Vesinikside Katrin Soika GAG Kovalentne polaarne side 1

Vesinikside Katrin Soika GAG

Kovalentne polaarne side δ - δ + +1 H +17 Cl Tekib ühine elektronpaar, mis on suunatud elektronegatiivsema Cl aatomi poole. Moodustub laengutega molekul ehk dipool Katrin Soika GAG

Diploolid on omavahel alati vastastikmõjus, sest erinimelised laengud tõmbuvad ja samanimelised tõukuvad - + + - - + - + Molekulide vahele tekkisid vesiniksidemed, mis on - Soikakovalentsed + Katrin GAG nõrgemad kui ioonilised või sidemed

Keemistemperatuur erinevatel ainetel sõltub vesiniksidemete arvust ja tugevusest. Amiinidemolekulide vahelised vesiniksidemed on nõrgad. Katrin Soika GAG

Lahustumine vees δ+ δ-δ+ δ+ δδ+ δ+ Katrin Soika GAG

Pika, hüdrofoobse, süsinikuahela ei lahustu Lühikese süsinnikuahelaga metanooltõttu lahustub vees ainetekivad vees. vesiniksidemed. hästi- δ+ + δ+ δ + δ δ+ δ+ δ+ δ + δ+ δ+ + Katrin Soika GAG δ δ+ Vesi + δ

δ+ δ+ + + δ δ+ δ+ δ δ+ + + δ+ δ+ + δ +δ δ+ δ+ δ+ δ δ+ Katrin Soika GAG δ+ δ+ + δ δ+ δ+ δ +δ δ+ δ+ δ+ δ + Propaan-1, 2, 3 -triool ehk glütserool lahustub hästibutanoollahustub halvemini, lühikene süsinikuahelvähem ja kolmvesiniksidemeid –OH rühma

• Aine lahustumine vees sõltub • 1) hüdrofoobse süsinikuahela pikkusest Metanool- lahustub hästi Heptanool- lahustub halvasti • 2) –OH ja -NH 2 rühmade arvust Butaan-1, 2, 3 -trioollahustub hästi Butanoollahustub halvemini Katrin Soika GAG

Mida vähem lahustub aine vees kui polaarses lahustis, seda paremini lahustub ta bensiinis kui mittepolaarses lahustis. MOLEKUL LAHUSTUMINE VEES CH 3 OH ∞g C 4 H 9 OH 7, 9 g C 6 H 13 OH 0, 59 g Katrin Soika GAG LAHUSTUMINE BENSIINIS