TERMOREGULATSIOON Koostas Kristel Mekask Kehatemperatuuri konstantsus eeldab soojusproduktsiooni

TERMOREGULATSIOON Koostas: Kristel Mäekask

Kehatemperatuuri konstantsus eeldab soojusproduktsiooni ja soojuse äraandmise võrdsust pikema ajavahemiku jooksul ehk teisiti öeldes tasakaalustatud soojusbilanssi. 2006. aastal teostatud uurimuse alusel pikendab madalam kehatemperatuur eluiga. Uurimisgrupi kokkuvõte põhineb hiirte peal teostatud eksperimendis, kus 0. 5 kraadi võrra kehatemperatuuri alanemine pikendas eluiga umbes 15 protsendi võrra.

Soojuse äraandmine: Soojuse äraandmine organismist toimub peamiselt naha ja hingamisteede kaudu. • Nahka ja nahaalust kudet iseloomustavad isoleerivad omadused, mis aitavad säilitada kehatemperatuuri jahedas keskkonnas. • Naha verevarustus on organiseeritud nii, et see võimaldab (~ 8 korda) muuta soojuse äraandmist ümbritsevasse keskkonda. • Hingamisteedest antakse soojust ära vee aurumisega, samuti jahutab sissehingatav külm õhk ümbritsevaid kudesid.

Naha verevarustust iseloomustab veresoonte kulgemine vahetult naha all, ulatuslike venoossete põimikute olemasolu, kusjuures verevool põimikutes saab varieeruda laiades piirides. kapillaarid veen arter külmas keskkonnas soojas keskkonnas

Soojuse äraandmiseks on 4 võimalust: evaporatsioon soojuskiirgus ehk radiatsioon konduktsioon konvektsioon radiatsioon aurumine ehk evaporatsioon konvektsioon Tavalisel toatemperatuuril eraldub alasti inimese kehapinnalt: radiatsioon 60% soojusest soojuskiirguse, ~20% aurumise, ~20% konduktsiooni ja konvektsiooni teel. konduktsioon

Soojuskiirgus Pikalaineline infrapunane kiirgus. Soojuskiirgus on omane kõikidele kehadele, kuid soojusvoog on suunatud kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehadele.

Konduktsioon Soojusvahetus kahe füüsilises kontaktis oleva keha vahel. Ülekantav soojushulk sõltub kehade soojusjuhtivusest ja kehadevahelise temperatuuri erinevustest.

Konvektsioon Soojus levib keha ümbritsevate liikuvate aineosakeste abil, tavaliselt ümbritseva õhu või vee liikumise kaudu. Tuulega suureneb soojuse äraandmine tugevalt.

Aurumine Evaporatsioon ehk vee aurumine naha ja hingamisteede limaskesta pinnalt. Kui keskkonna ja keha temperatuur võrdsustuvad, siis lakkab soojusvahetus soojuskiirguse, konduktsiooni ja konvektsiooni teel ning ainsaks soojuse äraandmise viisiks osutub evaporatsioon. higinäärmed

Inimese kehatemperatuur Inimene kuulub püsisoojaste hulka, ning keha keskmine temperatuur on 37°C. Piirkonniti esinevad kehatemperatuuri erinevused: Kehatüves on temperatuur enam-vähem 37°C. Jalalabas 27 -28 °C. Esinevad ka kehatemperatuuri perioodilised kõikumised: Ööpäevased kõikumised – madalaim varahommikul, kõrgeim pärastlõunal. Menstruaaltsükliga seotud kõikumised - kehatemperatuur tõuseb 0, 3 -0, 6°C peale ovulatsiooni.

Kui kehatemperatuuri on vaja langetada: Organism on sattunud sooja keskkonda. 1. Naha veresoonte laienemine. 2. Higistamine, mis muutub eriti intensiivseks siis, kui kehatemperatuur ületab 37°C. 3. Soojustekke pärssimine. Inimese kehatemperatuuri reguleerib hüpotalamus, mis mõõdab vere temperatuuri.

Kui kehatemperatuuri on vaja tõsta Organism on sattunud külma keskkonda. 1. Naha veresoonte ahenemine; 2. Soojustekke suurenemine, selleks on 3 erinevat teed: KNS poolt indutseeritud lihasvärin. Metaboolsete soojustekkeprotsesside (nn. keemilise termoregulatsiooni) aktivatsioon. Türoksiinist tingitud pikemaajaline soojusproduktsiooni suurenemine. Imikutel ja talisuplejatel hoiab sooja pruun rasvkude.

Komforttemperatuur Keskkonna tingimusi, kus organism ei pea püsiva temperatuuri hoidmiseks kulutama energiat nimetatakse termoneutraalseks tsooniks (25 -30 C). Näiteks bürootöö korral oleks komforttemperatuur ~22°C. Vees on komforttemperatuur märksa kõrgem ~31 -36°C.

Alumine letaalne temperatuur Kui väliskeskkond muutub sedavõrd külmaks, et organism ei suuda enam hoida püsivat kehatemperatuuri ja toota piisavalt sooja ja ainevahetus peatub ning inimene sureb. Hüpotermia - alajahtumine, kui kehatemperatuur langeb alla 35°C. Tunnused: nõrkus, kahvatus, häirunud kõne, muutused käitumises, minestamine Kuidas aidata: eemaldada märjad või niisked riided, soojendada keha (mitte alustada kätest, jalgadest!), anda sooja magusat jooki.

Ülemine letaalne temperatuur Kui vereringe ja higistamine ei suuda enam tagada normaalset kehatemperatuuri ning vajalikud ensüümid denatureeruvad (kui kehatemperatuur tõuseb 42 -44°C). Hüpertermia ehk päikesepiste – Kui palavas keskkonnas organism ei suuda enam stabiilset kehatemperatuuri hoida. Tunnused: peapööritus, nõrkus, peavalu, virvendus silmade ees. Raskemal juhul: krambid, oksendamine, teadvuse kaotus, nägemishäired, kiirenenud pulss ja hingamine, kehatemperatuuri tõus. Kuidas aidata: viia varju, riideid vähemaks, lamavasse asendisse (pea pisut ülespoole), jahutada – õhuga või veega, külm kompress, külm jook

Termoregulatsiooni mõjutavad faktorid: temperatuur, õhuniiskus, sademed, soojuskiirguse allikate olemasolu, tuule kiirus, soojapidavad elamud, soojapidavad riided, konditsioneerid.

Riietuse tähtsus inimese termoregulatsioonis Riietus toimib soojusisolaatorina ning takistab oluliselt konvektiivset ja konduktiivset soojusvahetust. Tavaline riietus vähendab soojuse äraandmist umbes 2 korda, nn. polaarriietus isegi üle 6 korra. Kui riietus saab märjaks, siis kaotab see oma isoleerivad omadused ning soojuse ülekanne võib kasvada kuni 20 korda.

Kasutatud materjal: • • • • Schmidt, R. F. , Thews, G. Inimese füsioloogia. Tartu, 1997, ptk. 25, lk. 660 -682 http: //www. ttuhsc. edu/SOM/physiology/Pressley/Course/Temp-Reg. htm http: //www. minut. ee/article. pl? sid=06/11/05/2242235&mode=nested http: //sprojects. mmi. mcgill. ca/dermatology/physiology. htm#Temperature http: //en. wikipedia. org/wiki/Infrared_radiation http: //www. antonineeducation. co. uk/Physics_GCSE/Unit_1/Topic_1/topic_1_how_is_heat_transferred. h tm http: //www. besthealth. com/besthealth/bodyguide/reftext/html/skin_sys_fin. html http: //www. hyperlites. com/how_the_body_cools. htm http: //www. nebraskabraininjurylawyer. com/brainanatomy. html http: //sites. state. pa. us/PA_Exec/Fish_Boat/damhaz. htm www. hot. ee/esmaabi 5/kuumarabandus. ppt http: //www. design. asu. edu/radiant/01_thermal. Comfort/thermal. C_physiology_01. ht m http: //www. uwm. edu/Dept/EHSRM/EHS/ERGO/genergotips. html http: //www. milavitsalingerie. com/wordpress/wp-