VETIKAD Koostas Leelo Lusik Are PK 2012 VETIKAD

VETIKAD Koostas Leelo Lusik Are PK 2012

VETIKAD – LIHTSA EHITUSEGA FOTOSÜNTEESIVAD ORGANISMID Mikroskoopilised rohevetikad Ilma tuumata sinivetikad ehk tsüanobakterid Makroskoopilised rohevetikad Pruunvetikad Punavetikad

VETIKATE VÄRVUS OLENEB SELLEST, MILLISEID PIGMENTE PEALE KLOROFÜLLI NAD VEEL SISALDAVAD

VETIKAID VÕIB LEIDA … Nii mage- kui merevees (nii põhja kinnituvad hulkraksed, kui vees ujuv ainuraksetest koosnev taimhõljum) Niiskel mullal Puutüvedel, majaseintel Kuumaveeallikates Polaaraladel lumel Koos seentega samblike koosseisus Sümbioos mõnede loomadega

AINURAKSED ROHEVETIKAD Neid on kõige rohkem Osa moodustavad kolooniaid, mida võib näha palja silmaga

HULKRAKSED VETIKAD Kehaehitus lihtne, pole eristunud juuri, varsi ja lehti - seda nimetatakse TALLUSEKS Vetikatel fotosünteesib peaaegu kogu keha Ka vett ja lahustunud mineraalaineid võetakse kogu keha pinnaga

VETIKAD PALJUNEVAD Suguta paljunemine Ainuraksed poolduvad Hulkraksed moodustavad eoseid (üherakuline paljunemis- ja levimisvahend) Suguline paljunemine Moodustuvad sugurakud, mille ühinemisel areneb uus vetikas

ROHEVETIKAD Neid leidub nii merekui magevees, akvaariumites, kividel, veetünnides, ka õhkkeskkonnas jne. Neid on nii ainukui hulkrakseid

PRUUN- PUNAVETIKAD Merevetikad, kes kasvavad sügavas vees (pruunvetikad ~20 m sügavusel, punavetikad kuni ~200 m sügavusel) Enamik suured ja hulkraksed Põisadru Agarik

SINIVETIKAD EHK TSÜANOBAKTERID Neid leidub nii mageveekogudes kui meredes, isegi kuumaveeallikates ja arktilistel aladel Võivad põhjustada “vee õitsengut” – massiline paljunemine, eritades vette mürgiseid aineid. (Pildil Peipsi sinivetikad 100 kordse suurendusega)

VETIKATE TÄHTSUS LOODUSES Tähtis osa looduse aineringes Fotosünteesivad - nad toodavad ~90% atmosfääri hapnikust Esimene lüli veekogude toiduahelas Tihnikud pakuvad loomakestele varju ja elupaika.

VETIKATE KASUTAMINE Toiduks Kosmeetikatoodete valmistamine Toodetakse joodi, kaaliumit Väetisena Agarikust tarrendav aine Karrageen – paksendaja Loomasöödaks Hapniku tootja Ainuraksed rohevetikad puhastusjaamades

KASUTATUD ALLIKAD http: //y. delfi. ee/norm/contest/1/51114_77 CE 9 V. jpg http: //y. delfi. ee/norm/105779/5326473_RWiu. HC. jpeg http: //www. bioneer. ee/static/files/040/t 2_vetikad. jpg http: //teadus. err. ee/webimage 8 thumbshow? image_id=4002 http: //www. merebioloogia. ee/public/vetikad. jpg http: //www. lenovae. it/wp-content/uploads/2011/07/laminaria. jpg http: //www. euita. upv. es/varios/biologia/images/Figuras_tema 1/fucus. jpg http: //bio. edu. ee/taimed/general/images/00 -pruunvetikas. gif http: //www. bren. ucsb. edu/news/press/Coastal. View. News_Lenihan_5 -13 -04_files/image 003. jpg http: //www. fcps. edu/islandcreekes/ecology/Plants/Green%20 Algae/07. jpg http: //www. water. nsw. gov. au/Images/User. Uploaded. Images/34/algal_fig 12. jpg http: //library. thinkquest. org/10952/students/2 -truc/ALGAE. GIF http: //dgvcfaspring 10. files. wordpress. com/2011/05/volvox. jpg http: //www. topnews. in/files/Marine-Algae. jpg http: //www. sea. ee/estmar/dsc_0010. jpg http: //y. delfi. ee/norm/contest/8/95070_V 23 XK 4. jpg http: //martu. jalbum. net/Kaavi%20 Jahimaja/slides/2009_rohevetikas%20 palgil. JPG http: //y. delfi. ee/norm/136491/7510299_AEOFab. jpeg http: //www. looduskalender. ee/sites/default/files/images/081019 th 009_0. jpg http: //www. nhm. ac. uk/resources-rx/images/1008/bladder-wrack-close-490_35254_1. jpg http: //y. delfi. ee/norm/215385/11675935_XIBTHu. jpeg http: //weight-loss. maxupdates. tv/wp-content/uploads/2011/03/Blue-Green-Algae. jpg http: //resources 1. news. com. au/images/2008/02/25/va 1237293565480/Torrens-5906188. jpg http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/6/68/Papio_papio_eating_green_algae. jpg http: //ourfuturenow. files. wordpress. com/2008/07/algae_trailer. jpg