VESI KUI LOODUSRESSURSS Kalandus Veeenergia kasutamine Nafta ja

VESI KUI LOODUSRESSURSS Kalandus Veeenergia kasutamine Nafta ja maagaasi tootmine šelfialadelt Põhjavee kasutamine

Kalandus e. kalamajandus Maailmameres on ~180 000 looma ja 20 000 taimeliiki Biomass ~ 35 mld tonni Biomass suureneb ekvaatorilt pooluste poole liikudes (liikide arv väheneb) ~2/3 maailmamere pindalast vähese bioloogilise ressursiga Maailmamere biomassi tarbimine tänapäeval

Kalandus e. kalamajandus Mereorganismide osatähtsus kasvab pidevalt inimeste toidulaual Kalaliha rasv sisaldab küllastamata rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente, A-ja D vitamiini 16% loomsetest valkudest saadakse kalast ¼ kaladest tehakse : kalajahu- ja õli (kasutatakse loomasöödaks) veeimetajate rasva kasutatakse keemia –ja farmaatsiatööstuses, vetikatest valmistatakse želatiini, väetisi. Mereorganismidest ravimeid

Kalapüügi maht XX saj teisel poolel kasvas kalapüük maailmas 6, 5 korda Hiinas püütakse 1/5 maailma kalast (2000 a-l püüti 78 mln t kala) Üldse võiks maailmamerest püüda 100 mln t/aastas (praegu püütakse 90%) Toodangu maht maailmas sh Hiinas 10 riiki annavad 2/3 maailma kalapüügimahust

Maailma kalavarude jaotamine

Kalapüük Kalavarud maailmameres ebaühtlased Kalavaesed süvaookean lähistroopilise ja polaarse avaookeani pinnakihid Kalarikkad madalad rannikumered külmade hoovuste piirkonnas (lähis -ja lähispolaarvöötmes) suurte jõgede suudmealad

Tähtsamad püügipiirkonnad

Kalapüük erinevatest veekogudest, maailmamerest

Suurimad kalapüügiriigid

Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala Ulatub kuni 200 meremiili (370 km) rannikust Riik võib oma püügiõiguse rentida/ müüa teisele riigile 9/10 maailma kalavarust ja merealusest naftast asub madalas rannikuvööndis 90% maailmamere kalast püütakse majandusvöönditest, mis moodustavad 1/3 maailmamere pindalast

Territoriaalveed Ainult kaldariigil on õigus korraldada kalapüüki, kasutada loodusvarasid, rajada tehissaari jne. Kuni 12 miili ( 20 km)

ÜRO mereõiguste konventsioon jõustus 1994 a. , 60 riigi heaks kiitmisel Annab 200 meremiili ulatuses loodusvarade esmase kasutusõiguse rannikuriigile Avameri on kõigile avatud Kaluritel püügi piirmäärad, makstakse preemiat kalapüügist loobumisel Piiratakse püügipäevasid, maksustatakse kalalaevu, püügivahendeid jne

Rahvusvahelised organisatsioonid reguleerivad kalaliikide püügikvoote ja- piirkondi Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO) kehtestanud nõuded püünistele, teatud kalade püügikeelu, kalade alammõõdud Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC) - reguleerib mereahvena ja makrelli väljapüüki, laiendab kvootide kehtestamist merilutsule, moivale jmt Rahvusvaheline Läänemere Kalanduskomisjon (IBSFC) – piirab kilu, tursa, lõhe väljapüügimahtu Läänemere avaosas, Soome lahes. Räime püüki ka Liivi lahes.

Rahvusvaheline Vaalapüügikomisjon (IWC) 1868 – 1986 a püüti üle kahe miljoni vaala 1962 a püüti 66 000 vaala 1986 a keelustati IWC poolt vaalade töönduslik küttimine Vaalu võib püüda vaid teaduslikul eesmärgil Piirangud soovituslikud Vaalu kütitakse jätkuvalt ( Nt. 1993 a-st on Norra liha saamise eesmärgil igal aastal püüdnud 600 vaala) ® Vaaladel on 2 suurt kaitseala - India ookeanis ja Antarktika ümbruses

Püügi vormid Rannikupüük – väikeste kalapaatidega. Ida- ja Kagu. Aasias, arengumaades Avamerepüük – kala töödeldakse koheselt. Annab suurema osa kalatoodangust Ookeanipüük – suured kaasaegse tehnikaga kalapüügilaevad. USA, Jaapan, Venemaa jt.

Kalandus • Suurimad kalapüügiriigid: Territoriaalveed - kuni 12 meremiili – Hiina – Peruu – Jaapan – India – USA – Indoneesia – Tšiili – Venemaa – Tai – Norra Majandusvöönd - 200 meremiili Avaookean Rannikupüük arengumaades Ookeanipüük suured, rikkad riigid Avamerepüük suurim osa maailma kalatoodangust Kalakasvatus kaasaege võimalus toodangut suurendada

Avaookeani kalapüük Kalapüüki reguleeritakse rahvusvaheliste lepetega Avaookean on jaotatud püügipiirkondadeks, riikide vahel jaotataks kvoodid Kalad harilikult hajali, kalapüük kulukas

Sisevete püük püütakse 1/10 maailma kalast (8, 8 mln t 2001 a) Kergemini püütavad ja suurima toiteväärtusega enamus arengumaadest (Hiina, India, Bangladesh, Indoneesia) Pindala piiratud –kalavarud kahanenud, saastatuse oht

Kalakasvatus ( hakkas arenema 1980 a-l ) Akvakultuur – kalade jt mereandide kasvatus meres, mageveekogudes 2000 a-l töötas kalanduses 35 mln inimest : 65% - kalapüük maailmamerel 15% - kalapüük siseveekogudel 20% - avakultuuride kasvatamine Kalu kasvatakse tiikides, betoon- ja plastikbasseinides, suletud veekasutusega süsteemides Traditsioonilised kalakasvatuskalad : forell, lõhe, karpkala, angerjas Eestis kasvatakse peamiselt vikerforelli (300 t aastas), karpkala (50 t aastas) Adrut kasutatakse põlluväetise, loomasöödana

Kalakasvatus Väga palju kasvatakse Aasia riikides – lisatoiduks, sissetulekuna. Kalakasvatus Iisraelis Kalakasvatus Hiinas

Kauplemine kalatoodetega 1/3 püütud kalast jõuab maailmaturule Ida-ja Aasia riigid suured kalapüüdjad –ja töötlejad Arenenud riigid on suurimad väljavedajad Norra, Taani, Hiina –suurimad eksportijad Jaapan, Taani, Hispaania, USA –suurimad importijad

Maailma kalavarud vähenevad Suurem osa kalapüügipiirkondi ja 70% kalaliikidest kannatavad ülepüügi all Ülepüüki on põhjustanud tehnoloogia kiire areng (radarid, hiigelvõrgud jne) Suurte traalvõrkude vedamine üle merepõhjaalade kahjustab kalade toidu- ja elupaikasid maailmamere reostumine (maavarade kaevandamine ookeanist, meretransport jm) vähendab samuti kalavarusid

Nafta ja maagaasi tootmine šelfialadelt Šelfialadel paikneb 1/3 maailma naftast Nafta tootmist merest alustati 1947. a. Mehhiko lahest Algul 6 m sügavuselt Praegu 872 m sügavuselt Põhjamere all 2500 -4000 m sügavusel (u. 400 platvormi) 1, 5 % naftast 1% maagaasist

MAAILMAMERE REOSTUMINE Põhjused • Tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse • Põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu • Intensiivne laevaliiklus ja õnnetused tankeritega • Meresügavustesse maetud mürkained • Kliima soojenemine

MAAILMAMERE REOSTUMINE Tagajärjed: • Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis • Vähenevad kalavarud • Mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimeseni • Rannikualad reostuvad, mõju turismile • Vetikate vohamine • Korallide hävimine

MAAILMAMERE KAITSE 1970. a merekaitse üldleping eesmärgiks on merekeskkonna reostamise vähendamine rannikult ja laevadelt merre lastavate reoainetega 1974. a Läänemere konventsioon Ramsari (1971. a. ) rahvusvahelise tähtsusega märgalade konventsioon (Matsalu alates 1975)

Kalandus Euroopa Liidus Kalandus moodustab EL liikmeriikide SKTst alla 1% Eesmärgid: kalavarude kasutamine ja kaitse, kalakasvatuse arendamine, kalatööstuse konkurentsivõime tugevdamine, kalasadamate arendamine, turgude varustatuse parandamine, kalanduspiirkondade toetamine

EL-i kalatööstuse tähtsus ELi kalatööstus on maailmas suuruselt kolmas ning toodab igal aastal umbes 6, 9 miljonit tonni kala. Kalapüük ja -töötlemine annavad tööd rohkem kui 400 000 inimesele. ELi kalanduspoliitika prioriteet on leida õige tasakaal konkurentsivõimelise kalatööstuse ning jätkusuutlike kalavarude ja jätkusuutliku mereökosüsteemi vahel

EL-i kalanduspoliitika Meri ja merevarud annavad ELis suure panuse uute töökohtade loomisse ja majanduskasvu. Nad varustavad söögi (kalavarud) ja energiaga (naftaja gaasiplatvormid) ning ELi kaubalaevastik kasutab mereteena maailma kõiki ookeane. Rannikualadel edendatakse turismi, mis on samuti oluline majandusvaldkond. Mereressursse peab kasutama mõistlikult, vältides ülepüüki ja tagades, et nafta- ja gaasitootmine ei kahjustaks mere- ja rannikukeskkonda

Veeenergia kasutamine Hüdroelektrijaamad Annavad 1/5 maailma energiast Ehitamine kallis, aeganõudev ei vaja palju tööjõudu, vesi tasuta Nõuab veehoidlaid, maaala üleujutamist, võib saastuda 2/3 ressurssi on Lõuna riikides Norras suurim toodangu maht inimese kohta

Suuremad hüdroenergia tootjad 2000 a. (mld k. Wh)

PÕHJAVEE KASUTAMINE: JOOGIVESI TÖÖSTUSED PÕLLUMAJANDUS MINERAALVESI JOOGIKS OMA TERVISTAVATE OMADUSTEGA

Põhjavee režiimi võib mõjutada inimtegevus. Inimtegevuse mõju tagajärjed: • Veetaseme alanemine • Veekvaliteedi halvenemine

PÕHJAVEE REOSTUSALLIKAD Tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse, Põllumajandusreostus (üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest), Transpordireostus (õnnetused teedel, teede soolatamine ), Olmereostus, prügilad

PÕHJAVEE KAITSE Heitvee süvalasud-mere põhjas 1 -3 m läbimõõduga torud, mis ulatuvad rannast mõne 1 -2 km kaugusele (Tallinn, Sillamäe, Pärnu, Haapsalu, Kuressaare) Reovete puhastamine- keemiline, bioloogiline ja mehhaaniline