Tpetus ja tpetuslik disainiprotsess ainetevahelise limingu realiseerimispaik Lekt

Tööõpetus ja tööõpetuslik disainiprotsess ainetevahelise lõimingu realiseerimispaik Lekt A. Kikkull

Mis on tööõpetus 4 Tööõpetus (craft)- õppeaine, mida õpetatakse põhikoolis, kus õpilased teevad vaimset ja käelis-praktilist tööd ning see on suunatud õpilaste võimalikult mitmekülgsele arendamisele. 4 Tööõpetus on unikaalne, sest võimaldab teadmistest abil teha füüsilisi esemeid. 4 See õppeaine annad õpilastele õppimisvõimaluse, mis enamikes teistes ainetes puudub. Siin on nii tööprotsess, kui tulemus õpilasele selgelt näha.

Tööõpetus ja diferentseeritus 4 Tööõpetus peaks olema enam keskendunud indiviidi vajadustele, millest järeldub, et me peaksime uute kasvatuspõhimõtete otsimisel lähtuma just inimesest endast, mitte ühiskonna hetkevajadustest.

Metoodilised lähenemised tööõpetuse tunnile Neid kõiki lähenemisi saab õpetada läbi protsessõppe. 4 Esemeline n linnusöögimaja 4 Tehnoloogiline n risttapp 4 Materjali põhine n vineeri kasutamine

Metoodilised lähenemised tööõpetuse tunnile 4 Loominguline n loodusplastika 4 Probleemõpe n vajaduspõhine töö

Metoodilised lähenemised tööõpetuse tunnile 4 Projektõpe n üldiselt rühmatööna valmiv tellimustöö

Tööõpetuslik lineaarne tootearendusprotsess 4 Tavalise tööõpetusliku protsessi arengu kulg 4 Sarnaselt lineaarne näeb välja ka disainiprotsess, enamasti tööstusdisainis Idee - Planeerimine Hindamine - Ellu viimine -

Tööõpetusprotsess Bent Illumi sõnad tööõpetuse kohta: „tööõpetus on töö materjalide ja tööriistadega, eesmärgistatud tunnetusreflektoorne protsess. “ 4 Protsess, kus õpilased osalevad oma algatusvõime ja ideedega ning seeläbi mõjutavad protsessi kulgu, on mõttetegevuse, tegutsemise, toote ja protsessi loomulik interaktsioon. 4 Selline tööõpetus annab õpilastele suured võimalused iseseisvaks tegutsemiseks. 4 Eksperimenteerimine, probleemide lahendamine ning teadlike otsuste vastuvõtmine on selle protsessi loomulik osa.

Tööõpetusprotsess kui ring

Protsessidialoogi kolmnurk Produkt/kavatsus Õpilane+ tööriist Õpilane on tööprotsessis koos oma tööga saades sellest füüsilise kogemuse ja teadmise, näiteks sellest kui kõvasti tohib mutrit kinni keerata enne kui keere järgi annab. Materjal

Õpetaja roll Väline õppimisväli Sisemine õppimisväli

Hindamine 4 Tööõpetus peab väärtustama eriliselt õpilase ennast hindavat momenti ja hindamine on tööprotsessi oluline osa. 4 Oluliseks peetakse, et õpilased räägivad kuidas inspiratsioon, ideed, disain ja erinevad vaated on mõjutanud nende töötulemust. 4 Sel viisil arendavad nad oma võimet määrata, hinnata ja teha kokkuvõtteid ENDA tööst. 4 Õpilane peab olema suuteline kirjeldama tööprotsessi ja andma põhjendusi ENDA tehtud valikutele töökäigus ideest kuni valminud tööni, samuti olema võimeline hindama oma tööd ja kuidas see on mõjutanud tulemust.

Lõiming e integratsioon 4 Integratsiooni/lõimingu kõige laiem tähendus on omavahel sobivatest osadest terviku moodustamine. 4 Teadmiste integratsiooni all mõistame kahe algselt iseseisva valdkonna teadmiste sellist kokkusulamist (sünteesi), mille tulemuseks on uue kvaliteediga (laiema tähenduse ja suurema mõjuga) teadmiste kujunemise, märksa täielikuma ettekujutluse tekkimise maailma nähtustest. 4 Kui õppeainete vahel seoseid ei looda, vähendab see võimalust õpiülekandeks, mis tähendab õpitu meenutamist ja selle rakendamist uues kontekstis. 4 Õpitu kinnistub paremini, kui õpilased rakendavad ühes situatsioonis õpitut teistes situatsioonides. See annab õpilastele võimaluse näha nende poolt õpitut uutest aspektidest ja perspektiividest.

Holism 4 Holism on terviklikkuse filosoofia, mis rõhutab terviku taandamatust osade mehhaaniliseks summaks. 4 Holismi põhiideeks on, et tervik on suurem kui osade summa. 4 Holistlik õppekava näeb inimest tervikuna ning püüab kujundada teda kui tervikut õppekava kui terviku kaudu.

Progressivism 4 Alates vähemalt J. J. Rousseau’st, kes esimesena selgelt käsitles teadmisi aktiivsusena, on progressivismi esindajad järjepidevalt kritiseerinud kunstlikku õpetamist ja õppimist. 4 Nad väidavad, et koolis õpitav ei seostu eluliste vajadustega ja sellisel õppimisel puudub lapse jaoks tähendus. 4 Põhiküsimus on selles, kas õpilased seostavad õpitavat igapäevategevuse ja –mõtlemise ning oma maailmapildiga.

Pragmatism 4 20. sajandi üks progressivismi rajajaid oli J. Dewey, kelle ideede filosoofiliseks aluseks oli pragmatism. 4 Pragmatismi põhimõtteks on, et inimene tegutseb aktiivselt tegelikkuses, otsides selle kaudu teadmisi probleemidest, millesse ta satub. J. Dewey järgi seisneb tõeline õppimine eluprobleemide lahendamises. 4 Seega võime käsitada lõimingut kui püüet vähemalt osaliselt loobuda traditsioonilisest ainekesksest vahenduspedagoogikast lapsekeskse lähenemise kasuks, kus oluline roll on õppija aktiivsusel, probleemide lahendamisel ja elulisel kontekstil.

Lõiming tööõpetuses 4 Kas me seletame, mis tööprotsessis toimub? 4Õppeainete vaheline lõiming eeldab teistes õppeaines omandatud teadmiste kasutamist tööõpetuse tarvis ja selle teadvustamist õppeprotsessis. Tekitades nii uue lõimitud teadmise. 4 Näiteks soojuspaisumise või hõõrdejõu ärakasutamine füüsikast või materjali kulu arvutuse oskus matemaatikast. 4 Lõiming ei ole teise valdkonnaõppe läbiviimine tööõpetuse arvelt.