ULUKIKAHJUSTUSED Probleem Ulukikahjustuste probleem tuleneb suuresti inimese majandustegevuse
ULUKIKAHJUSTUSED
Probleem Ulukikahjustuste probleem tuleneb suuresti inimese majandustegevuse konkurentsist ulukite eluvajadustega. Kui elaksime korilastena, siis ei tekiks kahjustuse küsimust, loodus aga lahendaks oma probleemid kiskjate, haiguste jmt kaudu. Tihti annab ulukikahjustuste tekkeks tõuke inimene ise, ulukitele soodsaid tingimusi luues või neid halvendades.
Kahjustuste liigid • Metsakahjustused • Põllukultuuride kahjustused • Koduloomade kahjustused (kariloomad, linnud, mesilad) • Kalakasvatuste kahjustused • Loomade põhjustatud liiklusõnnetused
Metsakahjustus Ulukikahjustused metsas võivad olla: * Mehhaanilised kahjustused puudele. * Kahjustused, mis on tingitud loomade tekitatud keskkonnatingimuste muutustest
Metsakahjustus Tarbepuuliikide puude vigastamine kasvu pidurdaval või eluohtlikul määral: • Kärpimine (põder, hirv, metskits, jänesed) • Murdmine (põder, hirv) • Langetamine (kobras) • Koorimine (toiduks või sarvedega nühkimine - põder, hirv, metskits, jänesed, kobras, hiired)
Metsakahjustus • Lehtpuude vigastamine võib olla aastaringne. • Okaspuud kõlbavad toiduks eelkõige talvepoolaastal, kuid kodupiirkonda märgistav sokk võib neid vigastada ka suvel. • “Tähelepanu” pälvivad võõrpuuliigid või muidu harvaesinevad liigid koosluses.
Metsakahjustus Noore puukese vigastust võib lugeda eluohtlikuks, kui: • latv on murtud või korduvalt kärbitud, • külgvõrsetest on kärbitud korraga üle poole, sh ülemised männased, • koort vigastatud enam kui ¼ ümbermõõdu ulatuses. Kooritavale kuusele või lehtpuule on ohtlik juba 5 x 5 cm lapikese kambiumi läbistav vigastamine. Siit pääsevad puusse seeneeosed ja võib arenema hakata tüvemädanik. Mänd on vastupidavam.
Metsakahjustus Arvele võetud ulukikahjustustega metsaalad (Aastaraamat Mets 2007). Ulukikahjustuste osa kõigist metsakahjustustest on kõikunud aastati 5… 50%-ni.
Põllukultuuride kahjustused: • Metssiga (kartul, teravili) • Haned, lagled (teravili, oras) • Karu (kaer) • Metskits (oras) • Põder (kapsad)
Koduloomade kahjustused: • Hunt – suured kariloomad, koerad • Karu – mesilad, kariloomad • Ilves – lambad • Rebased, mingid, nugised – kodulinnud
Kalakasvatused Kala – ja vähikasvatused: • Mink • Saarmas • Hallhaigur
Liiklus 2008. a. hukkus liikluses: 154 põtra 3 hirve 2456 metskitse 337 metssiga 2 hunti 2 ilvest 1 karu Toimus 13 liiklusõnnetust, kus vigastada sai kokku 17 inimest (2007 vastavalt 25 õnnetust 33 vigastatu ja 2 hukkunuga).
Liiklusõnnetused põtradega aasta lõikes
Liiklusõnnetused põtradega kellaaja lõikes
Liiklusõnnetused metskitsedega aasta lõikes
Liiklusõnnetused metskitsedega kellaaja lõikes
Põder • Kahjustab männi ja haavanoorendikke, ka kasenoorendikke. • Lisaks koorivad keskealisi kuuski ja pajusid ning saare- ja tammenoorendikke.
Metskits • Kahjustab põhiliselt kuuse ja männinoorendikke puukeste latvu kärpides. • Võõrpuuliikide vastu sügavad sokud meelsasti oma sarvi.
Metssiga • Suurim peavalu põllumeestele: sööb kartulit, maisi, kaera, nisu, hernest jne. • Looduskaitsealadel on oluline käpaliste (orhideede) kahjustaja. • Kahjustab ka metsanoorendikke pinnast üles tuhnides.
Kobras • Põhjustab kahjustusi eelkõige vooluvett paisutades ning puid langetades. • Üleujutatud metsamassiivid kuivavad, samuti hävivad maaparandus -süsteemid.
Kobras Üleujutuse tõttu pidurdub algul puude elutegevus ja seejärel puud hukkuvad (eelkõige Ku ja Mä). Lehtpuudele on mõju väiksem. Paljudele alusmetsapõõsastele aga üleujutus meeldib (pajud, paakspuu). Kopratammide lõhkumisega muudetakse üleujutus ajutiseks ja puistud ei hukku. Kuigi juurdekasv väheneb ja mõned puud võivad siiski kuivada. Kopratamme ja –pesi ei tasuks lõhkuda kui kahju on juba sündinud, sest territooriumist ilma jäänud koprad asuvad kõrvalolevatel aladel uusi kahjustusi tekitama.
Pisinärilised. • Leethiir – sügisel ja talvel enamasti okaspuude ladvapungad ja ladvaosa koor. • Niidu-uruhiir – närib puude ja põõsaste koort lumepinna all. • Mügri – kahjustavad eeskätt veekogude ja kraavide ääres kasvavaid puid, süües kevadtalvel puude juuri.
Suurkiskjad • Eelkõige karu ja hunt • Murravad koduloomi (lehmad, lambad, koerad). • Karu kahjustab kaerapõlde, seal toitudes lohistab ta end tagumikkupidi mööda põldu, rullides vilja maha nagu teerull. • Suurimat kahju põhjustab karu mesitarusid rüüstades.
Linnud • Jahilinnud – (lagled, haned, kormoran) hanelised hävitavad läbirändel viljapõldudel kasvava orase. • Kormoran on hukatuslikult mõjunud Läänemere kalavarudele, olles tõsiseks konkurendiks Lääne -Eesti kaluritele.
Kahjustuste vältimine • Ulukite arvukuse ohjamine. • Ulukite loodusliku toidubaasi täiendamine. • Kahjustuse tõkestamine.
Arvukuse ohjamine • Küttimine. • Lisasöötmise vähendamine. Oluline ulukite arvukuse ja kahjustuste seire – tegeleb Metsakaitse ja Metsauuenduskeskus.
Toidubaasi täiendamine • Söödapõldude rajamine. • Haabade langetamine. • Paju-istanduste rajamine ja noorendamine. ( el. liinde alla, soode servadesse ) • Soolakute rajamine. • Tugevalt kahjustunud metsakultuurid jätta ulukitele toiduks, meelitamaks neid eemale tervetest noorendikest.
Toidubaasi täiendamine • Haavikutes, männikutes ja haava manulusegapuistutes harvendus- ja hooldusraiete käigus eraldatavad puud jätta ulukitele lisatoiduks. ( kui tõsta ladvad puude, kändude, kivide najale söövad põdrad neist kuni 10 x enam võrreldes sellega kui raiejäätmed jäävad lume alla )
Kahjustuste tõkestamine • Tarastamine. • Repellendid. Muudavad puitaimede lõhna ebameeldivaks, võrsed mittesöödavaks. Cervacol, Plantskydd. ( kui töödelda ainult nn. tulevikupuid jäävad kulud suhteliselt talutavateks) • Visuaalsed, mehhaanilised ja akustilised peletid.
• Puutüvede kaitsmine plastiktorude või traatvõrguga. • Kuuse tüvedel koore vigastamine vaigujooksu esilekutsumiseks
Metsanduslikud võtted • Intensiivse ulukikahjustuse piirkondades ei ole mõttekas rajada lehise, tamme, saare, haava ja kase kultuure. • Männikultuurid on vajalik kultiveerida optimaalsest 20% tihedamalt (vähemalt 7000 taime ha kohta).
Metsanduslikud võtted • Hooldusraietega männikutes on soovitav alustada, kui puude kõrgus on üle kolme meetri. Halvakvaliteedilistes haavikutes algul puhastusraietest loobuda, hooldusraie tuleks teha alles 20 a puude puhul, harvendades vaid ülarinnet ja võimalusel säilitades alusmetsa.
Metsanduslikud võtted • Valgustus ja puhastusraiete korral noorendikes on mõistlik männisegalehtpuistu korral lehtpuud eemaldada, raiudes neid 1, 5 meetri kõrguselt takistamaks ulukite liikumist noorendikus. • Tormikahjustuste likvideerimine oleks mõistlik jätta kevadtalveks.
Põllumajandus. • Elektrikarjus. 2 -3 traati ja postid 5 -8 m vahedega. • Repellendid. Pritsida lõhnarig kaitstava koha ümber. • Kilepaelad. (töötavad 2 -3 nädalat) 1 -2 linti, kepid 5 -8 m vahedega. Paigutatakse 1 -2 m põllu servast põllule. Sama kravide ääres. Võimalik teatud piirides ka suunata loomade liikumist. Tõhusamad kui lisada ka lõhnaaineid.
Põllumajandus. • Põllukultuuride lupjamine sügisel. (hirved rapsis). • “ Seakahur”. Töötab vedelgaasiga. Automaatika juhib tegutsemist. Tõhusam piirkondades kus loomadele peetakse ka ajujahti. • Hernehirmutis. Töötab kui piisavalt tihti vahetada riideid ja asukohta põllul, et pidevalt oleks värske inimese lõhn küljes.
Kahjustuste hüvitamine Hüvitatakse, pruunkaru, hundi, ilvese, euroopa naaritsa, hallhülge, viigerhülge, merikotka, kalakotka ning rändel olevate sookurgede, hanede ja laglede tekitatud kahjustusi. (Keskkonnaministri määrus “Looma tekitatud kahju hindamise metoodika, kahju hüvitamise täpsustatud ulatus ja hüvitamise kord ning kahjustuste vältimise abinõudele tehtud kulutuste hüvitamise täpsustatud ulatus ja kord”)
. • Kahjustusest teatatakse Keskkonnaametile.
- Slides: 39