UURALI KEELKOND TPL 2012 UURALI KEELKOND UURALI KEELTE

UURALI KEELKOND TPL 2012

UURALI KEELKOND

UURALI KEELTE ERIPÄRA Võrreldes teiste Euroopa keeltega on Uurali keeltes palju käändeid: � ersa ja mokša keeles 11; sölkupi k 13; eesti k 14; soome k 15; komi k 16; udmurdi k 17; ungari keeles 25 (!). Uurali keeled on aglutinatiivsed keeled, st kasutavad muutelõppe ja tunnuseid; indoeuroopa keeled kasutavad seevastu enam abisõnu. � Euroopa keelte mõjul on ka eesti keeles hakatud muutelõppude ja tunnuste asemel kasutama grammatilisi sõnu, nt omandisuhet väljendame sõnadega minu, sinu jne (vrdl soome k vaimoni ‘minu naine’).

VANIMAD TEKSTID Vanima ja rikkaima kirjakultuuriga Uurali keel on ungari keel: vanim soome-ugri keeles kirjutatud tekst on 12. sajandi lõpust pärit ungarikeelne “Hauakõne”. Vanim läänemeresoomekeelne tekst on 13. sajandil kasetohule kirjutatud karjalakeelne pikseloits (pildil).

UURALI KEELTE ELUJÕUD Ungari, soome ja eesti keel on arenenud kultuuriga riigikeeled ja nende elujõud on tugev. Enamiku Venemaal asuvate Uurali rahvaste rahvaarv väheneb pidevalt ja emakeele oskajate arv on sellest veelgi väiksem. � Tänu stabiilselt kõrgele emakeele oskajate arvule peetakse parima ellujäämisväljavaatega keeleks mari keelt; � ärganud on ka udmurtide eneseteadlikkus. Keelevahetuse põhjused: � rahvusvähemuse seisund asualal (karjalased – 10%); � põliselt asualalt migreerumine, miska puudub kontakt oma rahva põhikogukonnaga; � tööstus hävitab traditsioonilise eluviisi (handid, samojeedid).

VENEMAA UURALI RAHVASTE ARVUKUS JA EMAKEELEOSKUS Rahvas Rahvaar v v 2002 2010 Emak. oskus 2010 mordvalase d 843 300 744 200 53% marid 604 300 547 600 71% udmurdid 636 900 552 300 59% komid 239 400 228 200 permikomid 125 200 karjalased Rahvas Rahvaar v 2002 Rahvaar v 2010 Emak. oskus 2010 vepslased 8 240 5 940 61% sölkupid 4 250 3650 28% mansid 11 400 12 300 8% 68% nganassa a-nid 830 860 15% 94 500 67% isurid 327 266 46% 93 450 60 800 42% vadjalased 73 64 16% neenetsid 41 300 44 600 49% eenetsid 240 230 19% handid 28 700 31 000 31% Andmed pärinevad M. Ehala õpikust “Keel ja ühiskond”. Künnimees, 2012

UURALI KEELTE ELUJÕUD Vene föderatsioon toetab nt põhjarahvaid, et need saaksid tegelda põhjapõdrakasvatusega. Soome-ugri vabariikide juhtkonnad üritavad rahvuslikku identiteeti tugevdada. Hõimuliikumise tugi: � Venemaa soomeugrilaste teoste tõlkimine ja kirjastamine; � üliõpilaste stipendiumid � MTÜ Fenno-Ugria Eestis – kontaktide ja suhete loomine; � soome-ugri rahvaste maailmakongressid alates 1992. aastast (2012. a sügisel Ungaris toimus VI); � 2011. aasta märtsis võttis Riigikogu vastu otsuse tähistada hõimupäeva oktoobrikuu kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana, mil heisatakse riigilipud; � hõimupäevad http: //www. fennougria. ee/public/hoimupaevad_2012_plakat. jpg

SAMOJEEDI KEELED Neenetsi keel (31 311 kõnelejat). � Tundraneenetsi keel – ohustatud keel Neenetsi ja Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas ning Kranojarski krai Taimõri rajoonis. � Metsaneenetsi keel – tõsiselt ohustatud keel Handi. Mansi Jugra autonoomses ringkonnas. Eenetsi keel (119 kõnelejat) – peaaegu kadunud keel Põhja-Siberis Taimõri autonoomses ringkonnas Jenissei jõe alamjooksul. Nganassaani keel (505 kõnelejat) – tõsiselt ohustatud keel Siberis Taimõri poolsaarel. Sölkupi keel (1641 kõnelejat) – tõsiselt ohustatud keel Lääne-Siberis Obi ja Jenissei jõe vahel. Kamassi keel – väljasurnud keel (1989 suri viimane kõneleja Klavdija Plotnikova).

MTÜ FENNO-UGRIA ASUTUS http: //www. fennougria. ee Vt Rein Siku intervjuu Jaak Prozesega (EPL 09. 10. 2010) http: //www. epl. ee/artikkel/585006 16. oktoober – soome-ugri hõimupäev. Soome-ugri lipp: Jaak Prozes, soome-ugri koostöö üks tuntumaid edendajaid Foto: Arno Mikkor

SOOME-UGRI KEELKOND Soome-ugri keelkonda kuulub u 23 keelt, mida kõneleb ligikaudu 23 miljonit inimest. Arvatakse, et Uurali algkeelt kõneldi rohkem kui 6000 a tagasi ja see jagunes soome-ugri ja samojeedi algkeeleks u 4000 a e. Kr. Läänemeresoome haru jagunes algkeelteks tõenäoliselt u 2000 a tagasi, ühest neist algkeelist pärineb eesti keel.

UGRI KEELED Ungarlased 15 miljonit inimest (2010) http: //www. fennougria. ee/index. php? id=10521 Mansid elavad hajusalt ulatuslikul maa-alal Loode-Siberis Uurali ja Obi alamjooksu vahel, � 2002. aasta Venemaa rahvaloenduse andmetel on mansisid 12 000, neist ainult veerand oskab oma emakeelt; 2010. aastal – 11 400; http: //www. fennougria. ee/index. php? id=10546 Handid elavad peamiselt Obi jõe keskjooksu alal, Kesk-Uurali mäestikust idas; � 2002. aasta ülevenemaalisel rahvaloendusel loendati hantide rahvaarvuks 29 000 inimest, kellest handi keelt räägib 48%. 2010. aastal – 28 700; http: //www. fennougria. ee/index. php? id=10545

PERMI KEELED Udmurdid elavad Ees-Uurali künklikul tasandikualal, � 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku 636 906 udmurti, kellest 73% räägib udmurdi keelt; 2010. aastal – 636 000; http: //www. fennougria. ee/index. php? id=10520 Komid jaotuvad sürja- ja permikomideks. Komid asustavad hõredalt üsna suurt maa-ala Euroopa kirdenurgas. � 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 293 406 sürja- ja 125 235 permikomi (kokku 418 641); http: //www. fennougria. ee/index. php? id=10543

UDMURDID Vt “PÄIKESELAPSED” (uurimusfilm udmurdi identiteedist) http: //www. suri. ee/klubi/paike. html Udmurdi külades võib tihti näha traditsioonilisi puumaju, milles on kindlasti vähemalt kaks pühapiltidega nurka

VOLGA KEELED Marid elavad Volga jõe keskjooksul, � 2002. aasta ülevenemaalisel rahvaloendusel saadi maride rahvaarvuks 604 000 inimest. Mari keelt peab emakeeleks 77% elanikkonnast. Mordvalased: venekeelset etnonüümi mordva on kasutatud kahe etnilise rühma – ersade ja mokšade ühisnimetusena. � 2002. aasta rahvaloendusel määratles end mordvalasena 843 350 inimest, neist 73% rääkis emakeelt; http: //www. fennougria. ee/index. php? id=10533

MARID Marid on ainus soome -ugri rahvas Venemaal, kelle arv on püsivalt suurenenud, hoolimata emakeelsuse mõningasest kahanemisest; http: //www. fennougria. ee/index. php? id=105 19

SAAMID Enesenimetusteks on saam´ ja saamm´lja (Koola poolsaarel), sabmelaš. Teised rahvad on saame kutsunud fennideks (finnideks) ja hiljemalt 12. sajandist lappideks (nimekuju lop´ esineb näiteks Vana-Vene kroonikas umbes aastast 1000). Saami-nimetust on propageeritud Venemaal 1920. aastaist alates, Skandinaavia riikides viimastel aastakümnetel. Laplased ise peavad lapp- nime pejoratiivseks (halvustav). Saamide asuala paikneb Fennoskandia põhjaosas, ulatudes poolkaarekujuliselt Dalarnast Rootsis piki Jäämere rannikut üle Norra ja Soome kuni Koola poolsaare keskosani Venemaal. http: //www. fennougria. ee/index. php? id=11843

LÄÄNEMERESOOME KEELED: EESTI JA VADJA HTTP: //WWW. FENNOUGRIA. EE/INDEX. PHP? ID=10517 Lõunarühm: eesti, vadja ja liivi keel Eestlasi on veidi üle ühe miljoni. Eestlased on ungarlaste ja soomlaste järel suuruselt kolmas soome-ugri rahvas. (setod http: //www. fennougria. ee/index. php? id=10588 ; võrukesed http: //www. fennougria. ee/index. php? id=10587) Vadjalased on isurite kõrval Ingerimaa, praeguse Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingissepa rajooni põlisasukad. � 2002. aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaal 73 vadjalast; � vadja keel on eesti keele lähim sugulaskeel; � Vadja keele kasutamist kõnes on toetanud eesti keeleteadlaste ja üliõpilaste igasuvised ekspeditsioonid. See on emakeele prestiiži vadjalaste silmis tõstnud ning nende keelelist assimileerumist edasi lükanud. Paraku on noorima vadja keele kõneleja sünniaastaks 1930. � Praegu on entusiaste, kes tegelevad vadja keele ja kultuuri tutvustamisega, tegutseb vadja kultuuri selts. http: //www. fennougria. ee/index. php? id=10525

LÄÄNEMERESOOME KEELED: LIIVI Praegu on liivi keele oskajaid on vaid mõnikümmend ja nendegi jaoks pole liivi keel emakeel. Siiski peab end liivlaseks umbes 200 inimest. Enamik neist elab Riias ja Ventspilsis. Liivi randa Põhja-Kuramaa 12 rannakülla ei ole jäänud ühtki liivi keele oskajat; Liivi keel kuulub vanimate läänemeresoome keelte hulka. Teadlased arvavad, et liivi rahvas oli esimesi läänemeresoome rahvaid Läänemere ääres. Liivi rahvushümnil on Eesti ja Soome hümniga sama viis. http: //www. fennougria. ee/index. php? id=10526 http: //www. folklore. ee/rl/folkte/sugri/liivi/ Liivi laulukoor 1930. aastatest.

LÄÄNEMERESOOME KEELED: SOOME Soomlasi on maailmas hinnanguliselt 5 miljonit. 16. sajandil pandi alus soomekeelsele haridusele (esimene soomekeelne raamat oli aabits Abckiria, 1543), varem kasutati hariduskeelena valdavalt rootsi keelt. Alles 1863. aastal sai soome keel võrdselt rootsi keelega ametlikuks keeleks Soomes. http: //www. fennougria. ee/index. php? id=10527

LÄÄNEMERESOOME KEELED: KARJALA Karjalased elavad Venemaa Föderatsioonis Karjala Vabariigis, pealinn Petroskoi. Karjala keeles on kirjutatud vanim teadaolev läänemeresoome kirjalik tekst (kirjutatud kasetohule), mis pärineb 13. sajandist. Peamiselt Ida-Karjalast kogutud rahvaluule põhjal koostas Elias Lönnrot soome rahvuseepose “Kalevala” (1835). 2002. aasta ülevenemaalisel rahvaloendusel loendati 93 344 karjalast, neist 53% räägib karjala keelt; http: //www. fennougria. ee/index. php? id=10529

LÄÄNEMERESOOME KEELED: ISURI Isurid on koos vadjalastega Ingerimaa põlisasukad ja neid nimetatakse vahel ka ingerlasteks. Ingerimaa on Narva jõe ja Laadoga järve vahele jääv 15 000 km² suurune ala. 1932 -1937 eksisteeris ladina tähestikul põhinev isuri kirjakeel, mida õpetati ka koolides. Välja jõuti anda grammatika (1936) ja paarkümmend kooliõpikut. � Isurite rahvaarv on vastavalt Venemaa 2002. aasta loendusele 327 inimest, kellest ligemale pooled rääkisid isuri keelt emakeelena. Keelt kasutavad üksnes vanema põlvkonna esindajad. Kui nemad kaovad, jääb järele näputäis kohanimesid. � http: //www. fennougria. ee/index. php? id=10528

LÄÄNEMERESOOME KEELED: VEPSA Vepsa keele aabits 1930. aastatest Vepslased elavad alal, mis piirneb Karjala vabariigi, Vologda ja Leningradi oblastiga, kus paiknevad vepsa külarühmad ehk külastud. Vepsa keelt on kutsutud läänemeresoome keelte sanskritiks, kuna keeles on säilinud palju vana ja arhailist – puudub astmevaheldus, mistõttu keel on väga reeglipärane. � 2002. aasta ülevenemaalisel rahvaloendusel loendati vepslaste rahvaarvuks 8240 inimest, tänapäeval on paljud vepsa külad venestunud või tühjaks jäänud. � Karjala vabariigis on vepslased tunnustatud ühena kolmest Karjala põhirahvusest, neil on oma rahvusvald. � Tegutseb vepsa kultuuriselts, Petroskoi ülikoolis õpetatakse 1990. aasta sügisest vepsa keelt; töötab ka soome-ugri kool, kus on klassid vepsa, karjala ja soome lastele. http: //www. fennougria. ee/index. php? id=10530

Vepslased Vadja folklooriansambel Linnud