VALKUDE LESANDED Koostas Kersti Veskimets http www faqs

  • Slides: 41
Download presentation
VALKUDE ÜLESANDED Koostas Kersti Veskimets http: //www. faqs. org/photo-dict/photofiles/list/352/705 horse. jpg

VALKUDE ÜLESANDED Koostas Kersti Veskimets http: //www. faqs. org/photo-dict/photofiles/list/352/705 horse. jpg

1. Ensümaatiline ülesanne Ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. Võivad kiirendada kuni

1. Ensümaatiline ülesanne Ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. Võivad kiirendada kuni 1020 korda! aktiivpunkt http: //www. bio-techan. com/images/enzyme. gif http: //www. phschool. com/science/biology _place/labbench/lab 2/images/enzyme. gif

Ensümaatiline reaktsiooni asuv molekul aktiivpunkt ensüüm Vaata ensüüümi tööd ensüüm Ensüümid ei tööta ilma

Ensümaatiline reaktsiooni asuv molekul aktiivpunkt ensüüm Vaata ensüüümi tööd ensüüm Ensüümid ei tööta ilma vitamiini juuresolekuta. http: //waynesword. palomar. edu/images/enzyme 5. gif

Igal ensüümil on ainult üks ülesanne. Ensüüm ise ei muutu. Töö sõltub temperatuurist, p.

Igal ensüümil on ainult üks ülesanne. Ensüüm ise ei muutu. Töö sõltub temperatuurist, p. H-st. Näiteks amülaas, pepsiin, laktaas, lipaas. 1 3 2 Mis on tähistatud numbritega 1? 2? 3? Miks on kujutiste servad erikujulised?

Lisalugemiseks • Kas taimedes peab olema amülaasi? • Amülaas on seedeensüüm, mis lõhustab tärklist

Lisalugemiseks • Kas taimedes peab olema amülaasi? • Amülaas on seedeensüüm, mis lõhustab tärklist maltoosiks, mille maltaas lõhustab glükoosiks. • Amülaasi sisaldab inimesel pankrease nõre ja sülg. • Taimedes toodetakse amülaasi viljade küpsemisel ja terade idanemisel. • Ka mõned mikroorganismid toodavad amülaasi tärklise lagundamiseks.

2. Kaitseülesanne Näiteks: valgud on antikehade koostises. Lümfotsüüdid (teatud valged verelibled) toodavad antikehasid: Vaata

2. Kaitseülesanne Näiteks: valgud on antikehade koostises. Lümfotsüüdid (teatud valged verelibled) toodavad antikehasid: Vaata antikehade teket: http: //www. youtube. com/watch? v=Kp. NF AEb. Lcvk http: //www. medicine. virginia. edu/research/Cores/lymphoc

Antikeha ehitus http: //schools-wikipedia. org/images/78797. png Antigeen on võõras aine organismis. Näiteks bakterite või

Antikeha ehitus http: //schools-wikipedia. org/images/78797. png Antigeen on võõras aine organismis. Näiteks bakterite või viiruste valgud. Antikeha seostub ainult selle antigeeniga, mille vastu ta on valmistatud.

Makrofaag “toitub” fagotsütoosi teel. Makrofaag tunneb ära ainult antikehadega ümbritsetud "vaenlase". antikeha bakter makrofaag

Makrofaag “toitub” fagotsütoosi teel. Makrofaag tunneb ära ainult antikehadega ümbritsetud "vaenlase". antikeha bakter makrofaag http: //academic. brooklyn. cuny. edu/biology/bio 4 fv/page/aviruses/macrophageantg 2656. JPG

Makrofaag püüab bakterit. Foto skaneeriva elektronmikroskoobiga. Vaata immuunvastuse animatsiooni http: //www. artistquirk. com/images/lennart-nilsson-macrophage-extends-towards-multipl 1.

Makrofaag püüab bakterit. Foto skaneeriva elektronmikroskoobiga. Vaata immuunvastuse animatsiooni http: //www. artistquirk. com/images/lennart-nilsson-macrophage-extends-towards-multipl 1. jpg

HI-viirused nakatavad ja hävitavad just lümfotsüüte http: //www. artistquirk. com/images/lennart-nilsson-hiv-on-white-blood-cell 1. jpg

HI-viirused nakatavad ja hävitavad just lümfotsüüte http: //www. artistquirk. com/images/lennart-nilsson-hiv-on-white-blood-cell 1. jpg

 Karvad kaitsevad imetajate keha. Keratiin – karvade koostise valk http: //community. travelchinaguide. com/photo/70616114908725.

Karvad kaitsevad imetajate keha. Keratiin – karvade koostise valk http: //community. travelchinaguide. com/photo/70616114908725. jpg

Lokkis juus sirge juus

Lokkis juus sirge juus

Suled, sõrad, sarved, küüned, kabjad on valgulise koostisega (keratiin) http: //www. dalmacijanews. com/Portals/0/images/2009 -02/nokti-leeredmond.

Suled, sõrad, sarved, küüned, kabjad on valgulise koostisega (keratiin) http: //www. dalmacijanews. com/Portals/0/images/2009 -02/nokti-leeredmond. jpg

Autori foto http: //www. mvol. co. uk/images/content/pet/eq_legcare_02. jpg http: //blog. kingsoutdoorworld. com/wp-content/kevinreid 502 elk

Autori foto http: //www. mvol. co. uk/images/content/pet/eq_legcare_02. jpg http: //blog. kingsoutdoorworld. com/wp-content/kevinreid 502 elk 2. jpg

Lisalugemine • α-keratiinid – imetajate juustes, karvastikus, sarvedes, küüntes, küünistes, villas jm; • β-keratiinid

Lisalugemine • α-keratiinid – imetajate juustes, karvastikus, sarvedes, küüntes, küünistes, villas jm; • β-keratiinid – roomajate küünistes, soomustes ja kilbistes ja lindude sulgedes, nokas, küünistes jm; Madude epidermis on kaetud sarvainest kilbiste ja soomustega. Kilbised sisaldavad nii α- kui β-keratiine. Ka osade lõgismadulaste lõgisti sisaldab keratiini. Keratiin väga sarnane siidiga, kuid ei teata, et oleks sama fülogeneetilise päritoluga. tsütokeratiinid – jaotatakse 2 -ks alagrupiks: • happelised keratiinid (40– 70 k. Da) • neutraalsed ja aluselised keratiinid (40– 70 k. Da).

Lisalugemiseks Kollageen on kõõluste peamine koostisosa ja teeb naha vastupidavaks. Kollageen on kolmikheeliks, seotud

Lisalugemiseks Kollageen on kõõluste peamine koostisosa ja teeb naha vastupidavaks. Kollageen on kolmikheeliks, seotud Hsidemetga Kollageeni fibrillid on organiseerunud vastavalt koe vajadustele. Naha sidekoes on nad punutud kokku nagu korvi moodustavad vitsad. Kollageeni fibrillide ruumilist organiseeritust kujundavad neid sünteesivad rakud - fibroblastid. Piltlikult öeldes nad "roomavad" üle kollageeni kiudude ning avaldavad neile mehaanilist toimet, pakkides neid kokku kihiks või moodustades suuremaid kiudusid. http: //cellbio. ebc. ee/rakubio/liidus. html http: //www. wellesley. edu/Chemistry/chem 227/ structproteins/collagen. gif

Lisalugemiseks Kreemides olev kollageen ei lähe rakku! Naha nooruse tagavad muud tegurid: UV-kiirguse vähesus

Lisalugemiseks Kreemides olev kollageen ei lähe rakku! Naha nooruse tagavad muud tegurid: UV-kiirguse vähesus C-vitamiin - kollageeni moodustamiseks, E-vitamiin - aitab neutraliseerida vabu radikaale, A-vitamiin on vajalik naha taastamiseks ja paranemiseks, selle puudus võib muuta naha kuivaks ja kestendavaks. B 2 -vitamiin ehk riboflaviin (piim, juust, rohelised köögiviljad, sojaoad). oomega-happeid (asendamatud) on vajalikud hormoonide tootmiseks. ( rasvastes süvaveekalades -lõhe, makrell, sardiinid, tuunikala, heeringas, linaseemnetes, linaseemneõlis, oliiviõlis, sojaubades, sojaõlis, lill- , spargekapsas. Loobu suhkrust ja rafineeritud nisujahust toitude tarbimisest - põhjustab hüperglükeemia, mille tagajärjel kollageen kalestub ja kaotab oma elastsuse. http: //www. toidutare. ee/aabits. php? id=15049

Lisa Naha sidekoes on kolageen tihedalt kokku punutud, et vastu panna erinevatest suundadest tulevale

Lisa Naha sidekoes on kolageen tihedalt kokku punutud, et vastu panna erinevatest suundadest tulevale survele. Kollageen sünteesitakse prekursori vormis (prokollageen) ning toimetatakse raku välismembraanile. Siis lõikavad proteaasid prokollageeni, et võimaldada rakuvälist pakkimist. Želatiin on kollageeni hüdrolüüsitud vorm

Elastiin on valk, mis annab kudedele elastsuse Tänu elastiini olemasolule on kudedel vajadusel võimalik

Elastiin on valk, mis annab kudedele elastsuse Tänu elastiini olemasolule on kudedel vajadusel võimalik venida. See on kasulik veresoonte, kopsude ja naha jaoks, mis sisaldavad suurtes kogustes elastiini. Elastiini venivus on aga piiratud tiheda assotsieerumisega kollageeniga. Elastiini sünteesivad samuti fibroblastid ja silelihasrakud.

3. Ehituslik ülesanne Kõikide organellide ehitusmaterjal. Enamus organelle on ümbritsetud membraaniga. Membraanide koostises on

3. Ehituslik ülesanne Kõikide organellide ehitusmaterjal. Enamus organelle on ümbritsetud membraaniga. Membraanide koostises on fosfolipiidid ja valgud Autori joonis

Ämblikuniidi materjal on valk (siid) http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/5/5 f/Agelenidae_labyrinthica. JPG

Ämblikuniidi materjal on valk (siid) http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/5/5 f/Agelenidae_labyrinthica. JPG

4. Liikumisülesanne Lihasvalkudel on kontraktsiooni võime. See annab loomale liikuvuse. Lihasvalgud ei saa ise

4. Liikumisülesanne Lihasvalkudel on kontraktsiooni võime. See annab loomale liikuvuse. Lihasvalgud ei saa ise sirutuda. Vaata lihase töö animatsiooni youtube animatsioonis Väga detailselt müosiini ja aktiini töö Viimane versioon: https: //www. youtube. com/watch? v=Ct 8 Ab. Zn_A 8 A

Lihas koosneb lihaskoerakkudest, mille ehituses on lihasvalgud - müosiin ja aktiin lihaskiudude kimp Aktiin

Lihas koosneb lihaskoerakkudest, mille ehituses on lihasvalgud - müosiin ja aktiin lihaskiudude kimp Aktiin ja müosiin on müofilamentide koostises, mis moodustavad müofibrille. http: //www. artwiredmedia. com/elements/muscle. jpg

tuumad kapillaar lihaskiud müofibrill mitokonder Aktiin ja müosiin on müofilamentide koostises, mis moodustavad müofibrille.

tuumad kapillaar lihaskiud müofibrill mitokonder Aktiin ja müosiin on müofilamentide koostises, mis moodustavad müofibrille.

Skeleti- e. vöötlihasrakk on kuni 50 cm pikk ja 100 mikromeetri paksune. Üks lihaskiud

Skeleti- e. vöötlihasrakk on kuni 50 cm pikk ja 100 mikromeetri paksune. Üks lihaskiud vastab ühele rakule. Harjuta ülesandeid: http: //bio. edu. ee/models/model_noframes. php? cod e=lihas&name=Lihasraku+kokkutõmbumine&lang=et

Raku sees liigutavad organelle valgulised torukesed. Näiteks kromosoome liigutavad kääviniidid. Vaata rakujagunemise animatsiooni See

Raku sees liigutavad organelle valgulised torukesed. Näiteks kromosoome liigutavad kääviniidid. Vaata rakujagunemise animatsiooni See on parem simulatsioon http: //www. youtube. com/watch? v=FJ 4 N 0 i. Se. R 8 U http: //research. nmsu. edu/molbio/bioinfo/tutorials/clip_art/images/mitosis. jpg

5. Transportülesanne Hemoglobiin transpordib hapniku kudedesse Erütrotsüüdid ehk punased vererakud Fe ? Mitmendat järku

5. Transportülesanne Hemoglobiin transpordib hapniku kudedesse Erütrotsüüdid ehk punased vererakud Fe ? Mitmendat järku struktuur on hemoglobiini molekulil? http: //www. becomehealthynow. com/images/organs/cell 2 lrg. jpg

Hapniku seostumine hemoglobiiniga: Erütrotsüüdid kapillaarist läbi pugemas: Hemoglobiin: http: //www. youtube. com/watch? v=eor 6

Hapniku seostumine hemoglobiiniga: Erütrotsüüdid kapillaarist läbi pugemas: Hemoglobiin: http: //www. youtube. com/watch? v=eor 6 EK_JP 40 Vaata hapniku transporti kehas youtube animatsioonina

Erütrotsüüte on inimesel kõikidest rakkudest kõige rohkem: 1 ml-s veres on 4 - 5

Erütrotsüüte on inimesel kõikidest rakkudest kõige rohkem: 1 ml-s veres on 4 - 5 miljardit. 1 liitris on ligikaudu 150 g hemoglobiini. Hapnikku on ühes liitris arteriaalses veres ligikaudu 200 ml ja venoosses 150 ml. Vingugaas seostub hemoglobiiniga 350 korda efektiivsemalt kui hapnik! Suitsetajal on veres 20 % hemoglobiinist seotud CO-ga, sest CO jääb pikemaks ajaks hemoglobiini külge. Kuidas mõjutab see töövõimet? Kas see mõjutab kõigi organite tööd?

Transportvalgud membraanis viivad ainemolekule rakku või rakust välja. Vaata transportvalgu tööd youtube animatsioonina

Transportvalgud membraanis viivad ainemolekule rakku või rakust välja. Vaata transportvalgu tööd youtube animatsioonina

Animatsioon ainete aktiivsest transpordist läbi rakumembraani

Animatsioon ainete aktiivsest transpordist läbi rakumembraani

Tsüstilist fibroosi põhjustab CFTRgeeni (klooriooni-pumba) mutatsioon

Tsüstilist fibroosi põhjustab CFTRgeeni (klooriooni-pumba) mutatsioon

Ava ja vaata, kuidas igas rakus kinesiin veab : Kinesiin veab vesiikulit Uus ja

Ava ja vaata, kuidas igas rakus kinesiin veab : Kinesiin veab vesiikulit Uus ja eriti hea: https: //www. youtube. com/watch? v=gbyc. Qf 1 Tb. M 0 Siin (parempoolne) on ka hea animatsioon: http: //homepage. ntlworld. com/malcolmbow http: //sparkleberrysprings. com/innerlifeofce den/kinesin. htm ll. html

6. Regulatoorne ülesanne: Insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust, muudab üleliigse glükoosi glükogeeniks: Hea seletus II

6. Regulatoorne ülesanne: Insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust, muudab üleliigse glükoosi glükogeeniks: Hea seletus II tüpi diabeedile Vaata insuliini toimet ja diabeedi põhjust Vaata väga head animatsiooni insuliini ja glükagooni tekkest 1985. a oli 30 miljonit, 2010. a 285 miljonit diabeedikut!

 Kasvuhormoon http: //www. udel. edu/chem/theopold/chem 465/copland. udel. edu/~jwhite/hgh 2. jpg http: //www. oneinchpunch.

Kasvuhormoon http: //www. udel. edu/chem/theopold/chem 465/copland. udel. edu/~jwhite/hgh 2. jpg http: //www. oneinchpunch. net/wordpress/wp-content/uploads /2007/07/worlds-tallest-man. jpg http: //www. faqs. org/health/images/uchr_01_img 0062. jpg

7. Retseptoorne ülesanne Rakumembraanis retseptorvalk muutes oma kuju saadab infot rakku.

7. Retseptoorne ülesanne Rakumembraanis retseptorvalk muutes oma kuju saadab infot rakku.

Retseptorvalk rakumembraanis https: //www. youtube. com/watch? v=x. T 0 m. AQ 4726 s Vaata

Retseptorvalk rakumembraanis https: //www. youtube. com/watch? v=x. T 0 m. AQ 4726 s Vaata retseptorvalgu töö animatsiooni Või 5 min keerulist: http: //www. youtube. com/watch? v= K 7 WSMyb. Ze. A 8&feature=related http: //www. lionden. com/graphics/AP/receptor. gif

Tegelikult on kõik väga keeruline http: //www. cellsignal. com/reference/pathway/images/Insulin_Receptor. jpg

Tegelikult on kõik väga keeruline http: //www. cellsignal. com/reference/pathway/images/Insulin_Receptor. jpg

8. Energeetiline ülesanne. Valkude lagundamisel vabaneb sama palju energiat kui süsivesikute lagundamisel. • Miks

8. Energeetiline ülesanne. Valkude lagundamisel vabaneb sama palju energiat kui süsivesikute lagundamisel. • Miks keha ei kasuta valke energia saamise eesmärgil? • Sest saadud (söödud) aminohapetest ehitatakse oma kehale vajalikud valgud.

Keha lammutab ööpäevas ligi 400 g oma keha valke, sama palju sünteesib. Kõige kiiremini

Keha lammutab ööpäevas ligi 400 g oma keha valke, sama palju sünteesib. Kõige kiiremini uuenevad soole limaskesta valgud, samuti maksa, pankrease, neerude ja vereplasma valgud. Aeglaselt asenduvad lihaste ja naha valgud. Me ei saa oma kehasse talletada valguvaru. Me peame päevas tarbima umbes 1 g valku iga kehakilogrammi kohta.

Aminohapped saavad pärineda toidust saadud valkudest või endogeensete valkude degradatsioonist Endogeensete valkude degradatsioon toimub

Aminohapped saavad pärineda toidust saadud valkudest või endogeensete valkude degradatsioonist Endogeensete valkude degradatsioon toimub pidevalt ja teatud hulk valke on pidevalt välja vahetamisel- protein turnover Valgumolekulide eluiga rakus varieerub oluliselt Mõnede valkude poolestusajad Ensüümid 5 -10 min Hemoglobiin 120 päeva Lihasvalgud 180 päeva Kollageen 1000 päeva