Tenosuste liitmine ja korrutamine Heldena Taperson www welovemath

Tõenäosuste liitmine ja korrutamine. Heldena Taperson www. welovemath. ee

Kahe teineteist välistava sündmuse summa tõenäosus võrdub nende sündmuste tõenäosuste summaga Näide. Leia tõenäosus, et täringu viskel tuleb kas 2 silma või 6 silma.

Kahe teineteist mittevälistava sündmuse summa tõenäosus võrdub nende sündmuste tõenäosuste summaga, millest on lahutatud nende sündmuste koosesinemise ehk korrutise tõenäosus. Näide. Leia tõenäosus, 36 kaardiga pakist ühe kaardi võtmisel saad ärtu või ässa? kaart on ärtuäss ärtumastist kaart on äss

• Kui ühe sündmuse toimumise tõenäosus ei sõltu sellest, kas teine sündmus toimus või mitte, siis nimetatakse neid sündmusi sõltumatuteks sündmusteks. • Kahe sõltumatu sündmuse korrutise tõenäosus võrdub nende sündmuste tõenäosuste korrutisega. Näide. On kaks urni, neist esimeses on 4 musta ja 2 valget kuuli, teises aga 6 musta ja 4 valget kuuli. Kummastki urnist võetakse juhuslikult üks kuul. Kui suur on tõenäosus, et mõlemad kuulid olid valged?

Sündmuse A tinglikuks tõenäosuseks tingimusel B nimetatakse sündmuse A tõenäosust eeldusel, et sündmus B toimus ning tähistatakse p(A|B). Kahe sõltuva sündmuse A ja B koos toimumise tõenäosus (korrutise tõenäosus), st ühe toimumine mõjutab teist, on võrdne ühe sündmuse tõenäosuse ja teise sündmuse tingliku tõenäosuse korrutisega.

Näide. Urnis on 3 valget ja 7 musta kuuli. Võetakse järjest kaks kuuli. Kui suur on tõenäosus, et mõlemad on valged? tinglik tõenäosus: teine valge kuul võetakse eeldusel, et üks valge on juba võetud

T. Tõnso, A. Veelmaa Matemaatika 12. klassile, Mathema

T. Tõnso, A. Veelmaa Matemaatika 12. klassile, Mathema