Uus ppeaasta uued vljakutsed Pille Liblik Asejuhataja ppekavad

Uus õppeaasta, uued väljakutsed. Pille Liblik Asejuhataja (õppekavad) Algatuse Huvitav Kool koordinaator 22. 08. 2016

Üldhariduse suunad lähtuvalt ● Eesti elukestva õppe strateegiast 2014 -2020, ● Vabariigi Valitsuse tegevuskava 2015 -2019 prioriteetidest, ● huvigruppide ootustest – õpilased, õpetajad, koolijuhid, koolipidajad, lapsevanemad, kohaliku kogukonna liikmed.

Senised tegevused jätkuvad ● ● ● ● Alushariduse ja lapsehoiu ühtse süsteemi kujundamine. Õpetaja ja aineühenduse võimalus kaasa rääkida õppekirjanduse arengus. Riiklikele õppekavadele ning õpilase ja õpetaja vajadustele vastava õppematerjali kättesaadavus e-Koolikotis. Kontseptsioonid: – riigi- ja sisekaitseõpetus – mitmekultuuriline kool – kaasav haridus. Riiklike õppekavade läbivad teemad – keskkond, ohutus, ettevõtlikkus. Õpilaste rahulolu oma kooliga ning suhetega nii õpetajate kui kaasõpilastega. Gümnaasiumi panus õpilase arengusse. Liikumisprogrammi piloteerimine.

Muutuva õpikäsituse rakendamine on esmatähtis Lahendamist vajavad probleemid: v v v suur õppimis- ja õpetamiskoormus, ajale jalgu jääv paindumatu õppekorraldus, koolikeskkonna avamine kogukonnale, õpetamise ja kasvatuse nüüdisajastamine, koolikultuuri kujundamine, õpetajate ja õpilaste võimete ja huvide arendamine ning motiveerimine. Põhjused: ● napp koostöö: kool-kogukond, kool A-kool B, õpetajaõpilane, õpetaja-õpetaja; ● kartus eksida: uuenduslikke ideid ja meetodeid ei rakendata, ei tehta valikuid ja otsuseid õpilase kasuks; ● välishindamist nähakse karistusena, mitte toetava vahendina;

Ootusi koolide juhtidele Kooli arengu planeerimine ● Avalikkuse ja huvigruppide teavitamine koolis toimuvast ● Koostöö korraldamine kohalike huvigruppidega, teiste koolidega, kõrgkoolidega ● ● ● Õppeainete lõimimise korraldamine Valikuteks innustamine ja nende võimaldamine Reaalainete populariseerimine Uuenduste ja muutuste eestvedamine Reageerimine koolikiusamisele Õpetajate uuendusmeelsuse märkamine, väärtustamine ja tunnustamine ● Õpilaste initsiatiivi märkamine, väärtustamine ja tunnustamine ● Õpetajate motiveerimine ●

Ootusi õpetajatele Isiklik eeskuju õpetajaameti maine tõstmiseks ja populariseerimiseks. ● Paikkonna võimaluste kasutamine õpetamise mitmekesistamiseks ja lõimimiseks. ● Professionaalne suhtlemine lapsevanematega. ● Riiklike õppekavade põhimõtete omaksvõtmine. ● Mitmekesiste ja motiveerivate õpetamismeetodite rakendamine. ● Endas ja õpilastes koostööoskuste kujundamine. ● ● ● ● Täiskasvanulik suhtlemine õpilasega kui partneriga. Objektiivse ja kokku lepitud info vahendamine. Panustamine kooliturvalisuse tagamisse. Õpilase arengut toetava õppe korraldamine. Oma töö tulemuslikkuse analüüsimine. Valmisolek enesetäiendamiseks ja kogemuste vahetamiseks.

Ootusi kooli pidajale ● ● ● tunneb huvi kooli sisulise tegevuse vastu ja süveneb koolis toimuvasse; toetab kooli juhtkonna soovi rakendada paikkonna võimalusi kooli töös; korraldab haridusküsimuste sisulisi arutelusid; on teadlik õppimise ja õpetamise suundumustest; usaldab ja julgustab kooli juhtkonda haridusuuendustes; annab koolile sisulist ja edasiviivat tagasisidet.

Ootusi Haridus- ja Teadusministeeriumile ● võimaldab õppekavade ja õppekorralduse paindlikuma rakendamise; soodustab õpetuse lõimimist; propageerib rohkem kujundavat hindamist; kaasajastab välishindamise; kõrvutab õppekavad ja mõõdikud, et oleks üheselt mõistetavalt selge, mida koolilt oodatakse; võtab suurema vastutuse õppevara koostamise eest; ● võimaldab kaugõpet, toetab e-õpet. ● ● ●

Nüüdisaegsem ja paindlikum õppekorraldus vajab õiguslikku tuge ● Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega tuleb esitada üldised põhimõtted, mitte sätestada detailset õppekorraldust: – koolikultuur kui osa õppekeskkonnast ja õpilaste arengu kujundaja, – arusaadav hindamine ja õpilase arengu kohta soovituste andmine, – paindlikkus õpilastele valikute pakkumisel ja oskuste kujundamisel, õpilaste vastutus õpikoormuse kujundamisel gümnaasiumis; – koolivalmiduskaart on tõenduspõhine info lasteaialt koolile; määrused täpsustavad seaduses sätestatud põhimõtteid; koolielu korralduslikud küsimused jäävad kooli ja pidaja otsustada. – ● ●

Koolide ja kogukonna teadlik ja eesmärgistatud koostöö ● ● Kogukonna järjest suurenev võimalus kooliellu panustada ja kooli kuvandit kujundada; erinevatel lapsevanematel on erinevad ootused koolile, õppimisele ja õpetamisele; kool annab avalikku infot oma tegevustest ja eesmärkidest, selgitab nüüdisaegset õppimise käsitlust; õppekeskkond motiveerib koolielus osalema. Huvitava Kooli sügiskonverents Tartus 29. -30. 11. 2016

Tänan!