Tiskasvanuhariduse hetkeseis Terje Haidak Kairi Solmann Aino Haller

Täiskasvanuhariduse hetkeseis Terje Haidak Kairi Solmann Aino Haller Haridus- ja Teadusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakond 29. 11. 2012

Raamistik • Täiskasvanuhariduse arengukava 2009 -2013 • Inimressursi arendamise rakenduskava 20072013 ning selle alusel koostatud Euroopa Sotsiaalfondi programmid (tegevused võivad kesta kuni aastani 2015) • 1993. aasta täiskasvanute koolituse seadus ja 1998. a erakooliseadus, aga ka uuendatud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja ülikooliseadus

Peamine lähenemine TK mõistele: Täiskasvanute koolitus jaguneb: - Täiskasvanute tasemekoolitus (põhi-, kesk- või kõrghariduse omandamine) - Täiskasvanute täienduskoolitus ehk tööalane koolitus ja vabahariduslik koolitus

Täiskasvanuhariduse arengukavas püstitatud eesmärgid • Parandada täiskasvanute ligipääsu taseme- ja täienduskoolitusele • Vähendada erialase ettevalmistuseta täiskasvanute osakaalu • Võimaldada täiskasvanutel omanda senisest kõrgem haridustase või kvalifikatsioon

Inimressursi arendamise rakenduskava 2009 -2013 ja täiskasvanuhariduse programmid 1. Programm „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused“, pikendatud kuni 2014 I pa 2. „Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes“, pikendatud kuni 2013 I pa 3. Täiskasvanuhariduse populariseerimisprogramm lõppes juunis 2012 4. Programmid TULE (kuni 2015) ja KUTSE (kuni 2013) 5. PIAAC Eesti (tulemused avaldatakse oktoobris 2013)

Täiskasvanute osalemine tasemeõppes

Osalemine elukestvas õppes

EL strateegiad ja protsessid

EL strateegiad ja protsessid „Euroopa 2020. aastal“ strateegia eesmärgiks on arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv Näited indikaatoritest ja sihttasemetest: 20 -64 aastastest elanikest töötab 75% Vähemalt 40% 30 -34 a eagrupist omandab III taseme hariduse Vähemalt 20 M võrra vähem inimesi kes elavad vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses või keda need ohud ähvardavad Strateegiline raamistik „Haridus ja koolitus 2020“: Euroopa koostöö peamine eesmärk on toetada haridus- ja koolitussüsteemide täiendavat arendamist liikmesriikides, mille eesmärk on tagada: a) kõikide kodanike isiklik, ühiskondlik ja ametialane eneseteostus; b) püsiv majanduslik heaolu ja tööalane konkurentsivõime, edendades samas demokraatlikke väärtusi, sotsiaalset ühtekuuluvust, kodanikuaktiivsust ja kultuuridevahelist dialoogi. Indikaator: 2020. aastaks peaks vähemalt 15 % täiskasvanutest osalema elukestvas õppes. Täiskasvanuhariduse Euroopa Tegevuskava: ET 2020 eesmärkide avamine TH kontekstis ja 20122014. aastaks prioriteetide seadmine Avatud koordinatsiooni meetod: Euroopa Komisjoni temaatilised töörühmad kvaliteeti ja rahastamise valdkonnas Tegevuskava elluviimiseks liikmesriikides: projektid Tegevused: Uuringud, kogemuste vahetus, raamistike väljatöötamine

Täiskasvanuhariduse Euroopa tegevuskava (2011) Prioriteetsed valdkonnad 2012 -2014: 1. elukestva õppe ja tööjõu liikuvuse muutmine reaalsuseks; 2. hariduse ja koolituse kvaliteedi ja tõhususe parandamine; 3. võrdsete võimaluste, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kodanikuaktiivsuse edendamine TH abil; 4. täiskasvanute loovuse ja innovatsioonivõime ning õpikeskkonna edendamine; 5. täiskasvanuharidust käsitleva teadmistebaasi ja täiskasvanuhariduse sektori jälgimise (monitoring) parandamine.

Euroopa Komisjoni TK kvaliteedi töögrupp Eesmärgiks välja töötada kvaliteediraamistik (quality framework), mis oleks abimaterjaliks nii liikmesriikidele kui ka koolituste pakkujatele kvaliteedisüsteemide väljatöötamisel ja arendamisel. Kolm alagruppi: 1) nõuded koolitajatele, 2) võimalikud akrediteerimissüsteemid, 3) kvaliteediindikaatorid Töövormid: koosolekud, kogemustevahetus õppevisiitidel ja uuring Euroopa riikide kogemustest Tulemused: 2013. a oktoobris.

Euroopa Komisjoni TK kvaliteedi töögrupp Kvaliteeti käsitletakse erinevatel tasanditel: • mikro ehk õppekeskkonna tasand (learning environment), • meso ehk koolituse pakkujate ja koolitajate tasand, • makro ehk täiskasvanuhariduse süsteemi tasand.

Euroopa Komisjoni TH rahastamise töögrupp Eesmärgiks poliitikasoovitusteni jõudmine, mis aitaks edasi arendada ja täiskasvanuhariduse rahastamise poliitikaid ja strateegiaid ning jagada erinevate riikide kogemusi erinevatest poliitikavalikutest. Kaks alagruppi: 1) innovatsioon ja majanduskasv; 2) õppest kõrvale jäänud sihtgruppide kaasamine Töövormid: koosolekud, kogemustevahetus õppevisiitidel ja uuring Euroopa riikide kogemustest Tulemused: 2013. a oktoobris.

KUIDAS EDASI?

KUIDAS EDASI? Uus arengukava 8. 11. 2012 kiideti Vabariigi Valitsuses heaks „Eesti elukestva õppe strateegia 2014– 2020“ koostamise ettepanek. Koondab senised arengukavad: - üldhariduse arengukava - kutsehariduse arengukava - kõrghariduse arengukava - täiskasvanuhariduse arengukava

KUIDAS EDASI? Algab tõukefondide uue perioodi (2013 – 2020) ettevalmistus 2013. a täiskasvanuhariduses kavandamisel: - Uued eesmärgid, sihtgrupid ja indikaatorid - Uued tegevused ja programmid - Uued elluviijad

KUIDAS EDASI? Täiskasvanute koolituse seaduse uuendamine • Eelnõu väljatöötamine toimunud 2010 -2012 • Plaan saata eelnõu 2013. a alguses ministeeriumitevahelisele kooskõlastusringile ning seejärel heakskiitmiseks Vabariigi Valitsusele

Täiskasvanute koolituse seaduse uuendamine Reguleerib peamiselt täienduskoolituse pakkumist. - Täiendatakse valdkonna juhtimise ja finantseerimisega seonduvat, - muudetakse TK korraldamiseks koolituslubade väljastamise protsessi ning reguleeritakse koolitusasutuste tegevuse EHISesse kandmine, - täpsustatakse täiskasvanute täienduskoolitusasutuste tegutsemisele esitatavaid nõudeid.