TEHNOVRKUDE JA RAJATISTE TALUMISE PROBLEMAATIKA Piret Jesse 2016

TEHNOVÕRKUDE JA –RAJATISTE TALUMISE PROBLEMAATIKA Piret Jesse | 2016 | Eli Lahesoo

Tehnorajatise ning ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni mõiste ja piiritlemine 2 • Tehnovõrk- või rajatis ◦ AÕS § 158 lg 1, RKTKo 3 -2 -1 -67 -02 p 8 • Avalikes huvides vajalik tehnovõrk või -rajatis ◦ AÕS § 1581 lg 11 • Ühisveevärk ja -kanalisatsioon ◦ ÜVVKS § 2 lg 1 ja lg 2 • Mitte kõiki ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenust pakkuvale ettevõtjale kuuluvaid hooneid ja rajatisi ei tuleks automaatselt pidada avalikes huvides vajalikeks tehnovõrkudeks või –rajatisteks.

TEHNOVÕRKUDE JA –RAJATISTE TALUMISKOHUSTUSE ALUSED

Tehnovõrkude ja –rajatiste talumiskohustuse alused 4 SEADUSEST TULENEV TALUMISKOHUS TUS (AÕSRS § 152 01. 04. 1999) REAALSERVITUUT (AÕS § 158 kokkulepe) ISIKLIK KASUTUSÕIGUS SUNDVALDUS (AÕS § 1581 haldusakt)

Seadusest tulenev talumiskohustus • Enne 1. aprilli 1999 püstitatud tehnovõrk või 5 rajatis: ◦ kui püstitati enne maa esmakinnistamist, kui esmakinnistamine toimus enne 1999. aasta 1. aprilli (AÕSRS § 152 lg 1): ei oma tähtsust, kas tehnorajatis on püstitatud õiguslikul alusel (RKTKO 3 -2 -1 -14 -06 p 17) ◦ kui püstitati enne 1. aprilli 1999, kuid pärast maa esmakinnistamist (AÕSRS § 152 lg 2 ): kinnisasja omaniku nõusolekul kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides

Sundvaldus • Tehnovõrk või –rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tarbimiskoha ühendamiseks või tehnovõrgu või –rajatise arendamiseks (AÕS § 1581 lg 1). • Tehnovõrk on kavandatud kehtestatud eriplaneeringus (joonehitise trassi asukohavaliku planeering) või detailplaneeringus või detailplaneeringu kohustuse puudumise korral projekteerimistingimustes (KASVS § 461 lg 2). • Võrguettevõtja on pidanud kinnistu omanikuga läbirääkimisi, kuid ei ole kolme kuu jooksul detailplaneeringu kehtestamisest arvates saavutatud (KASVS § 462 lg 1) kokkulepet isikliku kasutusõiguse seadmiseks (RKTKo 3 -2 -1 -91 -08). 6

Reaalservituut • Eraõiguslik nõue - kitsendus tuleneb AÕS §-st 158 7 ◦ annab talumiskohustust tekitava servituudi seadmise nõudeõiguse, mitte ei tekita talumiskohustust (RKTKO 3 -2 -1105 -12 p 17) • Kokkuleppel omanikuga (AÕS § 173 lg 1) • Kokkuleppele mittejõudmisel määrab kohus hagita menetluses

Isiklik kasutusõigus • AÕS § 1581 lõike 3 eelduste esinemisel 8 • Üksnes kokkuleppel omanikuga (AÕS § 173 lg 1) • Nõudeõigus puudub „Isiklik kasutusõigus ei saa tekkida sellest, et õigustatud isikul on kas võlaõiguslikust lepingust või seadusest tulenev õigus asja vallata või kasutada. Neid õigusi ei saa samastada piiratud asjaõigusega ning nende alusel ei saa nõuda kande tegemist kinnistusraamatusse. “ (RKTKo 3 -2 -1 -189 -13 p 12)

Võlaõiguslik leping 9

Täitemenetluskindlus • 10 • AÕS § 158 lg 1 ja § 1581 lg 1 alusel seatud servituut jääb kinnisasja enampakkumisel võõrandamise järel TMS § 158 lg 4 järgi püsima ◦ täitemenetluses ◦ pankrotimenetluses Viide AÕS § 158 lg-le 1 ja § 1581 lg-le 1 kantakse kinnistusraamatusse „Kui kinnistusraamatu kandest ja kande tegemise aluseks olnud dokumendist ei nähtu, et puudutatud isiku kasuks seati isiklik kasutusõigus seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel, ei saa maakohtu kinnistusosakond asuda isikliku kasutusõiguse kustutamise avaldust lahendades tuvastama, kas tegemist oli seadusest tuleneva õigusega või mitte. Sel juhul servituut enampakkumisel võõrandamisel lõpeb. “ (RKTKo 3 -2 -1 -10 -12 p 12)

Registriandmete tähendus 11 KINNISTUSRAAMAT ÕIGSUST EELDATAKSE EHTISREGISTER INFORMATIIVNE MAAKATASTER

Eh. S § 70 lg 7 12 „kui uue ehitise ehitamisel või juba olemasoleva ehitise asukoha muutmisel ei ole kaitsevööndit puudutavate andmete kandmiseks maakatastrisse esitatud avaldust 30 päeva jooksul pärast ehitise valmimist või selle ümberpaigutamist, ei teki ehitise talumiskohustust ning kinnisasja omanikul on õigus nõuda selle eemaldamist oma kinnisasjalt“

MAAKASUTUSÕIGUSETA TEHNOVÕRGUD JA -RAJATISED

Kinnisasja oluline osa vs vallasasi 14 • Oluline talumiskohustuse puudumisel • Riigikohtu praktika kohaselt saab juhinduda tehnovõrgu omandiõiguse määratlemisel tehnovõrgu rajamise aegsest seadusest (RKTKo 3 -2 -1 -105 -12 p 17). • Riigikohus on teinud sõltuvalt tehnorajatise ehitamise ajast nii lahendeid, kus käsitab kinnisasjale ilma asjaõiguseta või ilma seadusest tuleneva talumiskohustuseta paigaldatud tehnorajatisi ◦ kinnisasja olulise osana (RKTKo 3 -2 -1 -144 -08 p 14) kui ka ◦ vallasasjadena (RKTKo 3 -2 -1 -105 -12 p 17).

Omandiõigus ajas • 1. detsembrist 1993 kuni 31. märtsini 1999 ◦ 15 • 1. aprillist 1999 kuni 31. detsembrini 2002 ◦ • kui tehnorajatis on maatükiga ühendatud mõne maatükki koormava asjaõiguse teostamiseks, ei ole tegemist kinnisasja olulise osaga ehk tehnorajatis kuulub selle rajajale. Vastupidisel juhul on tehnorajatised kinnisasja oluliseks osaks ja seeläbi kinnistu omaniku omandis 1. jaanuarist 2003 kuni 25. märtsini 2007 ◦ • tehnovõrgud ja –rajatised kuuluvad vallasasjana selle n-ö esialgsele omanikule ehk selle rajajale tehnovõrgud ja –rajatised kuuluvad vallasasjana selle n-ö esialgsele omanikule ehk trassi rajajale (st. loobuti täiendavast tingimusest) alates 26. märtsist 2007 ◦ kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus ei ole kinnisasja osa (TsÜS § 54 lg 2)

Kinnisasja omaniku õigused 16 • Õigus nõuda kõrvaldamist või ümberpaigutamist (AÕSRS § 152 lg 3) • Omaabi keelatud • RKTKo 3 -2 -1 -189 -13 p 16 kohaselt, „kui isik kasutab teisele isikule kuuluvat torustikku õigusliku aluseta, on torustiku omanikul õigus ◦ nõuda VÕS § 1037 lg 1 alusel rikkumise teel saadu (osutatava teenuse) hariliku väärtuse hüvitamist ◦ selliseks hüvitiseks saaks eelkõige olla eelduslikult sama suure tasu nõudmine, mida torustiku omanikul oleks õigus saada juhul, kui hageja kasutaks torustikku seaduslikul alusel“

TALUMISTASU

Talumiskohustuse tasu alused 18 Talumiskohustus tuleneb vahetult seadusest AÕSRS § 152 lg 1 järgi Talumiskohustus tuleneb sundvaldusest Talumiskohustus tuleneb servituudist või võlaõiguslikust lepingust • • tasu nõude aluseks AÕSRS § 154 lg 1 tasumise kord on määratud AÕS § 1582 lg 2 • • tasu nõude aluseks AÕS § 1582 lg 1 viide tasu aluseks olevale õigusaktile või kokkuleppele peab olema toodud sundvalduse seadmise aluseks olevas haldusaktis (KASVS § 462 lg 5 p 5) • tasu suurus ja maksmise kord sätestatud lepingus servituudi puhul tasu suuruses kokkuleppele mittejõudmisel võib tasu suuruse määrata kohus (AÕS § 158 lg 3) •

Talumiskohustuse tasu 19 • Seaduses on ette nähtud alused tasu nõudmiseks, kuid tasu suurust ja selle koosseisu kuuluvaid komponente seadus ei reguleeri. • RKTKo 3 -2 -1 -87 -14 punktidest 33 ja 34 tuleneb: ◦ „Kinnisasja igakordsel omanikul on õigus, kinnisasja omandamise ajast ja viisist sõltumata, saada tehnorajatise omanikult perioodilist talumistasu vähemasti ulatuses, milles kinnisasja omanik peab kandma kulusid, kuid ei saa kinnisasja või selle osa tehnorajatise tõttu ise kasutada. See puudutab eelkõige maamaksu, aga ka nt kinnisasja hooldamise kulusid. ◦ Lisaks talumistasuna kulude hüvitamisele tuleb kinnisasja omanikule maksta ka lisahüvitist ning seda kas ühekordse või perioodilise hüvitisena. “

Talumistasu arvestamise alused • tehnorajatisest tuleneva talumiskohustuse 20 intensiivsust • maa sihtotstarbest, suurusest, asukohast jms maa väärtust mõjutavatest asjaoludest • muud asjaolud, mis võimaldaks omanikul maad efektiivsemalt või muul viisil kasutada • avalik huvi talumiskohustuse vastu • kas tegemist on juba nö „kaasa saadud“ või uue, alles tekkinud talumiskohustusega

AITÄH! 21

MEIL ON ÕIGUST ÜLE Advokaadibüroo Jesse & Kalaus | Suur-Ameerika 12, 10119 Tallinn | www. jessekalaus. ee