Teose tlgendamine TEKSTIST lhtudes AUGUST GAILITI TEOSE TOOMAS

Teose tõlgendamine TEKSTIST lähtudes AUGUST GAILITI TEOSE “TOOMAS NIPERNAADI” NÄITEL

RAAMAT 1. TEOS JA TEKST 4. IDEESTIK 3. KOMPOSITSIOON 2. TEGELASED

1. TEOS JA TEKST SÕNAKUNST – autori sõnakasutus, stiil. VAATEPUNKT – paik, teadvus, lähtepunkt, kust teost näidatakse. JUTUSTAJA – räägib, mis toimub. MINA-JUTUSTAJA – räägib, mis toimub enda silmade ja arusaamade kaudu. Kelle vaatepunkt on teoses “Toomas Nipernaadi” prevaleeriv?

1. TEOS JA TEKST SISEMONOLOOG – tegelase sisekõne. SIIRDKÕNE – kaudne sisemonoloog, kus jutustaja vahendab tegelase mõtteid.

2. TEGELASED - on proosateose kõige olulisemad komponendid, nende kaudu viiakse sündmuseid edasi, nende kaudu avaneb teose ideestik. PEATEGELANE KÕRVALTEGELASED EPISOODILISED TEGELASED

TÜÜBIKS – nimetatakse tegelast, kelle kaudu avalduvad teatava inimrühma iseloomulikud jooned. Iseloomusta inimtüüpi, keda kujutatakse Toomas Nipernaadi kaudu. PROTOTÜÜBIKS – nimetatakse tegelikust elust võetud eeskuju, kelle järgi mõni tegelane on loodud. Nt Oskar Lutsu “Kevade” tegelaste prototüübid on tema enda koolikaaslased.

TEGELANE MUUTUMATU e MUUTUV e lame tegelane sügav tegelane lihtne keeruline esitatud pealiskaudselt esitatud detailselt ei oma sügavat mõttemaailma, ei kanna ideed sügav mõttemaailm kannab ideed

2. TEGELANE - saab analüüsida nelja aspekti kaudu. 1. BIOLOOGILINE – päritolu, välimus, sugu 2. PSÜHHOLOOGILINE – mõtted, soovid, lootused, mis käitumist suunavad 3. SOTSIAALNE – amet, elukoht, varanduslik seis, klassikuuluvus 4. KUJUNDLIK – mida ütleb nimi tema kohta? mida kõneleb välimus maailmavaate kohta?

2. TEGELANE Analüüsi Toomas Nipernaadit neljast erinevast aspektist.

2. TEGELASED SUHTEGRUPID - tegelast loovad suhtegrupid. Saame ühe tegelase mõttemaailmast aru vaid seetõttu, et see on esitatud suhetes teistega. 1. Tegelase suhe loo jutustajaga 2. Tegelase suhe iseendaga 3. Tegelase suhe teiste tegelastega 4. Tegelase suhe ümbritseva maailmaga

3. KOMPOSITSIOON LUGU+TEKST=TEOS Lugu on see, mida räägitakse, ja tekst see, mida loetakse. SÜŽEE – sündmused tekstis esitatud järjekorras FAABULA – sündmused tegelikus järjekorras

3. KOMPOSITSIOON LÕPP ja ALGUS – need on olulised, sest annavad loole raami. Mõnes teoses on need nt sümmeetrilised. A. H. Tammsaare teos “Tõde ja õigus” algab Andrese ja Krõõda saabumisega Vargamäele ning lõppeb Tiina ja Indreku lahkumisega Vargamäelt. Vahel asutakse kohe asja kallale, vahel kirjeldatakse tausta, vahel räägitakse lõpp ära. Iseloomusta “Toomas Nipernaadi” algust ja lõppu.

3. KOMPOSITSIOON Too teosest näiteid! TEEMA – kujutatud elunähtuse valdkond DETAIL – üksikfaktid tegelaste, kohtade ja sündmuste kohta MOTIIV – teoses kujutatud olukord üldiselt, nt külaskäik põrgusse, poja tänamatus, maaelu raskus, naabertalude vaheline vaen, kättesaamatu armastus, kättemaks jne MOTO – peatüki alguses olev tsitaat, nt mõnest muust teosest

3. KOMPOSITSIOON KONFLIKT (SISEKONFLIKT) INTRIIG – konfliktis põhjustatud tegevuse pingeline kulg teoses

3. KOMPOSITSIOON Teose ajaga saab mängida! 1. STSEEN – lugeja on nagu pealtnägija, jutustatakse nii, et jääks mulje, nagu sündmust esitatakse sama kiiresti, kui see juhtus. 2. KOKKUVÕTE – edastab loos toimunut lühidalt. 3. PAUS – teksti osa, mil tegevus edasi ei liigu, nt kirjeldused või kommentaarid. 4. HÜPE – e ellips, koht, mis jäetakse vahele, see varjab lugeja jaoks nt mõnda olulist fakti ja kruvib nii piget. Asi tuleb alles hiljem välja.

4. IDEESTIK - Autori teoses väljendatud ideede kogum. Teose PÕHIIDEE on autori vastus romaani käigus esitatud probleemile. - Teosed võivad olla ühehäälsed (valitsema jääb üks vaatepunkt) või mitmehäälsed (teos esitab mitmeid erinevaid vaatepunkte).

5. Tekkelugu ja mõjutused Knut Hamsun, Henrik Ibsen, Cervantes, Aleksis Kivi. Rõhutatult kujundlik. Voolav jutustus. Kaunid looduskirjeldused. Idee sündis ühe mehe sammude kajana.

6. Müütiline elumudel Aastaaegade vaheldumine – mida sümboliseerib? Toomas Nipernaadi tunnetab omamoodi elu mõttetust ja pakub inimestele igapäevase rabelemise sekka imeilusaid illusioone ja valesid.

7. Peategelase Nipernaadi seos maailmakirjanduse tegelastega Homerose eepose “Odüsseia” kangelane Odüsseus. Maailma esimese romaani peategelasega – kes? Don Juan.

I Analüüsige romaanis „Toomas Nipernaadi” järgmisi tasandeid: Teema, motiiv, kujundid, pealkiri, süžee, jutustaja, tegelased. II Iseloomustage Nipernaadi tütarlapsi ja kirjutage lugu tänapäeva tüdrukute tüüpidest, mõeldes neile huvitavad (tänapäevased) nimed.

2. rühmatöö – lavaka sisseastumiskatsed. Rühmasketš. 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. § § § rühm → „Parvepoiss” rühm → „Toomas Nipernaadi” rühm → „Pärlipüüdja” rühm → „Valged ööd” rühm → „Päev Terikeste külas” rühm → „Kaks svidrilindu paabukest” rühm → „Seeba kuninganna” Lavastage oma novell. Lavaaega on 5 minutit. Ärge takerduge detailidesse. Novelli lavastamisel võite kasutada nt jutustaja + pantomiimi, ettelugemist, laulmist, tantsimist. . . Lugu ei pea olema naljakas. Pidage meeles, et niipea, kui ise naerma hakkate, on asi lörris. Mõelge hoolikalt läbi loo algus ja lõpp, need peavad olema fikseeritud. Olge rekvisiitide kasutamisel leidlikud, käiku võivad minna kõik käepärast olevad vahendid. Igal rühmaliikmel on roll, olgu ta kasvõi riidenagi või kuusepuu.