Uuring Kopenhaageni Oslo ja Helsingi pealinnaregioonide ja Eesti

Uuring Kopenhaageni, Oslo ja Helsingi pealinnaregioonide ja Eesti omavalitsusüksuste koostöökogemustest Veiko Sepp Rivo Noorkõiv www. geomedia. ee Tallinn 21. 04. 2010

Uuringu eesmärgid Selgitada Oslo, Kopenhaageni ja Helsingi pealinnaregioonide kohta välja: • milliseid teenuseid osutatakse omavalitsuste poolt ühisena • millistes organisatsioonilistes vormides ja sisus • milline on õiguslik raamistik • ühisena osutatavate teenuste kvaliteedistandardid • ühisena osutatavate teenuste rahastamine Selgitada milliseid teenuseid ja läbi millise vormi osutatakse Eesti omavalitsuste poolt ühisena ning kuidas neid finantseeritakse Võrrelda ühiselt pakutavate teenuste loetelusid, kvaliteedistandardeid, juhtimisvorme ja finantseerimisskeeme Analüüsida hinnanguid süsteemide tugevuste ja nõrkuste kohta Teha ettepanekud parimate praktikate rakendamiseks

Raport Sissejuhatus – haldus-territoriaalne ja kohaliku omavalitsuse korraldus, koostöö õiguslikud alused Valdkondlikud osad (ühistransport, ÜVK, jäätmemajandus, ruumiplaneerimine, kergliiklus) Ø KOV ülesanded Ø Korraldamise organisatsioon ja koostöö Ø Delegeerimine Ø Teenuse kvaliteedinõuded Ø Hinnakujundus ja finantseerimispõhimõtted Ø Eeldused ja soovitused

Koostöö kohustuslikkus • Kohustuslik koostöö – Taanis (ühistransport), Soomes (ühistransport, jäätmemajandus, ruumiplaneerimine) • Tingimuslik koostöö – vee- ja heitveepuhastus, prügikäitlus) • Vabatahtlik koostöö – kõik valdkonnad

Koostööpiirkonnad • HTK regioonidest lähtuvad (Kopenhaageni Ruter) • Seadustes eraldi sätestatud (Helsingi pealinnaregioon; Oslo ja Akershusi Movia) • Tulenevalt vajadusest (veepuhastusjaamad, põletusjaamad, kergliiklusteede võrgustikud)

Koostöö organisatsioon • Ühisomavalitsus - vallaliit (HSL, HSY) • Ühised ühingud (ühistranspordi korraldamine, veepuhastus, jäätmemajanduse korraldamine, põletusjaamad) • Koostöökogud (Vestegnssamarbejdet, KE Vand, Kopenhaageni kergliiklusvõrgu projektinõukogu) • Halduslepingud (HSY Jätehuolto ja Kirkkonummi)

Teenuse osutamise korraldus • Ühistransport – korraldavate ja vedamisfunktsioonide org. lahutatus; korralduslike üleannete koondamine; bussiliinide vähempakkumised; kvaliteedikokkulepped veolepingutes • ÜVK – munitsipaalveeettevõtted; heitvete puhastus eraldi koostööühingutes (Norra, Taani) • Jäätmemajandus – korraldatud jäätmevedu konkurssidega (Soome, Norra); KOV kliendisuhe elanikega; munitsipaalprügikäitlusühingud • Kergliiklus – planeerimis-, liikluskorralduse-, ehitus- ja hooldusülesanded erinevates struktuuriüksustes

Teenuse kvaliteedinõuded • Ühistransport – KOV tellimus, optimeerimine korraldavas ühingus, elanike rahulolu teenusega, kvaliteedi mõõtmine ja boonused • ÜVK – riiklikud nõuded, kohalik ja vee-ettevõtte poliitika • Jäätmemajandus – riiklikud normid, veolepingud, kohalik järelevalve ja tehniline areng • Ruumiplaneerimine – planeerimisseadused ja nende kohalik tõlgendus • Kergliiklus – liikluskorralduslikud põhimõtted ja tagasiside elanikkonnalt

Teenuse hind ja finantseerimine • Ühistransport – piletitulud ja KOV tellimus; tsoneerimisel põhinev hind ja kaugusel põhinev hind • ÜVK – tulude ja kulude tasakaal; kulupõhine hind; riiklik ökonoomsuse hinnakontroll • Jäätmemajandus – tulude ja kulude tasakaal; kulud vähempakkumiste alusel; ametiühingud

Soovitusi - ühistransport • Anda vastutus maakondlike liinide eest KOV-üksustele • Suurendada selles ulatuse KOV tulubaasi (maavalitsuste kulude vähendamise arvelt) • Korraldada kogu regiooni (maakondlikud ja kohalikud liinid, sh Tallinn) ühistranspordiliiklust ühest ühingust • Korraldada Tallinna bussiliinidele avatud veokonkursid • Tõsta KOV võimekust liinide tellijana • Kujundada kvaliteedikontrolli süsteem ja rakendada selle tulemusi veolepingute sõlmimisel (sh. ainuõiguse lepingutes, nt tramm) • Luua ühtne piletisüsteem kõigile transpordiliikidele ja kogu regioonis, tõsta selle tehnilist taset

Soovitusi - ÜVK • Munitsipaliseerida AS Tallinna Vesi • Luua pealinnapiirkonna vee-ettevõtetest ühine munitsipaalettevõte • Sadeveed juhtida võimalusel loodusesse ja kasutada neid rekreatsioonialade kvaliteedi tõstmisel • Hoida vee hind kontrolli all – toetada Riigikogu vastava otsuse tegemisel

Soovitusi - jäätmemajandus • Luua piirkondlik jäätmehoolduskeskus • Suurendada jäätmeveopiirkondi • Vähendada korraldatud jäätmeveost vabastatud majapidamiste arvu, kujundada eriteenused kaugemate majapidamiste teenindamiseks • Ühtlustada majapidamiste poolt sorteeritavate jäätmete loend ja motiveerida hinnakujundusega sorteerimist • Tagada sorteeritavate jäätmete ühtne käitlemine, sh selleks otstarbeks koostöös äriühinguid luues • Arendada välja ühtne kõigile piirkonna elanikele avatud hierarhiline jäätmejaamade süsteem • Anda vastutus kliendisuhete eest korraldavale ühingule

Soovitusi - ruumiplaneerimine • Koostada pealinnapiirkonnas ühine üldplaneering – toetada vastavat muudatust planeerimisseaduses • Koostada eraldi planeeringuliigina strateegilisi ruumiplaneeringuid, mille oluliseks osaks on sotsiaalsete ja majanduslike mõjude hindamine

Soovitusi - kergliiklus • Koostada ühine kergliikluse strateegia, milles lepitakse kokku kergliiklusvõrgustiku eesmärk – suurendada kergliikluse osakaalu igapäevaste toimingute tegemisel, linnakeskuse ja “magalate” (sh. väljaspool Tallinnat) vahelises liikluses • Luua jalgratturitele eelkõige liikluskorralduslike meetmetega (jalgrattarajad sõiduteedel, foorid) võimalused ja soodustingimused linnaosasid ja asumeid ühendavatel magistraalidel liikumiseks • Viia jalgrattaliiklus ja jalgsiliiklus erinevatele teeosadele • Ehitada sõiduteed sedasi, et seal oleks jalgratastega võimalik ohutult ja puhtalt liigelda

Kokkuvõte Põhjamaade koostöökogemusest • Koostööd korraldatakse lähtudes praktilistest vajadustest ja poliitilistest kaalutlustest • Valdkondlikult erinevad koostööpiirkonnad ja organisatsioonilised lahendused • Tulemuslikum koostöö – seadustest tulenev kohustuslik koostöö ja ühised korraldavad ühingud • Võtmeküsimus otsustusõiguse õiglane jaotus • Koostööd motiveerib ka rahvusvaheline konkurents • Koostöö on pealinnaregiooni keskuse “nägu”