VERI VERE JA LMFIRINGE VERI n n Veri

VERI VERE- JA LÜMFIRINGE

VERI n n Veri on vedel sidekude Veri koosneb vereplasmast ja verelibledest ehk hemotsüütidest

VERE FUNKTSIOONID n Veri täidab organismis transpordi, kaitse - ja sisekeskkonna püsivuse ehk homöostaasi säilitamise ülesandeid

VERE FUNKTSIOONID n n n Veri kannab kopsudest hapnikku ja seedetraktist imendunud toitaineid kudedesse. Toitainete oksüdatsioonil kudedest vabanenud süsinikdioksiidi viib veri kopsudesse ja teisi ainevahetuse jääke neerudesse, veri toimetab hormoone ning muid bioloogiliselt aktiivseid aineid nende toimekohtadesse Veri kaitseb organismi sissetungiva nakkuse eest Vere hüübimine kaitseb organismi väikeste vigastuste puhul tekkida võiva verekaotuse eest Vere mahu kaudu reguleeritakse organismi soolade ja vee sisaldust ning verega ühtlustatakse organismis ainevahetuses tekkinud soojus

VERE HULK n n Verd on inimesel keskmiselt 7% kehakaalust. 70 kg inimesel on keskmiselt 5 -5, 5 liitrit verd Plasmat on 55 -60% ja rakke 45% kogusest

ERÜTROTSÜÜDID n n n Väikesed kettakujulised tuumata rakud. Kaksiknõgus kuju tagab neile suure välispindala. Keskmine diameeter on 7, 5 μm ja paksus 2 μm Erütrotsüüdid ehk punalibled tekivad punases luuüdis Erütrotsüütide eluiga on umbes 4 kuud, seejärel nad lagundatakse ja asendatakse uutega Erütrotsüüdid on elastsed ja võivad deformeeruda, seega läbida kõige peenemaid kapillaare Erütrotsüütide arv 1 liitris veres on meestel 4, 55, 5 x 1012, naistel 4 -5 x 1012

ERÜTROTSÜÜDID

HEMOGLOBIIN n n Rauda sisaldav valguline pigment, mis kannab laiali hapnikku Leidub punaliblede tsütoplasmas Kopsudes seovad hemoglobiini molekulid endaga hapnikku-moodustub oksühemoglobiin(kannab hapnikku organismi laialai) Arterites on veri oksühemoglobiini rohke sisalduse tõttu erepunane, veenides tumedam kuna oksühemoglobiini on seal palju vähem

LEUKOTSÜÜDID n n n Normaalselt on leukotsüüte ehk valgeliblesid 1 liitris veres 4 -10 x 109 Valgeliblede arvu tõusu nim. leukotsütoosik ning nende hulga vähenemist leukopeeniaks Valgelibled on tuumaga rakud, suuruselt ja fuksioonilt erinevad, läbimõõduga 6 -15 μm Leukotsüüte jaotatakse granulotsüütodeks ja agranolotsüütideks Leukotsüüdid kaitsevad organismi nakkuste eest

LEUKOTSÜÜDID

TROMBOTSÜÜDID n n Trombotsüüte ehk vereliistakuid on 1 liitris veres 2, 5 -3 x 109 On tuumata, sisaldavad vere hüübimiseks olulist nn trombotsüütide faktorit ning veresooni ahendavat ainet seratoniini Osalevad vere hüübimisel Kokku kleepudes moodustavad valge trombi, mis suleb väikeste veresoonte vigastuse

TROMBI TEKE

SÜDA n n n Õõnes lihaseline “pump”, mis paneb vere organismis ringlema On kopsude vahel paiknev rusikasuurune õõneselund Südant ümbritseb sitke südamepaun ehk perikard

SÜDA

SÜDAME KODA n n n Kamber kuhu veri siseneb Vasakusse k kotta tuleb kopsude hapnikurikas veri, paremasse kotta aga hapnikuvaene veri ülejäänud kehast Iga südamelöögi alguses tõmbuvad kojad kokku, pumbates verd vatsakestesse

SÜDAME VATSAKE n n n Kamber, mis väljutab vere südamest Paksude lihaseliste seintega Saavad verd kodadest ja saadavad selle südamest välja veresoontesse Parem vatsake pumpab hapnikuvaese vere kopsudesse, vasak hapnikurikka ülejäänud kehasse Vasak vatsake on suurem ja tugevam

SÜDAMEKLAPP n n Klapp, mis laseb verel liikuda ainult ühes suunas Klappidel on hõlmad, mis avanevad, et lasta verd läbi ning sulguvad automaatselt, et takistada vere tagasivoolu Kolmhõlmased ja kahehõlmased klapid ei lase verel voolata vatsakestest kodadesse Poolkuuklapid(aordi- ja kopsutüveklapp) peatavad vere tagasivoolu vatsakestesse

SÜDAMELÖÖK n n n Südame kui pumba üks töötsükkel Südametsüklil on kolm staadiumi Esimeses staadiumis ehk diastolis täituvad kojad verega ning osa verest voolab neist vatsakestesse Teises staadiumis ehk kodade süstolis tõmbuvad kojad kokku, suunates vere vatsakestesse Vatsakeste süstoli ajal tõmbuvad vatsakesed kokku ning vere väljub südamest

PULSS n n Südamelöögile järgnev mööda artereid leviv rõhulaine Vere voolamisel südamest välja levib mööda artereid rõhulaine. Artereid laienevad veidi, võttes seejärel endised mõõtmed. Seda hetkelist läbimõõdu muutust ongi tunda pulsina

VERERINGE

VERESOONED n n n Torujad elundid, mida mööda voolab veri Läbivad kõiki kehaosi – moodustavad võrgustiku Tagavad kudede ja rakkude varustamise verega Pemised veresooned on arterid, veenid ja kapillaarid Arteritest läheb veri arterioolidesse, sealt kapillaaridesse. Seejärel läheb veri veenulitesse ja veenidesse

VERESOONE EHITUS

ARTER n n n Veresoon, mis kannab verd südamest eemale Jagunevad peenemateks harudeks – arterioolideks Arterite ja arterioolide seintes on silelihased. Lihaste kokkutõmbumisel aheneb veresoon ja tema läbilaskvus väheneb(vasokonstriktsioon)

VEEN n n Veresoon, mis kannab verd südame suunas Neis voolab hapnikuvaene veri, mis annab veenidele sinise värvuse Veenides on vererõhk madal, verd edasi suruv jõud nõrk Paljudel veenidel(eriti jalgades) on veeniklapid, mis ei lase verel raskusjõu mõjul tagasi voolata

KAPILLAAR n n n Kõige peenem veresoon Saavad arterioolidest hapnikurikast verd ja kannavad seda kõikide rakkudeni Nende seinad koosnevad vaid ühest rakukihist – võimaldab lahustunud ainetel kergesti liikuda nii verest koevedelikku kui ka vastupidi

VERESOONED

VERERÕHK n n n Vere rõhk vereringes Vererõhk, mille tekitab süda, paneb vere voolama Arterites rõhk kõrge, veenides madal Vererõhk tõuseb iga südamelöögi ajal ja langeb siis kuni järgmise löögini Vererõhku reguleerivad närvisüsteem ja hormoonid

LÜMFISÜSTEEM n n Ühesuunalise vooluga soonte süsteem, mis kogub koevedelikku ja aitab võidelda haiguste vastu Koosneb lümfisoontest Lümf voolab kahe juha kaudu verre Lümf voolab ainult ühes suunas – rakkudevahelistest ruumidest vereringesse

LÜMFISÜSTEEM