VANAEGIPTUSE KUNST Aime Peever Kaart VanaEgiptuse ajaloo periodiseering

VANA-EGIPTUSE KUNST Aime Peever

Kaart

Vana-Egiptuse ajaloo periodiseering • Lõuna – ja Põhja-Egiptuse ühendamine u. 3000. a. e. kr. • Vana – Riik 1. -6. dünastia 2850 – 2263. a. e. kr. • Keskmine – Riik 11. -13. dünastia u. 20501652. a. e. Kr. • Uus – Riik 18. -20. dünastia 1570 – 1070. a. e. Kr. • Hiline – Riik 1070 – 332. a. e. Kr. Egiptuse kunsti kõrgaeg oli 2700 – 1000. a. e. Kr.

Egiptuse jumalad • • • Amon – loomise ja õhu jumal Anubis – surnute jumal Apis – härgjumal – viljakusjumal Geb – maajumal Hathor – armastuse jumalanna Hnum – viljakusjumal Horos – Isise ja Osirise poeg Isis – naiste kaitsejumal Nut – taeva ja maa jumal Osiris – allmaa ja ülestõusnute jumal Seth – kurjuse kehastus Ra - päikesejumal Anubis Amon

Hator Horos

Isis

Anubis Londonis Thames`il- teel Egiptuse näitusele 2008. a.

Hator ja Horos koos vaaraoga 13. saj. e. Kr. Horos ja Seth vaaraoga

Nagu kõigis vanaaja ühiskondades, nii oli ka Egiptuses kunst lahutamatult seotus religiooniga. Kogu vanaegiptuse kultuuri, sealhulgas kunsti mõjutas uskumus, et inimese elu võib jätkuda pärast surma. Selleks tuli säilitada keha, kus hing saaks asuda. Laiba lagunemise vältimiseks õpiti seda palsameerima. Palsameeritud keha e. muumia tuli paigutada kindlasse kohta ja ümbritseda eluks vajalike esemetega. Hauakambrite seintele maaliti pildid, mis pidid looma hingele meeldiva elukeskkonna.

Mõisted Mumifitseerimine – inimese uuestisünniks ettevalmistamine Skarabeus – levinum õnnetooja Vanas-Egiptuses (sitasitikas) Skarabeuse amuletid on uuestisünni sümbolid. Sarkofaag - surnukirst

Ankh – igavese elu võti Muumiamask – hinge kandja või hoidja (Tutanhamon)

Skarabeus Mälestusskarabeus (11 cm)

Hieroglüüf – Egiptuse piltkiri

Arhitektuur Vana-Riigi ajastu Haudehitised Mastaba – koosneb Maa-alusest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast kastitaolisest Kiviehitisest.

Mastabad

Astmikpüramiid Vaarao Džoserile 3. dünastia Vaarao Džoseri hauakamber on maailma esimene suuremõõtmeline kivimonument ja esimene Egiptuse püramiid. Sellise astmikpüramiidi loomiseks tuli ehitada kuus mastabat üksteise peale, iga järgmine eelmisest väiksem. Nii saadud suure püramiidi alus on mõõtmetega 125 x 109 m. Kõrgus 62 m. Matmiskamber on 27 m sügavusel maaall.

Püramiidid Giza püramiidide väljal Kairo lähedal

Giza püramiidid

Cheopsi (Hufu) püramiid Egiptuse vaarao Hufu valitses aastatel 2589 -2566 e. Kr. ning tema hauakamber on suurim Giza kolmest püramiidist. Orjad ehitasid hauakambrit 20 aastat. Kõigi aegade suurim püramiid oli algselt 147 m kõrge ning koosnes umbes 2, 3 miljonist kiviplokist keskmise kaaluga 2, 5 tonni. Selle neli võrdset põhjaserva on 241 m pikad. Püramiid oli kaetud lihvitud lubjakividega. Sisemuses on kolm kambrit, kuid maetud oli sinna vaid üks inimene.

Hufu e. Chiopsi püramiid

Cheopsi püramiidi sisevaade

Chephreni (Hafra) püramiid Kõrgus 136 m, on umbes meetri jagu väiksem aga asub kõrgemal ja tundub seetõttu suuremana. Chephreni püramiidi juurde kuulub ka 20 m kõrgune sfinki raidkuju. Chephren oli Cheopsi poeg.

Mykerinose (Menkaure) püramiid Chephreni poja Mykerinose hauamonument oli ainult 70 m kõrgune.

Püramiidide asendiplaan

Teised püramiidid Snofru murdpüramiid Lõuna-Dahšur, 4. dünastia u. 2615 e. Kr. Püramiid kavandati peaaegu 150 m kõrguseks aga kuna maapind andis järele, siis püüti püramiidi päästa kalde vähendamisega.

Meroe püramiidid Viimased kuninglike haudade ülesannet täitvad järskude külgedega liivakivist püramiidid on Nuubia püramiidid Menroes. Ehitatud ajavahemikus 6. saj. e. Kr. kuni 2. saj. p. Kr. Tänapäeva Sudaan.

Kuningate hauakambrid ja templid Kuninganna Hatšepsuti tempel

Kuningate org

Suur tempel Abu Simbel S

Templi sisevaade

Sellel täiuslikul kaljutemplil, ühel kahest, mille Ramses II laskis enda mälestuseks ehitada, oli õnn säilida. Templite algne asukoht Niiluse kaldal on praegu sügaval vee all Assuani paisu tõttu, mille projekteerisid ja rajasid 1960. a. venelased. Kujud saeti osadeks ja teisaldati uude kohta.

F Fassaadi laius 36 m, kõrgus 32 m ja kujude kõrgus 20 m

Abu Simbeli väike tempel Põhjapoolne väiksem tempel on pühendatud kuninganna Nefertarile, kuninga armastatule ja kuningalaste emale. Fassaadil (28 x 12 m) vahelduvad kummalgi pool sissepääsu 9, 50 m kõrgused kuningakujud kuningannakujudega.

Templid

Karnaki tempel Templid olid jumalate kummardamiseks Taga kuna Vanas-Egiptuses oli jumalaid epalju, siis oli ka templeid palju. m Üks suuremaid on Amoni tempel Karnakis. Templi südames uhkeldab 134 tohutut, 16 reas vabalt seisvat sammast, kõik külluslikult kaunistatud. Keskel asuvate sammaste kõrgus on 21 m ja läbimõõt 3, 6 m. Kogu kompleks koosneb erinevatel aegadel püstitaud pühamutest, ümbritsetuna massiivsetest müüridest. Püha järve ääres asetsev templiala mõõdud on 366 x 110 m. Karnaki tempel on ühenduse sfinkside Alleega Luxori templiga.

Karnaki templi sambad Obelisk templi väravas

Luxori tempel

Püloon – templi värav Luxori templi sambad

Horose tempel

Kujutav kunst Skulptuurikunst Chephreni püramiidi läheduses asub kaljust väljaraiutud hiiglakuju – Chephreni sfinks, 20 meetri kõrgune ja 57, 3 meetri pikkune lamav inimpeaga lõvikuju. Sfinks on valitseja või juma. S kuju, mille jõudu sümbolila seeris lõvikeha. Napoleon ja sfinks

Luxori templi sfinksid

Karnaki templi sfinksid

Memnoni kolossid, mis kujutavad vaarao Amenhotep III-t (1402 -1364). Lääne-Teeba.

Memnoni kolosside rekonstruktsioon M e m

Egiptuse skulptuur on väga lihtne, kuid ülevalt mõjuv. Kujusid tehti puust ja värviti või lihviti kivist. Vaaraosid kujutati sageli ühesugustes asendites, käed küljel ning üks jalg veidi ees või siis istuvana. Rahotep ja Nofret u. 2600 a. E. Kr.

Vaarao Džoser u. 2600 e. Kr. Vaarao Mykerinose ja ta naise kuju Gizast u. 2470 e. Kr. Vaarao Chephren kotkakujulise jumal Horose kaitse all u. 2500 e. Kr.

Reljeefikunst Egiptuse reljeef oli enamasti madalreljeef. Aga sageli olid kujutiste kontuurid kivisse süvendatud (süvendreljeef). Reljeefid olid tihti eredalt värvilised. Pildile lisati hieroglüüfe. Jumal Amon Surnutejumal Anubis muumiaga

Püha härg Apis Vaarao kaarikuga

Seinamaal Maalidel kujutatakse inimesi stiliseeritult ja staatiliselt. Tihti lisatakse hieroglüüfkiri.

Tütarlaps lootosega Musitseerivad tütarlapsed

Ehnatoni-aegne kunst Amenhotep IV oli ainuke Egiptuse valitseja, kes tegi tõsise katse murda vana kunsti põhimõtteid. (14. saj. e. Kr. ) Amenhotep IV e. Ehnaton kummardas ühtainsat jumalat – päikejumal Atonit, keda kujutati päikesekettana. Ehnaton oma naise ja lastega mängimas

Ehnatoni valitsemise ajal muutub kunst loomulikumaks ja vabamaks. Ehnatoni ennast kujutatakse inimesena, mitte jumalusena.

Ehnaton lasi ehitada uue pealinna Ahet-Atoni (praegune Tell el-Amarna)

Kuninganna Nofretete u. 1365. a. e. Kr. Meritaton. Ehnatoni ja Nofretete tütar.

Tutanhamon – Ehnatoni järeltulija u. 1330. a. Tema haud avastati 1922. a. ja oli üks väheseid vaaraode haudu, mida vanal ajal tühjaks ei varastatud. Tutanhamoni muumiat ümbritses kolm inimesekujulist kirstu ja sisemine neist oli puhtast kullast. Lisaks oli muumia nägu kaetud kuldse maskiga.

Tutanhamon

Tutanhamon

Tutanhamon abikaasaga