TSINTSILJA Kirke Heinsalu 5 b TUTVUSTUSEKS Tintilja ehk

TSINTSILJA Kirke Heinsalu 5. b

TUTVUSTUSEKS Tšintšilja ehk villakhiir on näriline, oma nime saanud indiaanlaste chinta hõimu järgi. Nimi tähendab “väike chinca”. Tšintšiljanahk on üks hinnatuimaid nahku oma pehmuse ja soojuse pärast. Seetõttu on tšintšilja looduses peaaegu hävinud. Kuid siiski kasvatatakse teda tänapäeval edukalt kogu maailmas. Tšintšilja on väga paljude inimeste lemmikloomaks. Ta kuulub näriliste seltsi ja villakhiirlaste sugukonda.

LÄMALT TSINTSILJAST Tšintšilja elab Andides. Selle piirkonna kliima on kõrbetaoline ja väheste sademetega. Päevad on soojad, ööd jahedad. Nendel vaestel, sageli lumega kaetud aladel elavad tšintšiljade kolooniad kaljupragudes või väikestes urgudes. Tšintšilja on ööloom. Tal on ööeluks kohastunud suured mustad silmad, pikad kompekarvad ja suured kõrvad. Pimedas

OSKUSTEST Välimuselt on tšintšilja tugeva kehaehituse, suurte mustade silmade, õhukeste suurte kergelt läbipaistvate kõrvade, suure koheva saba ja äärmiselt pehme siidja karvkattega loomake. Karvastik kaitseb teda külma ja kuuma, kui ka kirpude ja teiste parasiitide eest. Selg on pärli- või hõbedakarva beež ning kergelt marmorjas, keha alapool on heledat värvi. Tšintšiljal on suurepärane kuulmine. Tema sabakarvad on teistest karvadest tunduvalt pikemad ning pruuni või musta helgiga. Villakhiire jalad on pikad ja lihaselised.

PALJUNEMINE Tšintšilja saavutab suguküpsuse 3. ja 5. elukuu vahel – siis leitakse endale partner kogu eluks. Emasloom käitub paaritumisajal isase vastu äärmiselt agressiivselt. Sellist käitumist tavaliselt teistel imetajatel ei ole. Vangistuses võib emasloomal pikast, 110 - päevasest tiinusest hoolimata olla kuni kolm pesakonda poegi, vabas looduses aga reeglina vaid üks. Varjatud urus tuleb ilmale 1 -4 poega. Sündides kaalub poeg umbes 40 -50 g ja on ligikaudu 5 cm pikk. Sündides on pojal karv seljas ja silmad lahti.