Viimasel paaril aastakmnel on logistika tpne mratlemine palju

� Viimasel paaril aastakümnel on logistika täpne määratlemine palju segadust tekitanud. Selle aja jooksul on mitmeid erinevaid logistika definitsioone välja pakutud: 1. Maailma tuntuim logistika probleemidega tegelev teaduskeskus Ameerika Logistika Juhtimise Keskus (U. S. Council of Logistics Management) defineeris 1986. aastal logistikat kui materjalivoo (tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete) lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimise, läbiviimise ja kontrollimise protsessi, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (Lambert 1997, p. 3).

2. Inglismaa Logistika ja Transpordi Instituut (The Institute of Logistics) mõtestab logistika lahti järgmiselt: „Logistika on õige toote toimetamine õigesse kohta, õiges mahus, õigel ajal, parimas seisukorras ja mõistlike kulutustega. Logistika hõlmab endas hangete juhtimist, materjalijuhtimist ja tootmist, varude juhtimist ja klienditeenindust. “ (The Institute of Logistics 2003)

� 2003. aasta oktoobris peetud Ameerika Logistika Juhtimise Keskuse konverentsil kinnitati ametlikult logistika definitsioon, mis kõlab järgmiselt: „Logistika on osa tarneketi tegevusest, mis planeerib, teostab ja kontrollib kaupade, teenuste ja asjassepuutuva informatsiooni efektiivset liikumist ja ladustamist lähtepunktist tarbimispunkti jõudmisel eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi“ (U. S. Council of Logistics Management 2003). Antud definitsioon deklareerib üheselt, et logistika on ainult osa tarneahelast.

� Tarneahelaks (supply chain) nimetatakse tegevuste seeriat, mis sooritatakse materjali liikumisel esialgselt tarnijalt lõpptarbijani. Igal tootel ja teenusel on oma tarneahel, mis võib olla lihtne või koosneda väga paljudest lülidest. (Waters 2003, p. 7) � Tarneahela juhtimine (supply chain management) on materjalide või teenuste voo planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine tarnijatelt lõpptarbijateni liikumisel. Selle tervikliku lähenemisega on otseselt seotud tarnijad, varude juhtimine, terviklik logistika ja sellega kaasnevad tegevused. (Bloomberg, Lemay, Hanna 2002, p. 1)

� Üha enam pööratakse tähelepanu tervikliku logistika (integrated logistics) mõistele, mis on kliendi soovide ja vajaduste tunnetamine; vajaliku kapitali, materjalide, inimeste, tehnoloogia ja informatsiooni leidmine; kaupade või teenuste liikumise optimeerimine kliendi vajaduste õigeaegseks rahuldamiseks (Bloomberg, Lemay, Hanna 2002, p. 6). Terviklik logistika vaatleb logistika probleeme kogu organisatsiooni seisukohast ja ühtse tervikuna, mitte erinevate alltegevuste kaupa ja ainult logistika aspektist lähtuvalt, ning otsib neile lahendusi, mis oleks kõige kasulikumad kogu ettevõtte huvisid arvestades.

� Üldistatuna peab logistika vastutama, et õiged tooted saaksid toimetatud õigesse kohta, õigel ajal, õiges seisukorras ja koos õigete dokumentidega. Seega kiire ja täpne informatsioon on logistika efektiivseks toimimiseks väga tähtis!

� Logistika sisaldab endas kolme põhifunktsiooni: hankelogistika (inbound logistics), ettevõttesisene ehk materjalilogistika (conversion operations) ja jaotuslogistika (outbound logistics) (Waters 2003, p. 5).

� Hankelogistika eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis- või töötlemispaika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest.

� Materjalilogistika ülesandeks on tooraine- ja pooltoodete voogude juhtimine tootmis- või töötlemisprotsessi käigus organisatsiooni sees.

� Jaotuslogistika eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. (Waters 2003, p. 6)

� Kõik kolm logistika põhifunktsiooni on seotud viie logistika põhitegevusega (Bloomberg, Lemay, Hanna 2002)

� 1. Transport tegeleb toote liigutamisega lattu või tehasesse, paigutamisega ettevõtte sees, kui ka ettevõttest välja toimetamisega kliendile. Üldjuhul on transport kõige kulukam logistiline tegevus.

� 2. Rajatiste struktuur on strateegiliste ladude, teeninduspunktide ja tootmiskeskuste paigutus pakkumisahelas (nende arv, tüüp, asukoht, funktsioon).

� 3. Varude juhtimine on tooraine, pooltoodete ja valmistoodangu varude optimeerimine.

� Materjalidega tegelemise all mõistetakse ettevõtte sees (tehastes ja ladudes) võimalikult efektiivset materjalide liigutamist tootmisprotsessi käigus. Näiteks toote liikumisskeemi optimeerimine arvestades rajatiste struktuuri eripäradega, pakkimise korraldamine jms.

� Info liikumine – tellimuste vastuvõtt ja edastamine, prognoosimine, ajagraafiku paikapanemine.

Süsteemi teooria kohaselt tuleb kõiki süsteemi osi vaadelda terviku osana. Kõik süsteemi osad on omavahel sõltuvuses, mõjutades teineteist. Muutes logistika süsteemis kasutatava transpordi liigi mõne aeglasema vastu, suurenevad üldjuhul laovarud. Materjalide liikumise korraldus mõjutab ettevõtte kulusid, suhteid klientide ja hankijatega, klienditeenindust ja tegelikult kõiki teisi organisatsiooni tegevust kirjeldavaid näitajaid. Iga logistika tegevus on olulise kaaluga logistika efektiivsel toimimisel. Näiteks ilma tõese ja õigeaegse infota ei toimi terviklik logistika efektiivselt. Kõik need põhitegevused jagunevad omakorda suureks hulgaks alltegevusteks.

� Üldjuhul liiguvad materjalid logistikasüsteemis kliendi suunas, kuid teatud juhtudel esineb ka vastassuunalist liikumist. Toode võib liikuda kliendilt tagasi tootjale, kui kliendile on antud õigus uus või kasutatud toode tagasi saata, siiski üldjuhul on see liikumine seotud korduvkasutatavate materjalidega (Bloomberg, Lemay, Hanna 2002, p. 200).

� Üldises plaanis on logistikal kaks põhieesmärki (Waters 2003, p. 18): 1. võimalikult efektiivselt liigutada materjalid organisatsiooni sisse (tarnijatelt), paigutada organisatsiooni sees (tootmishoonetes, ladudes) ja edastada organisatsioonist välja klientidele; 2. tagada efektiivne materjalide voog läbi kogu tarneahela.