Tturg tandjad ja tvtjad Miks teevad inimesed td

Tööturg, tööandjad ja töövõtjad

Miks teevad inimesed tööd? • Enamasti majanduslik sund raha teenida • Eneseteostus • Vabatahtlik ehk ühiskondlik töö

Tööturg • Tööturul kohtuvad tööjõu nõudlus ja tööjõu pakkumine ehk inimesed, kes müüvad oma tööd ja inimesed, kes ostavad ja maksavad selle eest tasu. • Tööturul kehtivad samad põhimõtted, mis turul. 1) Seal müüakse tööjõudu ja töökohti. 2) Tööturul palju pakkujaid ja tööotsijaid. Kujuneb konkurents.

• Ideaalne oleks olukord, kus turul valitseb tasakaal, kuid seda esineb tegelikkuses väga harva. • TÖÖPUUDUS – tööjõu pakkumine suurem kui tööjõu nõudlus ehk tööotsijaid on rohkem kui tööd. • TÖÖJÕUPUUDUS – tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine ehk töökohti on rohkem kui töötajaid. • Nii tööjõupuudus kui tööpuudus on ühiskonnas alati olemas, kuid on oluline, et need ei kasva liiga suureks!

• Tänapäeval on vähenenud füüsilise töö tegemine. Infoühiskond vajab üha enam nö peaga töötajaid ehk spetsialiste, kellel ühendatud haridus ja loovus.

• Turul valib klient selle toote, mis talle kõige meelepärasem. Nii ka tööturul. Tehing sünnib vaid siis, kui mõlemad pooled näevad selles endale majanduslikku kasu. • Kui kokkulepe saavutatud, muutub osapoolte roll: TÖÖJÕU OTSIJA ► TÖÖANDJA TÖÖOTSIJA ► TÖÖVÕTJA

Tööandjad/ töövõtjad 1) Eraettevõtted 2) Riigi- ja omavalitsusasutused 3) Organisatsioonid Kõik need on juriidilised isikud. Töövõtja ehk üksikisik on füüsiline isik.

• Tööandja ja töövõtja kirjutavad alla töölepingu. Seal on kirjas: töö sisu, töö- ja puhkeaja pikkus, palga suurus, selle maksmise tingimused. Töölepingust kinnipidamine on kohustuslik mõlemale osapoolele.

Töölepingu lõpetamine 1) Vabatahtlik-töötaja soovib ise lahkuda. Rahalist hüvitist ei maksta. 2) Koondamine Makstakse rahalist hüvitist 3) Vallandamine Rahalist hüvitist ei maksta.

Tööandja kohustused • Maksta palka • Peab võimaldama puhkust • Peab tagama, et töökoht oleks soe ja valge • Kinni pidama tööohutusnõuetest • Maksta töötaja pealt seadusega ettenähtud makse

Tööandja õigused • Karistada töötajat töölepingu rikkumise eest • Seadusega ettenähtud korras saata töötaja sundpuhkusele, koondada või koguni vallandada. • Maksta katseajal madalamat palka.

Tööealine elanikkond I MAJANDUSLIKULT AKTIIVSED, ST TÖÖJÕUD 1) Töötajad- palgatöölised, mittepalgatöölised (ettevõtjad, üksiktöötajad jne) 2) Tööotsijad-töötud, kes soovivad leida täis- või osaajaga tööd. II MAJANDUSLIKULT MITTEAKTIIVSED, ST ÜLALPEETAVAD- pensioniealised, õpilased, haiged või puudega inimesed, heitunud (isik, kes ei soovi leida tööd!)

• Eestis on tööealine 15 -74 aastane inimene,

Kas aktiivne või mitteaktiivne rahvastik? AKTIIVNE RAHVASTIK 1) 2) 3) 4) 5) 6) 7) Heitunud isik Inimene, kes töötab perefirmas Pensionär Koduperenaine, kes ei tööta ega otsi tööd FIE- na töötav isik Poemüüja 13 -aastane laps MITTEAKTIIVNE RAHVASTIK

Töötusega tegeleb tööhõivepoliitika. Meetmed töötusega võitlemiseks: 1. Soositakse uute töökohtade loomist 2. Ümberkoolitamine 3. Peetakse registreid vabade töökohtade üle. Isik, kes kaotab töö, saab töötu õigused alles siis, kui ta on ennast tööhõiveametis arvele võtnud!

Töötu õigused • • Töötu abiraha Tasuta koolituskursused Võimalus taotleda raha firma alustamiseks Riik maksab tema eest ravikindlustusmaksu ehk töötul ka tasuta arstiabi.

• Õigus töötutoetusele Töötutoetusele on õigus töötutel, kelle kuu sissetulek on väiksem töötutoetuse 31 -kordsest päevamäärast, kes on töötuna arvelevõtmisele eelneva 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva olnud hõivatud tööga, tööga võrdsustatud tegevusega või mõne muu tegevusega, mille puhul ei saa eeldada, et töötuna arvelevõtmisele eelneva 12 kuu jooksul töötas. Kõikidest töötutoetuse saamist mõjutavatest asjaoludest peab töötu teavitama oma konsultanti maakondlikus osakonnas. Töötutoetuse päevamäär 2011. aastal on 2, 11 eurot.

Tööhõivepoliitika PASSIIVNE TÖÖHÕIVEPOLIITIKA- riik tegeleb tööpuuduse tagajärgedega. II AKTIIVNE TÖÖHÕIVEPOLIITIKA- riik tegeleb tööpuuduste põhjustega.