Vaba ettevtlus II peatkk 5 11 2020 Tnu
Vaba ettevõtlus II peatükk 5. 11. 2020 © Tõnu Erin 1
Küsimused mis ootavad vastust Miks peetakse eraomandit, hinnasüsteemi, turukonkurentsi ja ettevõtlikkust vaba ettevõtluse tugisammasteks? n Millist rolli mängib kasum vaba ettevõtluse süsteemis? n Milliseid majanduse organiseerimise süsteeme kasutatakse väljaspool turumajandusriike? n 5. 11. 2020 © Tõnu Erin 2
Küsimused mis ootavad vastust Kuidas loob vabatahtlik kodumajapidamiste ja ettevõtete vaheline vahetus raha, toodete ja ressursside ringluse? n Miks eelistavad inimesed rahavahetust bartervahetusele? Millist kolme funktsiooni täidab raha? n Miks on ettevõtlikkus tähtis majanduskasvuks aegade jooksul? n 5. 11. 2020 © Tõnu Erin 3
Mõisted n Eraomand n Isiklikus kasutuses olev vara. n Õigus omada vara kaitseb Eesti Vabariigi põhiseadus. n Õigus eraomandile muudab valiku ja vastutuse sinu omaks. 5. 11. 2020 © Tõnu Erin 4
Mõisted n Kasum on see, mis jääb järele siis, kui on tasutud äritegevuse kulud – kogutulude ja kogukulude vahe. n Hinnasüsteem: n Kui inimesed teevad üksteisega vahetusi, kehtestavad nad kaupadele, teenustele ja ressurssidele hinnad. 5. 11. 2020 © Tõnu Erin 5
Rahalised hinnad n annavad informatsiooni: n millist väärtust tarbijad antud tootele omistavad ja milline on erinevate ressursside kasutamise loobumiskulu. n millist väärtust ettevõtted oma erinevatele ressurssidele omistavad ja millised on teatud toodete tootmiskulud. 5. 11. 2020 © Tõnu Erin 6
Rahalised hinnad n annavad motiive: n hindade tõus motiveerib tootjaid, ergutab suurendama nende kaupade tootmist. n tarbijat motiveerib tõusvad hinnad otsima soodsamaid ostuvõimalusi või vähendama nende kaupade ostmist või loobuma nende kaupade ostmisest. 5. 11. 2020 © Tõnu Erin 7
Rahalised hinnad annavad motiive: n ressursiturgudel, kus kaubeldakse tööjõu ja kapitaliga, motiveerivad tõusvad palgad (tööjõu hind) tootjaid kasutama vähem töötajaid, samas aga ergutavad kõrgemad palgad suuremat hulka inimesi tööd taotlema või töökohta vahetama. n Langevatel hindadel või palkadel on vastupidine mõju. n 5. 11. 2020 © Tõnu Erin 8
Turukonkurents Konkurents turgudel ressursside pärast: n ostjad konkureerivad üksteisega tootmisressursside pärast, kui nad pakuvad raha selliste ressursside eest nagu oskustööjõud, metsamaa ja keerukad masinad, mida nad soovivad osta. n ressursside müüjad konkureerivad teiste müüjatega, püüdes muuta oma ressursse tootlikemaks. Näiteks: haridus – tööjõuressurss, uus tehnoloogia – kapital. n 5. 11. 2020 © Tõnu Erin 9
Turukonkurents Konkurents turgudel toodete pärast: n ostjad konkureerivad üksteisega toodete ostmisel, otsides soodsamat hinda, kvaliteeti, kogust. n müüjad konkureerivad teiste müüjatega, püüdes pakkuda selliseid kaupu ja teenuseid, mida ostjad soovivad, selliste hindadega, mida tarbijad on valmis maksma. n tootjad toovad turgudele pidevalt uusi tooteid. Nad peavad inimestele andma tooteid ja teenuseid, mida nad soovivad, ning just siis ja selles kohas, kus nad neid soovivad. n 5. 11. 2020 © Tõnu Erin 10
Mõisted Ettevõtlikkus n Ettevõtjate eestvedav ja uuenduslik vaim ehk ettevõtlikkus tähendab võimaluste nägemist ja nendele reageerimist, et tuua turule uusi või paremaid tooteid. n Majandusringlus on raha, ressursside ja toodete ringlus ehk ringvoog. Raha voolab ühes suunas ning ressursid, kaubad ja teenused teises suunas. Vt. joonist. n 5. 11. 2020 © Tõnu Erin 11
Joonis - majandusringlus 5. 11. 2020 © Tõnu Erin 12
Mõisted n Kodumajapidamised hõlmavad kõiki riigis elavaid inimesi. Neil on järgmised majandusrollid: n Ressursiomanikud omavad kõiki majandusressursse suuremal või vähemal määral. n Tarbijad kasutavad ettevõtete toodetud kaupu ja teenuseid. 5. 11. 2020 © Tõnu Erin 13
Mõisted Kaupade ja teenuste turud on vabatahtlikud vahetused tarbijate ja ettevõtete vahel. Tarbijad vahetavad oma raha kaupade ja teenuste vastu, mida ettevõtted toodavad. n Ressursiturud kujutavad endast vabatahtlikku vahetust ressursiomanike ja ettevõtete vahel. Ettevõtted vahetavad oma raha tarbija ressursside vastu. n 5. 11. 2020 © Tõnu Erin 14
Mõisted n Raha on mistahes üldtunnustatud maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks n Barter on kaupade ja teenuste vahetamine ilma rahata 5. 11. 2020 © Tõnu Erin 15
Rahafunktsioonid n Vahetusvahend n Vara kogumise ehk akumulatsioonivahend n Väärtuse mõõdupuu 5. 11. 2020 © Tõnu Erin 16
Erinevad majandussüsteemid n Majandussüsteemid erinevad üksteisest vastavalt sellele, kuidas lahendatakse vastamine kolmele olulisele küsimusele MIDA, KUIDAS ja KELLELE ning kellele kuulub omand. Eristataks nelja majandussüsteemi – turu-, käsu-, tavaja segamajandus. 5. 11. 2020 © Tõnu Erin 17
Kuidas majandussüsteemid nendele küsimustele vastavad Majandussüsteem Omand Tootmine – MIDA, KUIDAS Vahetus – KELLELE Turumajandus Eraomand Ettevõtja Turg Käsumajandus Riik Valitsus (riik) Valitsus Tavamajandus Kogukond on omanik ja otsustaja. Valitsevad tavad ja kombed. Segamajandus Esineb nii era- kui riiklikku omandit 5. 11. 2020 Valitsus võib piirata või ergutada teatud kaupade ja teenuste tootmist. © Tõnu Erin Valitsus võib kontrollida hinnakujundust. 18
Adam Smith Sündis 1723. a. Šotimaal. Majandusteaduse looja, filosoofia professor. n 1776. a. kirjutas raamatu “Rahvaste rikkus”, milles põhiidee on küsimus – Kuidas inimesed, kes järgivad omakasu, edendavad siiski läbi vabatahtliku vahetuse ka ühiskonna huve? n Juhituna majanduse “nähtamatust käest”, ütles Smith, suurendame me riigi materiaalset jõukust, kasutades oma individuaalseid huve, andeid ja võimeid, et turul tarbijaid teenida. n 5. 11. 2020 © Tõnu Erin 19
- Slides: 19