TIIBET Kaia Tamm 2012 LDANDMED Tiibeti autonoomne piirkond

TIIBET Kaia Tamm 2012

ÜLDANDMED • Tiibeti autonoomne piirkond on haldusüksus Hiina edelaosas. • Pindala on 1 221 600 km 2 • Rahvaarv: u. 130 000 (Indias 100 000, Nepaalis 20 000, Bhutaanis 2000, Euroopas 2500, Kanadas 500, USA-s 1500. ) • Pealinnas, Lhasas, elab 120 tuhat elanikku, neist ainult 42% on tiibetlased. • Hiinlaste jätkuva sisserände tulemusel on tiibetlased muutumas vähemusrahvuseks. • Tiibetil on ka oma lipp

• • Valitsus: Demokraatlikult valitud valitsus. Valitsuse juht. Tema Pühadus Dalai-Lama. Valimised: Iga viies aasta(Assembly and Cabinet) Valitsuse asukoht: Dharamsala, Põhja-Indias. (Himachal Pradeshi osariik) Lugemis ja kirjaoskus: 60%(92% Tiibeti lastest käib koolis) Keel: Tiibeti keel kuulub hiina- tiibeti keelte tiibeti-birma keelerühma. . Usund: Enamus Tiibetibudistid kuid leidub ka iidse BÖ usundi harrastajaid, üksikud kristlased ja moslemid. Ametlik staatus: Riigitu. Vähesel osal Tiibetlastest on välismaa pass. Enamikul on India isikutunnistus, mis piirab nende liikumisvabadust isegi Indias. ÜRO ei ole tunnistanud Tiibetlasi põgenikeks.

TIIBETI KONSONANDID JA NUMBRID

TIIBETLASED- kuuluvad mongoliidsesse rassi, iseloomulik on kollakas-pruun nahavärv, kõrged põsesarnad, kitsas silmaava, mustad sirged juuksed.

TIIBETI LAPSED

TIIBETI TÜDRUKUD JA TIIBETLASTE RAHVARIIDED

PEALINN LHASA- "jumaluste linn" • • • Lhasa on Tiibeti autonoomse piirkonna keskus. Lhasa asutati 641. aastal kuningas Songtsan Gampo poolt Lhasa kõrgus merepinnast on 3650 m, seega on see üks kõrgemal asuvaid linnu meie planeedil. Päike paistab Lhasas 300 päeva aastas, mistõttu teda kutsutakse ka päikseliseks linnaks. Linn oli 1959. aastani dalai- laama residents. Tänapäevaks on linna iseloom täielikult muutunud, väljaarvatud Lhasa keskne laamatempel on Jokhang. (fotol)

POTALA PALEE • • • Templiarhitektuuri ilmekaim näide on Potala palee kõrgub 200 m kõrgusel pealinna Lhasa kohal Praeguse kuju ja suuruse sai tempel 17. sajandil Templi 13 korrusel on 1000 ruumi Siin toimuvad pidulikud üritused, eelkõige sakraaltantsud Ülakorruse parempoolses tiivas asuvad ka dalai- laama eraruumid, kus 14. dalai- laama kuldkollane ametirüü on tema tagasituleku ootel laotatud trooniistmele.

AJALUGU JA ISESEISVUSPÜÜDLUSED. • Arvatakse, et esimesed asukad saabusid Tiibetisse rohkem kui 2000 aastat e. m. a ida poolt • Esimesed kirjalikud ajaloo allikad on pärit 7 -9. sajandist. • 1913– 1951 oli Tiibet de facto iseseisev riik, millel oli oma sõltumatu keskvalitsus, sõjavägi, raha ja maksusüsteem • Alates iseseisvuse kaotamisest, 1959. aastal, kuulub Tiibet Hiina riigi koosseisu ja on kohustatud alluma Hiina reeglitele

TIIBETI KILTMAA • • Tiibeti kiltmaa on maailma suurim ja kõrgeim kiltmaa Kiltmaa ehk kõrgtasandik ehk kõrglava on suure pindalaga tasane ala, mis tavaliselt paikneb kõrgusel üle 500 meetrit üle merepinna Tiibet asub sise- Aasia lõunaosas Teda ääristavad kõrged mäestikud Karakorum, Kunlun, Hiina- Tiibeti mäed ja Himaalaja. Kokku ligikaudu 2 miljonit km 2. Kiltmaa kesk- ja põhjaosa on suhteliselt vähe liigestatud asub 4500 - 5000 m kõrgusel.

• • • Laamtektoonika teooria põhjal põrkuvad selles piirkonnas Euraasia laam ja India- Austraalia laam Kokkupuutealal ei esine vulkaanilist tegevust, kuna paksu maakoort ei suuda magmavoolud läbida Samas esineb siin tugevaid maavärinaid Need mäed – Himaalaja mäestik ja teisedki selles piirkonnas – kerkivad praegugi veel ligi 10 cm aastas Üle 4000 m kõrgusel merepinnast on isegi praegu võimalik leida mereloomade fossiile.

TIIBETI KLIIMA • • Kliima on karm ja kuiv. Talvised temperatuurid on -17 põhja osas kuni – 2 lõuna osa. Suvised temperatuurid +10 põhjas kuni +18 kraadini lõunas. Sademete hulk on eriti väike Tiibeti põhja osas 100 - 200 mm, kus on seetõttu levinud ka kõrbed. Lõunapoolses piirkonnas on niiskem 700 - 1000 mm aastas. Tiibeti piirkonda mõjutavad mussoontuuled. Suvemussoon , mis puhub India ookeanilt Aasia siseosa suunas, toob. Tiibeti alale niiskema suve. Talvemussoon puhub Aasia siseosast ja toob kuivuse, külma ja sageli tolmutorme.

TIIBETI TAIMED JA LOOMAD • Tiibetis on valdavalt levinud kõrgmäestikukõrbed ja – poolkõrbed. • Suurtel aladel seetõttu taimkate üldse puudub. • Levinumad loomad on Tiibeti gasellid, koopaoravad , himaalaja hiirjänesed, antiloobid ja argali lambad

TIIBETI ANTILOOBID JA GASELLID

KOOPAORAV JA HIIRJÄNESED

TIIBETI REBANE JA HÄVIMISOHUS LUMELEOPARD

JAKKID JA LAMBAD *Tiibetlaste jaoks on jakid ja lambad elutähtsad loomad *Nad annavad nii liha kui piima. *Liha kuivatatakse talvel õhu käes *Kuivatatud liha on üheks põhitoiduks *Kuivatatud liha süüakse kas „toorena“ või küpsetatuna *Jakid on ka veo ja tööloomad *Lammastelt saadakse nahka ja villa riiete valmistamiseks *Kuivatatud loomasõnnik on küttematerjal (fotol)

TIIBETI LAMMAS JA JAKK

TIIBETI KÖÖK • • Tiibeti geograafiline asend ja karm kliima on puhtalt vajadusest tingituna loonud kummalise ja napi köögi. Tiibetis toiduvalik on äärmiselt piiratud ning menüü põhineb üksikutel komponentidel. Maailma katusel asuvas Tiibetis on juurviljadega kesised lood ja peamiseks põllukultuuriks on visa oder. Suurtes kõrgustes elavad inimesed tarbivad ka rohkem liha, et saada kõrgeks energiatarbimiseks piisav kogus valku. Jaki- ja lambaliha on Tiibeti menüü alustalaks. Nendelt loomadelt saavad tiibetlased ka üliolulisi piimatooteid, nagu näiteks kuulsa võitee ja jogurti. Suure rasvasisaldusega toidud on vajalikud külmas kliimas ja suurtes kõrgustes vastupidamiseks. Hiina köögiga on Tiibeti köögil vähe ühist, küll aga on seda mõneti mõjutanud lõunanaabrid Nepal ja India.

TSAMPA JA VÕITEE • • • Tiibeti põhitoiduks on tsampa – röstitud odrast valmistatud peenjahu. Tsampa’t võib tarbida praktiliselt igal toidukorral, tihti süüakse seda koos isetehtud soolase jakivõiga. Tsampa on röstitud odrast (koos sõkaldega) käsiveskis jahvatatud väga peen jahu, mis puistatakse tee sisse ja rullitakse väikesteks klimpideks. Tavaliselt süüakse tsampa’t käte abil, Tsampa on suurepärane reisimoon pikkadeks mägiretkedeks. • Võitee on jõujook • • Soolast jakivõid kasutatakse tee jaoks Võiteed tarbivad tiibetlased kogu päeva jooksul, iseäranis pikkade rännakute ajal. Keedetud tee, sool ja jakivõi klopitakse kõrges anumas segi Valmis võitee on punakasvalge paksu võise pinnaga vedelik

USK • Tiibetis on levinud budism ja selle allvorm Lamaism. • Budism on traditsiooniliste dateeringute järgi tekkinud 563483 ekr. • Budismil on maailmas erinevatel andmetel 230 kuni 500 miljonit järgijat. • Buddha õpetuse neli õilsat tõde on: 1) On olemas kannatus 2) Kannatusel on põhjus 3) Kannatusest on võimalik vabaneda 4) Selleks on olemas kaheksaosaline tee • Budalase eesmärk on nirvaanasse jõudmine

MUNKADE ELU KLOOSTRIS • • • Maailma on alati huvitanud, kuidas elavad mungad tiibeti kloostrites. Kloostritel on alati olnud tiibetlaste elus keskne koht Kloostrid on olnud maa ainsad haridusasutused. Päev algab päikesetõusuga ja lõpeb kell 7 õhtul Päeva jooksul on viis kogunemist koos palvetamise ja õppimisega 7 - aastaselt (nii poisid kui tüdrukud) võisid astuda peale 40 küsimuse vastamist kloostrisse. 15 - aastaselt võib temast saada noviits. Ta annab tõotuse, millega ütleb maailmast lahti ja järgib rangeid reegleid. 20 -aastaselt võib katsetada teha karmi eksamit Kes sooritab eksami saab täismungaks gelong.

MUNGA PÄEV KLOOSTRIS • Enne päikesetõusu äratatakse mungad, nad pesevad, lasevad läbi sõrmede oma pärlikee 108 pärliga samas mõeldes. Buddhale ja kogunevad kogunemishalli. Istutakse põrandal ranges järjekorras. Igaühe ees on teemantskepter, kelluke, kolbast tehtud trumm, puukauss võitee jaoks ja nõu pühitsetud vee jaoks. Viiakse läbi tänu- ja soovipalved. • Kella üheksa paiku on teine kogunemine. See pühendatakse kohutavatele jumalustele. Neid anutakse ja manatakse. See kestab peaaegu lõunani.

• Ainuke suurem söömaaeg on kell kaks päeval. Toit on lihtne ja sellestki tuleb jätta midagi koertele ja lindudele • Kell kolm pärastlõunal on järgmine kogunemine. Selle ajal on ka ohvritoomine. • Päeva viimane kokkusaamine on kell seitse õhtul. Toimuvad tänuavaldused ja palved. • Õpilased ja noviitsid peavad oma õpetajatele üles ütlema oma õppetükid. Sellele järgneb magama minek. • Kord nädalas viiakse läbi suur vee pühitsemine. Rituaal iseloomustab vee tähtsust Tiibetis.

14. DALAI LAAMA • Tiibeti budismis peetakse dalailaamat kaastunde jumala ümbersündivaks kehastuseks • 14. dalai- laama sündis 6. juulil 1935 aastal Llhamo Döndrubi nimelise poisina • Tänapäeval tuntakse teda TENZIN GYATSO nimega • 77 - aastane dalai- laama on maailmas endiselt tiibetlaste esihääleks • Ta omab maailmas suurt mõjujõudu

• Dalai-laama viibis 16. -18. augustini 2012 Eestis Budismi Instituudi ja Riigikogu Tiibeti toetusgrupi kutsel. • Eestit külastab Tema Pühadus juba mitmendat korda (1991, 2001 ja 2011). • Tema Pühadus XIV dalai-laama Tenzin Gyatso on kindlasti üks säravamaid inimesi, kes hetkel planeedil Maa elab ja tema nägemine ning tema mõtete vahetu kuulamine on omaette väärtus. » • «Ta on vaimne juht ja eeskuju sadadele miljonitele inimestele ning ta on pälvinud ka 1989. aastal Nobeli Rahupreemia vägivallatu võitluse eest Tiibeti vabastamise nimel, » rääkis Budismi Instituudi direktor ja dalai-laama visiidi korraldaja Sven Grünberg. • Tartu Ülikooli rektor Alar Karis andis dalai-laamale üle Tartu Ülikooli audoktori medali

TIIBETI KALENDER Kui sind huvitab millisel looma aastal sa Tiibeti kalendri järel oled sündinud, tuleb sul veidi arvutada. Sa pead lahutama oma sünniaastast kas 1860 või 1920 või 1980. Tulemuseks saad numbri 0 ja 59 vahel. Leia number tabelist (järgneval slaidil). Näide 1: sünniaasta on 1962 - 1920 on 42 Oled sündinud vee- tiigri aastal Näide 2: sünniaasta on 1990 - 1980 on 10 Oled sündinud raud- hobu aastal

TIIBETI KALENDER • • • • ---- Fire (tuli) Earth (maa) Iron (raud) Water(vesi) Wood (puu) Hare (jänes) 7 19 31 43 55 Dragon (draakon) 56 8 20 32 44 Snake (madu) 57 9 21 33 45 Horse (hobune) 46 58 10 22 34 Sheep (lammas) 47 59 11 23 35 Ape (ahv) 36 48 0 12 24 Cock (kukk) 37 49 13 25 Dog (koer) 26 38 50 2 14 Pig (siga) 27 39 51 3 15 Mouse (rott) 16 28 40 52 4 Ox (härg) 17 29 41 53 5 Tiger (tiiger) 6 18 30 42 54

Kasutatud materjalid • • • • Aunap, Raivo, Are Kont, Ülle Liiber, Ene Saar 2002. Loodusgeograafia põhikoolile 1. osa. Tallinn: AS BIT Buddha bareljeef (2008) wikipeedia http: //et. wikipedia. org/wiki/Pilt: Buddha-bareljeef. Lhasasse-. jpg 25. 03. 2008 Budism (2008) Wikipeedia http: //et. wikipedia. org/wiki/Budism 25. 03. 2008 Kokko, H. (2002) Tiibeti kiltmaa http: //www. helsinki. fi/~hmkokko/Photos/Kiina. Tiibet/Tiibet 18. html 31. 03 2008 Kokko, H. (2002) Tiibetlased http: //www. helsinki. fi/~hmkokko/Photos/Kiina. Tiibet/Tiibet 15. html 31. 03. 2008 Kont, Are 2003. Loodusgeograafia põhikoolile 2. osa. Tallinn: AS BIT Leppik, K. 2008. Budismi Instituut kutsub Tiibetit toetama. – Postimees, 24. 03, lk. 3 Lotman, A. 2008. Eestis kutsutakse vägivalda lõpetama. – Postimees, 17. 03, lk. 6 Poll, L. 2008. Lihtne munk, kes noomib Hiinat. – Postimees, 29. 03, lk. 16 Potala palee (2008)Wikipeedia http: //et. wikipedia. org/wiki/Lhasa 31. 03. 2008 Season. Travel 2008. http: //www. season. ee/h_riik_Tiibet. php 26. 03. 2008 Seadmuse ratas (2008) Wikipeedia

• • • Tenzin Gyatso (2008) Wikipeedia http: //www. sloleht. ee/multimedia/images/000073/0 f 743 bd 6 -1 ee 3 -44 a 4 -9 ffe 6 e 6 bf 3 aec 8 a 0. jpg 25. 03. 2008 Tiibet. 1996. - EE 9. kd. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk. 418 – 421 Tiibeti kaart (2008) Wikipeedia http: //et. wikipedia. org/wiki/Tiibet 25. 03. 2008 Tiibeti lipp (2008) Wikipeedia http: //et. wikipedia. org/wiki/Tiibet 25. 03. 2008 Tiibeti mungad (2008) Wikipeedia http: //bodyecology. com/06/12/21/tibetan_monks. jpg Uhlig, H. 2004. Tiibet Tallinn: Olion http: //ee. gbtimes. com/toit/tiibeti-kook-oder-liha-ja-piim http: //www. google. ee/imgres? hl=et&biw=1280&bih=617&tbm=isch&tbnid=Ia. NERYM Lwhwl 8 M: &imgrefurl=http: //patriciaquintessence. blogspot. com/2012/02/amazingtemples. html&docid=0 o 20 jle. PAv. Yye. M&imgurl=http: //3. bp. blogspot. com/-hkcwr. KSn. UQ/T 0 Nc 0 or 3 r 5 I/AAAAk 3 c/xn. T 3 gj. Lm. Zhg/s 1600/jokhangtemple. jpg&w=500&h=379&ei=D 6 OHUIrh. LIj. A 0 QXt 0 YCABQ&zoom=1&iact=hc&vp x=322&vpy=324&dur=1718&hovh=195&hovw=258&tx=176&ty=153&sig=10080215 4006970847300&page=1&tbnh=131&tbnw=186&start=0&ndsp=15&ved=1 t: 429, r: 11, s: 0, i: 98 http: //www. elu 24. ee/524200/tema-puhadus-dalai-laama-peab-kone-vabaduse-valjakul/ http: //www. hot. ee/freetibet/eksiil. htm

• https: //www. google. ee/search? q=tiibeti+kliima&hl=et&prmd=imvns&source=lnms&tb m=isch&sa=X&ei=NHu. JUMac. Lqf. V 0 QXy_IGYBQ&ved=0 CAo. Q_AUo. AQ&biw=1280 &bih=617#hl=et&tbm=isch&sa=1&q=TIBETAN&oq=TIBETAN&gs_l=img. 3. . 0 l 3 j 0 i 2 4 l 7. 10094. 12110. 0. 14000. 7. 6. 0. 1. 1. 0. 203. 1001. 0 j 5 j 1. 6. 0. 0. . . 1 c. 1. HPehh. Zv. Ysas&bav =on. 2, or. r_gc. r_pw. r_qf. &fp=431 c 60203 f 6 bb 562&bpcl=35466521&biw=1280&bih=61 7