VESI MEIE MBER Diana Leenurm VESI Vesi divesinikmonooksiid

VESI MEIE ÜMBER Diana Leenurm

VESI Vesi (divesinikmonooksiid ehk oksidiaan) on keemiline ühend keemilise valemiga H 2 O. Puhas vesi on lõhnatu, maitsetu ja värvusetu vedelik. Vesi on kõige levinum aine Maal, kattes 71% maakera pinnast. 97, 2% ookeanides 1, 8% liustikud, polaarjää 0, 9% põhjavesi 0, 02% magevesi (järved, jõed, sisemered) 0, 001% atmosfääris olev vesi veeauruna Vesi on eluks vajalik kõigile organismidele. Inimkehas ~70% vett. Vesi on üks levinumaid ja paremaid lahusteid. Vees lahustuvad hästi väga paljud keemilised ained – nii gaasilised, vedelad kui tahked.

PINNAVESI Pinnavee hulka kuulub kogu maakera pinnal leiduv vesi (jõed, mered, liustikud jne) Jagatakse alatiseks ja ajutiseks pinnaveeks

PÕHJAVESI Kuigi ligi 71% Maa pinnast on kaetud veega, siis alla 1% sellest kõlbab joogiveeks Põhjavesi on vaba vesi, mis asub maakoore ülaosa kivimite poorides Põhjavesi on loodusvara Põhjavee varud vähenevad kiiremini, kui loodus oma maa-aluseid resevuaare täita suudab

LIUSTIKUD . . . katavad tänapäeval ligikaudu 10% maismaast geoloogilises minevikus on see ala olnud korduvalt vähemalt kolm korda suurem Viimane suurem jäätumine lõppes 20 000 a tagasi Suur osa mageveest asub jääna liustikes või polaarjääs

VEERINGE Maa vee järjepidev liikumine maapinnal, üleval ja all Ringlemise käigus võivad muutuda vee agregaatolekud Veeringe on üks osa Maa üldisest aineringest Väike veeringe- vesi aurustub ookeanidelt ja langeb sinna tagasi Suur veeringe- vesi aurustub ookeanidelt ja langeb mandrile

VEEVARUD Maailmas Maailma 60% jaotunud ebaühtlaselt veevarud on piiratud mageveevarudest kuulub vaid paarile riigile

MAGEVEE KASUTAMINE Põllumaa niisutuseks 70%, tööstuse tarbeks 20% ja olmeks 10% Linnastumine, industrialiseerimine ja rohke kemikaalide kasutus põllumajanduses on halvendanud pinna- ja põhjavee kvaliteeti Nõudlus magevee järele kahekordistub iga 21 aasta järel 20. sajandil kasvas veekasutus 6 korda, seega 2 korda kiiremini kui rahvastik.

VEE KVALITEET Väljendab vee mõõdetavaid ning kirjeldavaid omadusi Vee kvaliteedi hindamiseks kasutatakse ka veeklasse, millele vastavad kindlad kvaliteedinäitajate väärtused või väärtuste vahemikud. Pinnaveekogude veeklassid on: 1) väga hea – looduslik vesi; 2) hea – looduslähedane vesi; 3) rahuldav – mõõduka inimmõjuga vesi; 4) halb – reostunud vesi; 5) väga halb – tugevalt reostunud vesi.

VEE REOSTAMINE Tähtsamad vee reostajad: olmeveed, tööstusreoveed, väetisained, taimekaitsevahendid, naftaproduktid, tõvestavad bakterid Mida enam puhast vett tarbitakse, seda rohkem tekib heitvett

REOVESI Reovesi on vesi, mida on kasutatud olmes, tööstuses või põllumajanduses Olmevett iseloomustab orgaaniline aine ja bakterite sisaldus Reovee kogumiseks, puhastamiseks ja ärajuhtimiseks rajatakse kanalisatsioonisüsteeme

REOVEE PUHASTAMINE Looduslikes tingimustes (põhineb looduslikul isepuhastusvõimel, kulgeb looduspärase intensiivsusega- märgalad, lodud, tiigid, kraavid) Looduslähedastes tingimustes (põhineb looduslikul ja tehnilisel puhastusvõimel, kulgeb looduspärase intensiivsusega- pinnasepuhastid) Tehistingimustes (põhineb kunstlikult loodud puhastusvõimel, määratud intensiivsusegamehhaanilised, bioloogilised puhastid)

VAIKSE OOKEANI PRÜGISAAR Räägitakse, et selle pindala on kahekordne USA omast Enamus sealsest prügist pole pärit laevadelt, vaid on hulpima pääsenud randadest Maailmas igal aastal toodetud plastidest umbes kümnendik jõuab lõpuks merre. Sellest 70 protsenti vajub põhja. Ülejäänu jääb lainetesse hulpima ning jõuab ühel hetkel välja Vaikse ookeani keeristes tekkinud prügisaartesse.

VEEKAITSE Tänapäeval on enamus inimesi aru saanud, et vee kaitsmine on tähtis ja vajalik Tegelikkuses käib vee reostamine ikka veel edasi Vett tuleks säästa, seda kokkuhoides ja korduvkasutades Vee reostumist tuleks ennetada

VEE SÄÄSTMINE Selleks, et vett jätkuks ja vesi puhas oleks, saame me kõik midagi ära teha. Vett tuleks säästa, seda kokkuhoides ja korduvkasutades. Vee säästmine kodus on otseses seoses kokku hoitud raha ning meid ümbritseva keskkonna puhtusega.

MIDA SAAD SINA TEHA? sulge hammaste pesemise ajal kraan, sest nii säästad 15 -20 liitrit vett päevas ära pese nõusid jooksva vee all, vaid täida kraanikauss veega pane pesumasin või nõudepesumasin alles siis käima kui masin täis on käi pigem dushi all kui vannis, sest vannis käimine võtab keskmiselt 3 korda rohkem vett kui dushi all käimine, seejuures kasuta vettsäästvat dušisõela kui siiski otsustad vannis käimise kasuks, siis täida vann poolenisti aseta WC loputuskasti telliskivi (kui mahub) või paar lapikut liivaga täidetud ja suletud plastpudelit. Kaks sellist anumat tõrjuvad välja terve liitri vett ja niisama palju kahaneb ka väljuva vee hulk igal kasutamisel. Lase koju paigaldada kahesüsteemne pott. lase parandada tilkuv kraan, sest jooksev kraan kulutab 9 liitrit vett minutis kogu vihmavett ämbritesse või tünni. Räästast tilkuvat vihmavett saab kasutada näiteks aia kastmiseks või auto pesemiseks.

TÄNAN TÄHELEPANU EEST!

Kasutatud kirjandus: ? Pildid on võetud internetist ja viitamata. Kaanefoto ja slaid nr 3 foto koostaja erakogust.