Vead esitluses TriineLy Teor Audru Kool 7 a

Vead esitluses Triine-Ly Teor Audru Kool 7. a klass

Esimene viga (pilt varjab teksti ära) Kodukass on välimuselt, eriti värvuselt sarnane metskassiga. Sageli on neid raske teineteisest eristada, pealegi metsistuvad kodukassid tihti ja võivad metskassidega ristuda. Kassi aju kaalub 31, 4 g. Kasside normaalne rektaalne kehatemperatuur on 38, 6 °C. Kassi süda lööb 140 korda minutis. Normaalne vererõhk kassil: süstoolne/diastoolne = 160/100 mm. Hg. Emakassi tiinus kestab 2 kuud. Korraga sünnib 2– 6 poega. Kass elab 10– 12, maksimaalselt 20 aastat vanaks. Kassil on 38 kromosoomi. Haistmiselund Kasside haistmiselundiks on Jacobsoni elund.

Teine viga (tekst on liiga hele) Kass ehk kodukass (Felis catus) on kaslaste sugukonda kassi perekonda kuuluv väike kiskja, kaslaste hulgas ainus koduloom.

Kolmas viga (liiga palju teksti) Varasemate paleontoloogiliste avastuste järgi arvati, et kassi kodustamine sai alguse Vana-Egiptuses umbes 2000 e. Kr, kuid 2004 avastasid arheozooloogid kassi jäänused inimese jäänuste kõrvalt Küprose saarel asuvast vanemast matmispaigast, mille tõttu kassi kodustamine aeg paigutatakse nüüd ajavahemikku 9000– 7500 e. Kr. Leitud kass on morfoloogiliste tunnuste poolest väga lähedane aafrika metskassile, tal puuduvad kodustamisest tulenevad muutused skeletis. Seetõttu võis pigem olla tegemist taltsutatud kui kodustatud kassiga. Inimeste ja kasside kooselu sai tõeliselt alguse koos põlluharimisega: viljaaidad meelitasid ligi hiiri ja rotte, need omakorda kasse, kes olid nende looduslikud vaenlased. Carlos Driscoll tegi 979 kassi kasutades uurimuse, mis lubab järeldada, et kasside kodustamine sai tõenäoliselt alguse Viljaka Poolkuu piirkonnast. Sealjuures kodustati aafrika metskass viiel korral ajavahemikus 8000– 6000 e. Kr. Hiirte ja rottide püüdjana on inimesed peale kodukassi pidanud ka teisi kaslasi – taltsutatud aafrika metskasse ja jaguarundisid. Vana. Egiptuses palsameeriti kasse kui pühi loomi samamoodi nagu inimesi. Egiptlaste kaudu õppisid kasse tundma kreeklased. Vana-Kreekas peeti kasse luksusloomadena, sest hiiri püüdsid seal nirgid. Vana-Roomas sai kassipidamine üldiseks keisririigi ajastul. Seal võttis ta tuhkrult ja nirgilt üle hiirepüüdmise töö. Aeg-ajalt kasutati teda ka aedades muttide tõrjeks. Roomlaste kaudu levis kodukass mujalegi Euroopasse, kuigi esialgu väikesel arvul. Kassi ladinakeelne nimi cattus pärineb 4. sajandil elanud Palladiuselt. Skandinaavia mütoloogias peeti kassi Freyja lemmikloomaks. Kujutleti, et kassid veavad Freyja sõidukit. Euroopas muutus kasside pidamine taas üldiseks keskajal. Esialgu polnud temaga seotud mingeid halbu eelarvamusi ega uskumusi. Oma öise ringirändamise ja salaja hiilimise tõttu muutus ta ebausu objektiks suhteliselt hiljuti.

Neljas viga (pildid on liiga koos)

Viies viga (pilt on udune)

Tänan tähelepanu eest!