Tallinna Noorsoot foorum 9 mai 2007 a Tallinna

Tallinna Noorsootöö foorum______ 9. mai 2007. a. Tallinna Puuetega Inimeste Koda Endla 59 Puudega noored ja vaba aja veetmise võimalused _________________ Sven Kõllamets, MTÜ Händikäpp TTÜ Üliõpilasesindus

Liikumispuudega noored. . . n - n . . . soovivad sama, mis tavanoored: käia teatris, kinos, ööklubis, kontserditel jms teha sporti suhelda eakaaslastega reisida, osaleda noorsoovahetustel, laagrites, koolitustel jne Seega – elada, otsustada ja liikuda võimalikult iseseisvalt, sõltumatult.

Takistused Eelarvamused n Puudulik koolisüsteem n Abistajate puudus n Ligipääsetavuse puudumine n Kohandatud transport puudulik n Kohandatud majutuskohti ebapiisavalt n

Takistused Eelarvamused: - Valehäbi, madal enesehinnang, motivatsioonipuudus - Murelikud vanemad n Puudulik koolisüsteem - vähe kohandatud tavakoole ja ülikoole n

Takistused n - Abistajate puudus inimeste vähesus teenustundide vähesus Trepid, astmed e. ligipääsetavus kodus (ei pääse välja iseseisvalt) linnas, ürituste toimumiskohtades

Takistused n n Kohandatud transport puudulik kallis, kohalikul tasemel ca 2 x 5 korda linnadevaheliselt puudub ja kallis Kohandatud majutuskohtade vähesus suurtele erivajadustega inimeste gruppidele

Kuidas? n Projekt, mis katab eritranspordi- ja abistajate kulud - elu pole projektipõhine n Sõbrad (aitavad ja toetavad) - kohustus ja vastutus

Kuidas? n Kaasreisijad, osalejad, võõrad - puudub stabiilsus, kindlustunne n Toetavad vanemad - omatransport, kannatab töö ja isiklik elu

Mida? n - Sport elektriratastooli saalihoki ratastooli line-tants võitluskunstide harrastamine kelguhoki Boccia, ujumine, laskmine jms

Mida? n Kanuumatkad n Külaskäigud Piusa koobastesse, Suure Munamäe vaatetorni, Keava rabasse, Lonny laevale n Simulatsioonid tulekahju simulatsioon Bussikatastroof KGB simulatsioon ja palju muud -

<< Keava raba ˇKanuumatk

Kuidas? n Läbi tavahariduse ja kokkupuudete võimalikult varases nooruses n Läbi abistajate ja tugiisikute, sh ka sõjaväe asendusteenistuse sotsiaaltööga n Läbi kaasamise (räägime, kuidas saaks, mitte mida ei saa)

Nõiaringid n Puudega noored pole nähtavad, siis pole nähtavad ka nende probleemid n Vanemad pole näinud iseseisvumist, lapsed pole näinud, et nii on võimalik. n Ühiskond arvab, et nii pole võimalik, ja puudega inimene arvab sama.

Nõiaringid n Kui ühiskond ei väärtusta puudega inimest, ei väärtusta end ka puudega inimene, ja vastupidi n Haridusasutused pole kohandatud, sest neis käib vähe puudega inimesi. Seda seepärast, et nad pole kohandatud. n Kehtib ka muude asutuste kohta.

Nõiaringid n Eelarvamused on tingitud teadmatusest. Hirmust tundmatu ees. Kui puudega inimene ei suhtle, peljatakse teda ja pelgab tema. n Selleks, et leida jõudu ja uskuda endasse, peab suhtlema. Selleks, et suhelda, peab omama jõudu ja suhtlema.

Nõiaringid n Ainult läbi suhtlemise saab suhtlemist õppida ja areneda. n Mida aktiivsem on puudega inimene, seda enam ta kõrvalabi vajab, kuid seda täisväärtuslikum on ta elu ja seda enam annab ta tagasi ühiskonnale.

Nõiaringid n Mida aktiivsem on aga puudega inimene, seda iseseisvamaks teda peetakse. n Saavutatud aktiivsuse astmelt tagasi minek on elustandardi langus ja tegelikult elu halvenemine.

Ühiskonna võrdväärne osa? n Kui soovime, et puudega noored oleks ühiskonna võrdväärne osa, siis peab neid nii ka võtma. Seega:

Ühiskonna võrdväärne osa? n Kui soovime, et puudega noored oleks ühiskonna võrdväärne osa, siis peab neid nii ka võtma. Seega: - Puudega noored on noorsootöö subjekt, mitte sotsiaalne probleem

Ühiskonna võrdväärne osa? n Kui soovime, et puudega noored oleks ühiskonna võrdväärne osa, siis peab neid nii ka võtma. Seega: - Nende suhtlemine tavanoortega on iseenesest mõistetav

Ühiskonna võrdväärne osa? n Kui soovime, et puudega noored oleks ühiskonna võrdväärne osa, siis peab neid nii ka võtma. Seega: - Sama loomulik on nende ligipääs haridusele, meelelahutusasutustele, avalikele hoonetele, transpordile, abistajatele.

Kokkuvõtteks. . . n Olukord pole ideaalne, kuid paraneb n Noortel tekib järjest enam võimalusi, sedamööda, kuidas paraneb teadlikkus ja viiakse ellu “hulle ideid” n Puudega üliõpilaste arv kasvab

Kokkuvõtteks. . . n Kõige olulisem on lahendada ligipääsetavuse, transpordi ja abistajate probleem n Selle lahendamise aluseks on kaasav haridussüsteem n See omakorda tõstab eneseusku

Kokkuvõtteks. . . n Eesmärgiks on puudega inimesi väärtustav ühiskond, läbi mille väärtustavad end ka inimesed ise. n Nii liigume võrdsete vaba aja veetmise ja suhtlemisvõimaluste poole

Tänan! EÜ haridusprogramm www. euroopa. noored. ee n Küsimusi? n Kontaktandmed: tel: 5340 7076 E-post: sven@handikapp. ee http: //www. handikapp. ee -