Tugikudede histoloogiline levaade MaiLiis Soomets Stom IV 2012

Tugikudede histoloogiline ülevaade Mai-Liis Soomets Stom IV 2012

Sissejuhatus �Totaalproteesi tugikoed: Mukoperiosteum ▪ limaskest ja periost Luukuude ▪ Peale hammaste kaotust muutub alveolaarjätke väiksemaks ja alveolaarhari muutub konarlikumaks, mistõttu võib proteesi püsivus olla häiritud

Ülevaade limaskestast �Kogu suuõõne ulatuses on limaskest kutaanset ehk nahalaadse limaskesta tüüpi �Suuõõne limaskest koosneb: limaskesta epiteelist (Epithelium) päriskihist ehk proopriast (Lamina propria mucosae) submokooskihist ehk submukoosast (Tela submucosa)

Epithelium �Suuõõne limaskesta epiteel on mitmekihiline lameepiteel, millel on neli rakkude kihti basaalkiht (Stratum basale) ogakiht (Stratum spinosum) granulaarkiht (Stratum granulosum) pindmine kiht (Stratum corneum)

Lamina propria mucosae �Kiudsidekoeline koostis �Arvukad epiteeli ulatuvad näsad ehk papillid, mille arv, suurus ja kuju on regiooniti erinevad Papillides asuvad epiteeli toitvad veresooned ja närvid

Tela submucosa �Submukoosa koosneb proopriaga võrreldes kohevamast sidekoest �Submukoosa on suuõõnes nõrgalt välja kujunenud Puudub kohati täielikult igemete limaskesta, kõva suulae ja suulaeõmbluse all Nendes kohtades kasvab proopria periostiga kokku

1: Stratum basale 2: Stratum spinosum 3: Stratum granulosum 4: Stratum corneum submukoosa

Ülevaade periostist �Periost on õhukene sidekoeline membraan, mis katab luukoe välispinda �Erinevalt luust on periostil notsiseptiivsed lärvilõpmed, mistõttu manipuleerimine periostiga on väga tundlik �Samuti on periostil oluline roll toita luukudet verevarustusega

�Periost on luukoele kinnitunud tänu tugevatele kollageensetele kiudedele, mida nimetatakse Sharpey kiudeks �Periost koosneb välimisest fibroossest kihist ja seesmisest kambiaalsest ehk osteogeensest kihist �Fibroosne kiht moodustub fibroblastidest ning osteogeenne kiht vereloome rakkudest, mis arenevad sellisteks osteoblastideks, mis vastutavad luu kasvu eest laiusesse

Ülevaade luukoest

Lamellaarne luukude �Koljuluud on oma olemuselt lameluud ja koosnevad plinkollusest ja käsnollusest �Plinkollus (substantia compacta) esineb lamedate luude väliskihis ja koosneb osteonide e. Haversi süsteemist �Käsnollus (substantia spongiosa) asub lamedate luude keskosas ja koosneb luupõrkadest ja ei moodusta osteonide süsteemi �Plinkollus on tihe ja tugev käsnollus seevastu pehmem ja käsnjas

Haversi süsteem e. osteon �Silindriline struktuur, mille pikitelg on paralleelne luu pikiteljega �Osteonis asub Haversi kanal ja Volkmanni e. perforeerivad kanalid �Osteoni kanalit ümbritsevad kontsentrilised luulamellid (osteoni lamellid) �Osteotsüüdid paiknevad lamellide vahel olevates luulakuunides luulakuunid on omavahel ühenduses luukanalitega, kus paiknevad osteotsüütide jätked.

Luukoerakud � Osteoblastid luurakkude noorvormid, mis pärinevad luuüdi ja periosti eelasrakkudest sünteesivad nii kollageenseid kui ka mittekollageenseid valke, samuti on vastutavad nende mineraliseerumise eest osteoblastid osalevad ka osteoklastide aktivatsioonis � Osteotsüüdid pärinevad osteoblastidest, mis osteoidi moodustumise käigus jäävad maatriksisse lõksu ja diferentseeruvad osteotsüütideks moodustavad omavahel võrgustiku ja edendavad olulist osa koormusest tingitud luu remodelleerimises osteotsüütide edasi arendes kaotavad nad oma võime luu maatriksit sünteesida ja nende suurus väheneb. � Osteoklastid paljutuumsed rakud, mis pärinevad makrofaagide/monotsüütide liini eelasrakkudest resorbeerivad luukude

4 - osteoblastid 5 - osteotsüüdid 6 - osteoklastid

Kokkuvõte � Olulised tugikoed totaalproteeside jaoks on limaskest, periost ja luukude � Nende kõikide ehitus on erinev � Tugikoed on omavahel seotud ja moodustavad ühtse toe proteesile � Tugikudede terviklikkus on oluline, et protees püsiks ja oleks patisendi jaoks mugav

Tänan tähelepanu eest!