Tvirakkude arenguliini mramine transkriptsiooni tasemel Konstantin Tretjakov ktut

Tüvirakkude arenguliini määramine transkriptsiooni tasemel Konstantin Tretjakov kt@ut. ee

Rakude diferentseerumine Organismis määrab genotüüp ja keskkond päris täpselt fenotüüpi. Organismi üksikrakude puhul see ei kehti!

Rakude diferentseerumine Rakud annavad üle oma järglastele peale DNA-d ka muid asju

Epigeneetiline pärimine Peale DNA-d pärib rakk vanematelt asju nagu näiteks: § “Stabiilsed” valkude kompleksid § Kromatiini-märgistused § Kromatiini-pakkimine § Raku struktuur & organellid

Diferentseerumisvõime Raku oluline “pärand” on tema diferentseerumisvõime: § Totipotentsus § Pluripotentsus § Multipotentsus § Unipotentsus

Diferentseerumismehhanism Juhuslikult tekkinud erinevuse amplifitseerimine Koespetsiifiliste faktorite mõju Arvatakse et kontroll toimub põhiliselt transkriptsiooni tasemel.

Diferentseerumismehhanism Juhuslikult tekkinud erinevuse amplifitseerimine

Näide: C. elegans Alguses kõik rakud samaväärsed Üks neist toodab rohkem LAG-2’i See paneb ülejäänud tootma LIN-12 (see on LAG-2’-e retseptor) ning lõpetama LAG-2’-e tootmist. Voila!

Diferentseerumismehhanism Koespetsiifiliste faktorite mõju

Näide: Lihased Transkriptsioonifaktor Myo. D: § Aktiveerib lihase- spetsiifilisi geene. § Aktiveerib iseennast. § Muudab peaaegu suvalist raku lihaseks!

Näide: Lihased Myo. D on b. HLH valk, mis vajab töötamiseks õiget paarilist (E 12, E 47). Id on “vale paariline”, mis takistab Myo. D tööd.

Näide: Lihased Müoblasti jagunemisstaadiumis ta ei diferentseeru. § Kasvufaktorid (FGF) stimuleerivad Id ja PKC tootmist. § Viimane fosforüleerib Myo. D seondumispiirkonda. Pärast diferentseerimist ei anna Myo. D rakule siseneda Sfaasi blokeerides Rb.

Diferentseerumise uurimine Tüvirakkude uurimine on päris kuum teema praegu. Eelkõige tahaks rohkem teada diferentseerumismehhanismide kohta. Kuidas?

Diferentseerumise uurimine Kuidas? § Ära arvata õige geen + vaadata mis ilma selleta toimub § Homoloogia järgi § Mikrokiip-eksperimendi abil

Kokkuvõte Epigeneetiline pärimine lubab rakudel diferentseeruda Diferentseerimismehhanismid on tavaliselt keerulised. Me ei tea paljusid asju, aga kindlasti saame teada.

Aitäh!

Allikad T. Maimets. Molekulaarne Rakubioloogia. I. Greenwald. LIN-12/Notch signaling in C. elegans. I. Roeder. Towards an understanding of lineage specification in [. . . ] transcription factors GATA-1 and PU. 1 S. Tanaka et al. Gene. . . Profiling of ESC Reveals. . . Genes Associated With Pluripotency and Lineage Specificity Wikipedia (www. wikipedia. org)