Tomat maheviljeluses Tomati kasvatamine saab toimuda ainult kasvuhoones
Tomat maheviljeluses Tomati kasvatamine saab toimuda ainult kasvuhoones • Küttega kasvuhoones • Kütteta kasvuhoones
Kasvunõuded • Tomat on väga valgusenõudlik soojalembene kultuur. • Optimaalne päevane temperatuur on 22 -24 °C ja öösel 16 -18 °C. • Temperatuuril alla 10 °C tomatitaimede kasv lakkab. • Normaalseks kasvuks ja arenguks vajavad taimed avarat hästi tuulutatavat ruumi. • Optimaalne relatiivne õhuniiskus on 60 -70%. • Sobiv muld on huumusrikas, kobe ja nõrgalt happeline (p. H 5, 5 -6, 5). • Neutraalsel ja aluselisel mullal on toitumine häiritud, ilmnevad nn puudushaigused.
Maa ettevalmistamine • Kasvuhoones tavaliselt monokultuur. • Oluline on kõik taimejäänused koristada haiguste leviku vähendamiseks. • Sama eesmärgiga vahetada 10 -15 cm paksune pindmine mullakiht. • Seejärel laotada laiali sõnnik või kompost kuni 60 t/ha ja freesida või künda. • Väiksematel pindadel kasvatades võib kevadel panna istutusaukudesse komposti või kõdusõnnikut. • Kevadel ei soovitata värsket sõnnikut anda.
Taani maheviljelejate katsed
Taani maheviljelejate katsed
Kasvuaegne hooldamine • Kütteta kasvuhoonesse istutatakse suuremate öökülmade ohu möödumisel (mai keskel), avamaale juuni esimesel dekaadil, kui mullatemperatuur on üle 15 °C. • Istutusskeem kasvuhoones 40 x 50 + 90 cm. • Kergel ja kobedal mullal kasvatatakse tomatit harilikult tasasel maal, niiskevõitu ja raskematel muldadel aga peenardel. • Istutusaugud on soovitav varem valmis kaevata ja kasta.
Multšimine • Kahe aasta põhjal võib aga siiski väita, et katsetatud orgaanilised multšid sobivad umbrohukasvu piiramiseks ja niiskusreziimi reguleerimiseks. • Multšiga variantides vähenes rohimine oluliselt: pinnakattest tungisid läbi ainult üksikud juurumbrohud. • Multšiga kasvab taimede maapealne osa kõrgemaks ja juurestik pikemaks, mille tõttu kujunevad tugevamad taimed ja võib saada suuremat saaki.
Kasvutüübid • Determinantsed – Taimed on madalamad ja tavaliselt varajasemad (Mato, Maike) – Õiekobar moodustumise järel peavõrse lõpetab kasvu – Istutatakse enne õite avanemist, et tagada taimede kiire juurdumine ja hea maapealse osa kasv • Indeterminantsed – Peavõrse ei lõpeta kasvu õiekobara moodustumisel – istutatakse siis, kui esimesed õied on avanenud – Taimed on kõrgemad ja tavaliselt hilisemad (Vilja, Malle F 1) • Pooldeterminantsed (Valve)
Kasvutüübid Determinate Indeterminate
Tomat talub sügavat istutust - varrel moodustuvad külgjuured.
Sordid Malle F 1 • Indeterm. , varajane, tärkamisest esimeste viljade valmimiseni 105 -110 p. • Sordi tunnused: taim on keskmise kasvuga, esimene kobar asub 7 -8 lehesõlmes, järgmised kobarad peamiselt 3 lehe tagant, kobar lihtne, kobaras 5 -6 vilja, vili keskmise suurusega (80 -90 grammi), kergelt lame, valmimata viljadel nõrk roheline krae, valminud vili punane • Majanduslikud omadused: suhteliselt vastupidav viljade lõhenemisele • Haiguskindlus: ruugehallituskindel • sobib kasvatamiseks kevadkasvuhoonetes
Sordid VILJA • Indeterm. , keskvarajane, tärkamisest esimeste viljade valmimiseni 115 -120 p. • taim on tugeva kasvuga, tumeroheliste lehtedega, esimene kobar asub 7 -8 lehesõlmes, iga järgmine kobar 2 -3 lehe järel, kobaras 4 -6 vilja, vili suur, lapikümar, sile, valmimata vili tumerohelise kraega, valminud vili punane, läikiv • vilja keskmine mass 140 -145 grammi, väga hea maitsega • Haiguskindlus: vastupidav ruugehallitusele • sobib kasvatamiseks kevadkasvuhoonetes
Sordid MATO • Determinantne, varajane, tärkamisest esimeste viljade valmimiseni 110 -120 p. • esimene viljakobar asub 8 -9 lehesõlmes ja järgmised 0 -2 lehe järel, kobar kompaktne, 6 -10 vilja, vili on erepunane, rohelises küpsuses üleni valkjas ilma rohelise kraeta, lapikümar, esimesed viljad nõrgalt ribilised • Majanduslikud omadused: vilja mass 95100 grammi • Haiguskindlus: ruugehallituse resistentne • sobib kasvatamiseks kevadkasvuhoones ja kiletunnelis
Sordid MAIKE • Determinantne, varajane, tärkamisest esimeste viljade valmimiseni 110 -115 p. • esimene viljakobar asub 7 -8 lehesõlmes ning järgmised harilikult 1 lehe tagant, kobar valdavalt mitmeharuline, vili ümmargune, sile, ühtlase suurusega, keskmine mass 60 -65 g. , domineeriv seemnekambrite arv on 2, valmimata vili heleroheline, valminud vili punane • Majanduslikud omadused: viljad lõhenemiskindlad • Haiguskindlus: haigustele suhteliselt vastupidav • sobib kasvatamiseks kevadkasvuhoones ja kiletunnelis
VALVE Sordid • Pooldeterm. , keskvarajane, tärkamisest esimeste viljade valmimiseni 115 -120 p. • taim on tugeva kasvuga, tumeroheliste lehtedega, esimene kobar asub 7 -8 lehesõlmes, iga järgmine kobar 2 -3 lehe järel, kobaras 4 -6 vilja, vili suur, lapikümar, sile, valmimata vili tumerohelise kraega, valminud vili punane, läikiv • Majanduslikud omadused: vilja keskmine mass 140 -145 grammi, väga hea maitsega • Haiguskindlus: vastupidav ruugehallitusele • Soovitus kasvatamiseks: sobib kasvatamiseks kevadkasvuhoonetes
Kasvuaegne hooldamine • Indeterminantsete sortide taimed kujundada üheharulisena. Latv murda ära juuli lõpul 6. -8. kobara pealt jättes viimase kobara peale veel 2 lehte. • Determinantsete sortide taimedel tuleb eemaldada alumiste lehtede kaenaldesse kasvanud külgvõrsed. Äravõetavate võrsete arv sõltub sordist (‘Maike’ eemaldada 2 (3) külgvõrset, ‘Mato’ keskmiselt 5 -6.
Kasvuaegne hooldamine • Jahedamate pilves ilmadega kasta üks kord nädalas, kuumal ajal 2 -3 korda nädalas. Kasta varahommikul või hommikupoolikul, kasta ohtralt ja harvemini. • Toestusmaterjaliks kasutatav nöör olgu alati uus taimehaiguste leviku piiramiseks. • Korralikuks viljumiseks on vajalik temperatuur 13 -32 °C. • Viljastumist soodustab hea viljakobarate valgustus ja taimede kerge raputamine. • Külgvõrseid eemaldada igal nädalal.
Kasvuaegne hooldamine • Kaks kuni kolm nädalat peale istutamist vajab tomat pealtväetamist. • Selleks sobivad näiteks virts 1: 5 või kahel korral nädalase vahega 1: 10; kõrvenõgese kääritis 1: 5 või kahel korral nädalase vahega 1: 10 või muu lämmastikurikas vedelväetis. Kääritist on soovitav valmistada puunõus vihmaveega, aeg-ajalt segada. Peale valmimist kurnata ja allesjäänud taimeosad panna komposti hulka. • All. Grow vetikapreparaat – Tilkkastmine 1% lahusega 1 x näd. – Lehtede kaudu pritsimine 2% lahus 1 x näd. (vee kulu 150200 l/1000 m 2)
Taimekaitse • Kütteta kasvuhoones ei ole kahjurid Eestis probleemiks. Võib siiski esineda lehetäisid ja kasvuhoone karilast • Haigused. Jahedapoolsel ja vihmasel perioodil: – hahkhallitus, – tomati-pruunmädanik ja –lehemädanik, – tomati-ruugehallitus – varrepõletik.
Phytophtora infestans • Hilist tomatisaaki võib kahjustada tomatipruunmädanik ja –lehemädanik. • Eestis kahjustab esmajoones vilju, vähem lehti. Nakkus levib kartulilt tomatile, seepärast on soovitav kartulile valida kasvuhoonest eemal olev kasvukoht.
Viljatipumädanik • Põhjustatud kaltsiumipuudusest viljade moodustumise ajal • Tekib eriti kui lämmastiku liia tõttu on taime kasv kiire ja lopsakas • Ka ebaühtlane mullaniiskus soodustab
EVS 704: 2001 Värske tomat + muudatus 2002 Tomatid liigitatakse kuju järgi nelja rühma: üümarad; üribilised (nn. lihatomatid); üovaalsed ja piklikud; ükirsstomatid.
Ekstraklass II klass Kvaliteediklassid
Kvaliteediklassid 2. 2. 2 I klass 2. 2. 2. 3 Lubatud on järgmised ebaolulised vead tingimusel, et need ei mõjuta tomatite kvaliteeti, säilivust, välimust ega partii või pakkeüksuse üldilmet: ütähtsusetud kuju ja arenemisvead; üvähesed värvuse vead; üvähesed pindmised vead; üvähesed kerged muljutised.
Kvaliteediklassid 2. 2. 2 I klass 2. 2. 2. 4 Ribilistel tomatitel on lisaks lubatud: ükõige enam 1 cm kinnikasvanud haavu vilja kohta; ükorgistunud laik vilja tipus, mille suurus ei ületa 1 cm 2; üpeenike õmblusetaoline õiearm, mille pikkus ei ületa 2/3 tomati suurimast ristlõike läbimõõdust; üväike süvend vilja tipus, mis ei tohi olla korgistunud; üväike väljakasve viljal.
SUURUSNÕUDED 3. 1 Tomati suurus määratakse vilja suurima ristlõike läbimõõdu järgi. Väikeseviljaliste kirsstomatite suurust ei normeerita. 3. 2 Kõigis kvaliteediklassides on tomatite miinimumsuuruseks: üümaratel ja ribilistel sortidel 35 mm; üpikergustel sortidel 30 mm.
SUURUSNÕUDED 3. 3 Tomatid rühmitatakse suuruse järgi järgmistesse suurusrühmadesse: 3. 4 II klassi tomatite rühmitamine suurusrühmadesse pole kohustuslik. 3. 5 Rühmitamine suurusrühmadesse ei kehti kobartomatite kohta. 30 mm kuni 35 mm* 35 mm kuni 40 mm kuni 47 mm kuni 57 mm kuni 67 mm kuni 82 mm kuni 102 mm ja rohkem * Suurusrühm vaid pikerguste tomatite jaoks.
PAKENDAMINE
Pakkeüksuses erinevad tomatid – ei ole lubatud
- Slides: 29