Vabatahtliku tegevuse koolituspev 1 mrts 2011 Viljandi Anna

Vabatahtliku tegevuse koolituspäev 1. märts 2011, Viljandi Anna Gramberg Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus anna@vabatahtlikud. ee

Päevakava 11. 00 – Avamine: Tõnis Korts, Viljandi Maavalitsus 11. 10 -12. 00 – ülevaade vabatahtlikust tegevusest, vabatahtliku tegevuse toetamine ja edendamine Eestis, EVTA tähistamine Eestis: Anna Gramberg, Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus 12. 00 -12. 30: VIVAK tegevuse tutvustus, näited vabatahtlikust tegevusest Viljandimaal: Helen Visnapuu, VIVAK 12. 30 -12. 45: Euroopa vabatahtlike tegevused Viljandis 12. 45 -13. 15: Varjupaikade MTÜ kogemused vabatahtlikega: Siiri Mängli, Varjupaikaide MTÜ 13. 15 -13. 30: Virgutuspaus 13. 30 -15. 00: arutelu maailmakohvikus: Kuidas edendada vabatahtlikku tegevust Viljandimaal? Kuidas tähistada vabatahtliku tegevuse aastat maakonnas?

MIS ON VABATAHTLIK TEGEVUS? • oma aja, energia või oskuste pakkumine vabast tahtest ja tasu saamata • vabatahtlikud aitavad teisi või tegutsevad peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks • oma pereliikmete abistamist ei loeta vabatahtlikuks tegevuseks

KUI PALJU ON EESTIS VABATAHTLIKKE? 27 -30% Eesti elanikest on tegutsenud teadlikult vabatahtlikuna. 17% lisaks teevad midagi, aga ei teadvusta ennast vabatahtlikuna (Uuring “Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis” 2008, 2009) Euroopa Liidu keskmine on 34%, Eesti 14. kohal (Eurobaromeeter. Euroopa sotsiaalne tegelikkus 2006)

KES ON VABATAHTLIKUD? • 51% mehed, 49% naised • pigem tööealised 29% (35 -49. a. ) ja nooremad 24% (15 -24 a. ) • enamikul kõrgharidus (61%) • pigem maa-asulas elavad (38%) • pea pooled palgatöölised (43%), s. h. valdavalt juhtivtöötajad ja seega kõrgema sissetulekuga • eesti rahvusest

ENAMIK ON VÄHEAKTIIVSED 78% vabatahtlikest on väheaktiivsed, juhuslikud. Tegevused: heakorra või päästetööd või inimestele abi pakkumine. Valdkonnad: külaliikumine ja kohaliku elu edendamine, keskkonnakaitse ja loodushoid ning sotsiaaltöö. Soovivad tunda ennast vajalikuna või veeta kasulikult vaba aega. On valmis ka edaspidi tegutsema juhul kui sobiv võimalus ette juhtub.

VÄHESED ON AKTIIVSED 17% vabatahtlikest on aktiivsed, pikemaajalised. Teadlik ja motiveeritud vabatahtlik tegevus. Tegevused: teavitustöö, projektide kirjutamine, inimestele abi pakkumine, aga ka ühenduste juhtimine, ürituste ja koolituste korraldamine. Valdkonnad: külaliikumine, haridus ja teadus, sotsiaaltöö, kunst ja kultuur ning keskkonnakaitse ja loodushoid. Soovivad ennast arendada, saada juurde teadmisi ja kogemusi, parandada oma töövõimalusi ning panna ennast proovile uues valdkonnas.

MIDA VABATAHTLIKUD TEEVAD

MITTEVABATAHTLIKUD – MIKS POLE OSALENUD? • Pole vabatahtlikus tegevuses osalemiseks aega leidnud (46%) • Pole selle peale mõelnud (23%) • Kehv tervis (22%) • Ei tea, kus saab vabatahtlikuna tegutseda (20%) • Pole leidnud huvipakkuvaid võimalusi (14%) Mittevabatahtlike hulgas on enam vanemaealisi (65 a ja vanemad), alg- ja põhiharidusega inimesi, samuti lapsehoolduspuhkusel olevaid noori ning pensionäre.

MITTEVABATAHTLIKE VALMISOLEK OSALEDA: • 59% on valmis osalema vabatahtlikus tegevuses • Rohkem valmis keskealised (35 -49 a. ) ja eestlased. • Mittevabatahtlikele pakuvad ennekõike huvi:

MIS VABATAHTLIKKE MOTIVEERIB • • • Tunda ennast vajalikuna (66%) Veeta oma aega kasulikult (64%) Aidata teisi (63%) Võimalus suhelda teiste inimestega (62%) Saada oma tegemistest ja saavutustest rahulolu (61%) Võimalus veeta meeldivalt aega teiste inimestega (60%) Saada juurde teadmisi/kogemusi või areneda (52%) Saada uusi tuttavaid, luua kontakte (51%) Parandada oma võimalusi teha meelepärast tööd (44%) Panustada Eesti ühiskonna üldisesse arengusse (41%)

MIS MOTIVEERIKS MITTEVABATAHTLIKKE? • naistele ja vanemaealistele on oluline teiste aitamine ja aja kasulikuna veetmine • meestele on oluline saada oma tegemistest rahulolu • noored soovivad ennast mõnes uues valdkonnas proovile panna, saada tagasisidet ja tunnustust • keskealised soovivad anda oma panuse valdkonnas, milles tegutsetakse • võrreldes vabatahtlikega onn mittevabatahtlikel olulisemad individualistlikumad vajadused

KUST SAADAKSE INFOT?

ORGANISATSIOONI TEGEVUSE JA VABATAHTLIKU RAHULOLU SEOSED • Organisatsioon pakub vabatahtlikule mitmekesiseid ja jõukohaseid tegutsemisvõimalusi • Potentsiaalseid vabatahtlikke teavitatakse kaasa löömise võimalustest • Antakse piisavalt tagasisidet ja tunnustatakse • Vabatahtlikke koolitatakse ja juhendatakse piisavalt • Organisatsioon kajastab oma tegemisi avalikkusele

PRAKTILISED JÄRELDUSED UURINGUST • Tuleb olla nähtav, rääkida lugusid, kajastada üritusi – enamik inimesi saab infot vabatahtliku tegevuse kohta meediast, oluline on organisatsiooni maine • Tuua oma kodulehel esile, kuidas saab kaasa lüüa teadlikud huvilised otsivad ise võimalusi (internetist) • Isiklik kutse on kõige mõjusam – isegi sõber ei pruugi teadvustada, et võiks kaasa lüüa, kui otse ei kutsuta • Tõsta teadlikkust, kuidas vabatahtlik tegevus pakub võimalusi oma oskusi arendada, paremini tööturul konkureerida, pereelu ja ühiskonna jaoks panustamist ühendada või aega koos sõpradega kasulikult veeta

VALDKONNA ARENDAMINE EESTIS – MIS TEHTUD? • Olukorra kaardistamine (uuringud, analüüsid) • Teadlikkuse tõstmine (foorumid, Teeme Ära) • Ühenduste suutlikkuse tõstmine (koolitused) • Koordineerivad organisatsioonid (SIM, VTA, maakondlikud vabatahtlike keskused jt. ) • Riiklik poliitika (EKAKi elluviimine) • Riiklik ja kohalik vabatahtlike tunnustamine

KES TEEVAD? ÜHENDUSED • VTA • EMSL • Liikumine Kodukant • ELF • Heateo SA • Continuous Action • SA Tallinn 2011 • Maakondlikud vabatahtlike keskused ASUTUSED • Siseministeerium • Teised ministeeriumid oma haldusalas (s. h. allasutused), valdkonnapõhiselt • Euroopa Noored Eesti Büroo • Maakondlikud Arenduskeskused (EAS)

VABATAHTLIKU TEGEVUSE ARENDUSKESKUS loob ühendustele parimad võimalused vabatahtlike kaasamiseks. Selleks: • loome Eestis vabatahtlike kaasamiseks soodsat keskkonda (nt. osalus valdkonna arengukavas, VTA nõukoda, Vabatahtlike Värav: www. vabatahtlikud. ee) • kasvatame ühenduste suutlikkust vabatahtlikke kaasata ja juhtida (nt. koolitused, vabatahtliku sõbra märk) • Euroopa Vabatahtlike Keskuse (CEV) ja EMSLi liige www. vabatahtlikud. ee/vta

VABATAHTLIKE VÄRAV • info vabatahtliku tegevuse kohta ühest kohast • uudised, nõuanded, uuringud, lood • vabatahtlikke kaasavate organisatsioonide andmebaas (lisa oma organisatsiooni tutvustus ning avalikusta profiil) • kuulutuste süsteem - organisatsioonid saavad lisada vabatahtlike otsimise kuulutusi (VTA modereerib ja kinnitab) • vabatahtlikud saavad otsida kuulutusi piirkonna ja valdkonna järgi ja tellida kuulutusi e-postile (u. 865 tellijat) • Kõik huvilised saavad tellida uudiskirja (u. 550 tellijat) • 2011 lisandub vabatahtlike andmebaas. • CV-Online kuvab Vabatahtlike Värava kuulutusi oma andmebaasis www. cv. ee, EMSL viitab oma infokirjas. • Värava vaadatavus : u. 8000 külastust kuus, neist 5000 indiv.

SISEMINISTEERIUM • tegeleb kodanikuühiskonna (s. h. vabatahtliku tegevuse) alase riikliku poliitika analüüsimise, kavandamise ja koordineerimisega ning kodanikuühiskonna arendamise korraldamisega (nt. EKAKi rakendamine, KODAR) • Kodanikühiskonna arengukava (KODAR) 2011 -2014: ühendustesse vabatahtlike kaasamise edendamine, teavitustegevused ja propageerimine, info kättesaadav vabatahtliku tegevuse võimaluste kohta, tunnustamine • koordineerib EVTA 2011 tähistamist Eestis (www. siseministeerium. ee/evta 2011)

MAAKONDLIKUD VABATAHTLIKE KESKUSED • Järvamaa Vabatahtlike Keskus (eestvedaja SRIK Paide ühendus) – praktilised talgukoolitused omavalitsustes, rakendatakse kohalikku maksevahendit P. A. I (vabatahtliku tegevuse tundide eest) • Jõgevamaa Vabatahtlike Keskus (Noorteühendus Juventus) – loob ja rakendab vabatahtliku tegevuse koordineerimise mudelit eelkõige noorsootöö ja elukestva õppe valdkonnas • Läänemaa Vabatahtlike Keskus (Kodukant Läänemaa) – igas omavalitsuses ümarlauad, valiti 12 vabatahtlike tugiisikut, andmebaasid, koolitused, võrgustik • Pärnumaa Vabatahtlike Keskus (Pärnumaa Kodukant) – uuring elanike ja organisatsioonide seas, toimiva mudeli väljatöötamine • Viljandimaa Vabatahtlike Keskus (VIVAK) – töötatakse välja ankeedid, akrediteerimis- ja tagasisidesüsteem, tugisüsteem

VABATAHTLIKU PASS • Vahend vabatahtliku tegevuse kaudu saadud teadmiste, oskuste ja kogemuste kirja panemiseks • Saab esitada lisana CV juurde tööle, õppima või stipendiumile kandideerides • Vabatahtliku pass koosneb: a) vabatahtliku ja org. -i poolt täidetav vorm b) oskuste ja teadmiste loetelu c) kaaned, kus mõisted ning näpunäiteid täitmiseks • Kooskõlas Europassi, Noortepassi ja elukestva õppe võtmepädevustega • Valmimisel elektrooniline vabatahtliku pass (koostaja Creative Union)

2011 a Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta JAANUAR VEEBRUAR MÄRTS APRILL MAI JUUNI JUULI AUGUST SEPTEMBER OKTOOBER NOVEMBER DETSEMBER sissejuhatav avakuu hea koostöö kuu spordikuu kohaliku arengu kuu noortekuu riigikaitsekuu kultuurikuu keskkonnakuu professionaalne vabatahtlikkus / ettevõtete vabatahtlik tegevus eakate ja sotsiaalvaldkonna kuu siseturvalisuse kuu vabatahtliku töö väärtus; vabatahtlike tunnustamine ja tänamine

Euroopa aasta tegevustega Eestis soovitakse: 1. Tõsta üldist teadlikkust vabatahtlikust tegevusest, selle väärtusest ja vabatahtlikuna tegutsemise võimalustest 2. Tugevdada ühenduste vabatahtlike kaasamise võimekust Mõlema eesmärgi saavutamiseks töötatakse vabatahtlikku tegevust soodustava keskkonna ja vabatahtliku tegevuse kui olulisima kodanikuaktiivsuse tunnustamise nimel

EUROOPA AASTA RINGREIS (kodanikuühenduste ja vabatahtlike mess) • Tallinnas 3. -7. mail Nokia Kontserdimajas • Ühiskonna arvamusliidrite debatid ja arutelud (teemasid saab pakkuda igaüks!) • Vestlusringid ja töötoad • Kogemuste ja kontaktide vahetamine ning lühikoolitused • Kodanikühenduste ja vabatahtlike „turg“ Organisatsioonidel võimalus tutvustada oma tegevusi ja kaasata uusi vabatahtlikke. • Ringreisi päevad jagatakse teemade ja sihtgruppide lõikes. http: //www. siseministeerium. ee/evta-ringreis/ Registreerumine messile on juba alanud!

JAGA OMA LUGU TERVELE EUROOPALE! http: //europa. eu/volunteering/et/my-story Selle kaudu on vabatahtlikel ja vabatahtlikke kaasavatel ühendustel võimalik jagada kogemusi, rääkida lugusid ning tuua välja parimad praktikad tervele Euroopale. Kirjatööd võivad olla vabas vormis, rääkida võib näiteks sellest, kuidas hakkasid vabatahtlikuks ning mida vabatahtlik tegevus on Sulle andnud. Selleks, et Sinu lugu mõistaks võimalikult paljud, soovitame kirjutada see inglise keeles, kuid oodatud on ka eestikeelsed kirjatööd. Lugusid saab saata eelpool mainitud viitel “saatke meile oma lugu” nupu alt. Saadetud lugudele on võimalus lisada ka viiteid, dokumente, pilte.

KUST SAADA INFORMATSIOONI? Siseministeerium (projekti koordineeriv asutus) www. siseministeerium. ee/evta 2011 www. europa. eu/volunteering/et www. facebook. com/evta 2011

TEEME ÄRA TALGUPÄEV 2011 • Mis on talgupäev? - iga kogukond, ühendus või aktiivne kodanik saab ise otsustada, mis vajab ärategemist ning milleks teisi inimesi kaasa kutsuda. Kõik sobib! • Talgud on loomulik osa meie elulaadist, seotud eluliste väärtustega, mida inimesed talgupäeval kogevad, leiavad • Tänavune põhisõnum – Tule talgutele, leiad. . . (elurõõmu, töö, kodutunde, elukaaslase, sõbra, iseenda) – leiad midagi, mida ei oska oodatagi! • Toetub elust endast pärit talgulugudele – tagasiside varasemate aastate talgulistelt ja talgujuhtidelt, talletame ka selle aasta talgulood, ideed, algatused

TEEME ÄRA TALGUPÄEV 2011 AJAKAVA • Toimub 7. mail 2011, lähem info jõuab 24. veebruariks www. teemeara. ee • Üleskutse talgujuhtidele 15. märts, kuid talguid saab veebi lisada juba märtsi algusest • Üleskutse talgulistele 11. aprill, kuid kirja saab panna ennast juba ka varem • Mis saab edasi? – talgupäev kujunenud traditsiooniks, kasvanud välja mitmeid ühiseid ettevõtmisi • Mis jäi ütlemata? – üleskutse jagada oma talgute lugusid (saab peagi lisada veebilehele), et tugevdada põlvkondade sidet ja talletada kogemusi

Hakka vabatahtlikuks! Muuda maailma!

MAAILMAKOHVIKU ARUTELU KUIDAS ELLU JÄÄDA? VIVAK: • Saada KOVidelt tuge ja riigilt baasrahastust • EVT projektide kaudu • Reklaamida tegevust erinevatele ettevõtetele (mõelda välja hea strateegia, miks peaksid toetama) • Välja mõelda erinevaid teenuseid (nt. koolitused, talgupäevade korraldamine omavalitsustele) • Erinevad projektid (KÜSK, Hasart jt) • Alternatiivteenistuse võimaluste pakkumine • Küsida toetust Viljandi linnalt • Kaasata vabatahtlikke, kes aitavad raha otsida

MAAILMAKOHVIKU ARUTELU KUIDAS EDENDADA PIIRKONDA VABATAHTLIKU TEGEVUSE KAUDU • Talgud ja kõikvõimalikud head teod – mitte ainult grupid, vaid individuaalsed heateod, kuidas otsad kokku viia (abivajaja/vajadus ja vabatahtlik) • 17. mai kodanikeühenduste turg Viljandimaal: ühendused saaksid teineteise ägedatest tegemistest teada. Lisaks infot ka haridusasutustele, rahastajatele, KOVidele jne. Ülekutse kaasa lüüa ürituse korraldamises! • Piirkondlikud grupid – osaliselt olemas (külaseltsid, võrgustikud), kuid nad ei teadvusta, et vabatahtlikud). • Koostöökoht VIVAKiga – tekiks piirkonnas inimesed, kes teavad, mis koha peal vaja teha, VIVAK lisab oma andmebaasi

• Vajaduste kaardistamine • Meedia kaasamine – aitab juurde tuua uusi vabatahtlikke (kajastada üritusi, sündmusi). • Koostöö organisatsioonide vahel (nt. Kaitseliit, kasutamata ressurss) • Informatsiooni liikumine, kes mida teeb • Tunnustamine – ei tohi ära unustada! • Meeskond ja tegevused – organisatsioonide ja ettevõtmiste puhul oluline läbimõeldus, et ei tuleks tagasilööke • Valdkondlikud/piirkondlikud ümarlauad, et parem koostöö • kohalike arvamusliidrite kaasamine.

MAAILMAKOHVIKU ARUTELU KUIDAS AKTIVEERIDA PASSIIVSEID? • Miks on passiivsed? – raha on takistus (tekivad kulud), puudub motivatsioon, puudub infot • Aktiivsed inimesed- viimase 10. aasta jooksul ohtralt kaasa löönud. Neil on väga palju infot, aga nad ei suuda infot passiivsetele edastada, sest tekib konflikt passiivsetega, kes oma teadmatusest neid“ründavad”. • Kuidas passiivsest teha aktiivne inimene? Isiklik kutse ja lähenemine (nt. sõber kutsub üritusele), teadlik suust-suhu info levitamine (nt. Tuhalaane külavanem Enn Sarv räägib oma ettevõtmistest ja kaasab sujuvalt)

• oma kogemuste teadlik jagamine • iga üritus olgu kvaliteetne (parem teha vähem, aga hästi, algus ja lõpp on kõige olulisem, mis meelde jääb) • organisatsioonide koostöö – teadmiste ja kogemuste jagamine, üksteise üritustel osalemine • vabatahtliku tegevuse kasu väljatoomine, nendest teavitamine (nt. märge CV-s) • tunnustamine