VERERINGEELUNDKOND LESANDED Seob tervikuks kik organismi osad Kannab
VERERINGEELUNDKOND
ÜLESANDED Seob tervikuks kõik organismi osad Kannab kehas laiali toitaineid, hapniku, hormoone Kindlustab pideva ainevahetuse Osaleb jääkainete eemaldamises Ühtlustab keha temperatuuri
VERERINGEELUNDKONNA MOODUSTAVAD Süda Veresooned Veri
SÜDA Koonuse kujuline lihaseline õõneselund Paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool, kopsude vahel Südant ümbritseb südamepaun Südamepauna õõs on täidetud
Parem koda- võtab vastu kehavereringest tuleva venoosse vere (02 vaene) ning surub selle paremasse vatsakesse Vasak koda- võtab vastu kopsuvereringest tuleva arteriaalse vere (02 rikas)ning surub selle edasi vasakusse vatsakesse Parem vatsake- pumpab vere kopsuarterisse Vasak vatsake- pumpab vere aorti Hõlmased klapid- takistavad vatsakeste kokkutõmmete ajal vere tagasipääsu kodadesse Poolkuuklapid- ei lase arteritest varel tagasi
VERESOONED Torukujulised elundid milles voolab veri Veresooni on kolme liiki: veenid, arterid, kapillaarid Mööda veene liigub veri südamesse tagasi Veenid on õhemate seintega kui arterid Veenide seintes on klapid mis takistavad vere tagasivoolu Veenides voolav veri sisaldab keharakkudest pärit olevat süsihappegaasi ja jääkaineid
Mööda artereid liigub veri südamest eemale Arterid on jämedad paksuseinalised, elastsed veresooned Kapillaarid ühendavad artereid veenidega Need on peenikesed õhukeseseinalised veresooned
VERE KOOSTIS Vereplasma-transpordib toitaineid, jääkaineid, süsihappegaasi, hormoone, ensüüme ja antikehasid ning koosneb 90% veest ja seal on lahustunud nii orgaanilised kui ka anorgaanilised ained Punalibled- ainsad tuumata rakud inimese kehas, mis tekivad punases luuüdis ja transpordivad hapniku Valgelibled- tuumaga värvusetud rakud, mis tekivad luuüdis, lümfisõlmedes ja põrnas ning kaitsevad haigustekitajate eest
VERERINGE JAGUNEB KAHEKS suureks vereringeks- mille ülesandeks on varustada keha verega väikeseks vereringeks- mille ülesandeks on rikastada verd kopsudes hapnikuga
- Slides: 11