Tallinna hisveevrgi ja kanalisatsiooni VK arendamise kava 2009

Tallinna ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava 2009 -2020

ÜVK arendamise eesmärgid • Kehtivate õigusaktidega kooskõlla viimine, • ÜVK arendamise kava aastateks 20042015 täiendamine ja korrigeerimine, • ÜVK arendamise kava aastateks 20042015 üleviimine perioodile 2009 -2020.

ÜVK arendamise peamised küsimused • Radionukliididerikka põhjaveega piirkondade • • veevarustusküsimuste analüüs ja võimalikud lahendused. Vee-ettevõtjatega sõlmitud teenuslepingute muutmine ja täiendamine seoses muudatustega seadusandlikes aktides ja amortiseerunud ÜVK torustike rekonstrueerimise vajadusega. Lühiajaline investeeringute programm aastateks 2009 -2012 ja pikaajaline programm 2013 -2020.

Veevarustuse vajadus tõuseb • Ligikaudu 99% elanikest on juba liitunud ühisveevarustusega, • 2007. aastal oli Tallinna keskmine veekasutus inimese kohta 101, 3 liitrit ööpäevas, • 2020. aastaks on prognoositud veetarbimise tõusu 110 liitrini ööpäevas ühe inimese kohta.

Eri veeallikate kasutamine (1) • Aastal 2007 oli Tallinnas summaarne veevõtt 74 049 m 3 ööpäevas, • sellest moodustas põhjavesi 17, 3%. • Veeallikate kriteeriumiteks on: – vastavus kvaliteedinõuetele, – veevarustussüsteemi töökindlus, – keskkonna- ja julgeolekuriskide maandamine, – tootmiskulud.

Eri veeallikate kasutamine (2) - AS Tallinna Vee (ASTV) andmetel ei ole põhja- ja - pinnaveest joogivee tootmisel kuludes suuri erinevusi. Põhjavee laialdasemat kasutamist takistab suur radionukliidide sisaldus. Kõige tõsisemaks riskiks loetakse pinnaveeallikate reostumist ning 24– 72 tunnistest elektrikatkestustest põhjustatud ülelinnalisi veehäireid.

Eri veeallikate kasutamine (3) • Pinnaveevaru on piisav ka veevaesel ajal. • Pinnaveest toodetud joogivee kvaliteet vastab kõigile • • • kvaliteedinõuetele. Põhjaveest toodetud joogivee tarbevaru on 58 800 m 3 ööpäevas ja tootmisvee tarbevaru 10 000 m 3 ööpäevas. Juhul, kui Terviseamet keelab joogivee kasutuse põhjaveest, nähakse ette põhjavee alternatiivsed kasutusvõimalused. Käesoleva kavaga põhjaveepiirkondade laiendamist ette ei nähta.

Veevarustussüsteemid • Aastaks 2020 ei tohi maksimaalne torustike • • • vanus linnas ületada 60 aastat. Renoveerimise (ümberehitamise) mahtu suurendab ka vahetu ühenduse puudumine ühisveevärgiga ligikaudu 300 -350 elamul. Eesmärgiks on võetud veekadude määra hoidmine alla 18%. Tuletõrjeveevarustuse nõuete rahuldamine.

Kanalisatsioonisüsteemid • 2008. aasta seisuga on kanalisatsiooniga • • • varustatud 97, 5% Tallinna elanikkonnast. 2011. aastaks on Tallinnas prognoosi kohaselt ühiskanalisatsioon 99, 8% elanikkonnast. 2020. aastaks on Tallinnas ühiskanalisatsioon 99, 9% elanikkonnast. Jätkatakse lahkvoolse kanalisatsiooni arendamist ning laiendamist.

Investeeringud • Vajalik ÜVK arendamise maht perioodiks 2009 -2020 on ca 4, 13 miljardit krooni, • sellest 2009 -2012 lühiajaline programm näeb ette möödapääsmatuid kulusid ca 1, 8 miljardi krooni ulatuses.

Faktorid, mis mõjutavad investeeringuid • Tallinna ja ASTV vahelised lepingud. • Naaberomavalitsustega sõlmitud lepingud. • EL direktiivid ja seadused, millega määratakse tähtajad kvaliteedi ning keskkonnanõuete täitmiseks. • ÜVK tehniline seisund ja efektiivsus. • Sotsiaalmajanduslikud aspektid. • Tallinna eelarvevõimalused.

ÜVK arendamise kava põhimõtted (1) • Kavandada ainult lahkvoolse • • • kanalisatsioonisüsteemi rajamist. Ette näha võimalus lähivaldade reovee ärajuhtimiseks ja puhastamiseks Tallinna ÜVK kaudu. Koostöö jätkamine Tallinna lähivaldadega. Lähtuda eelkõige linnaelanike huvidest ning kuluja keskkonnasäästlikest tehnilistest lahendustest.

ÜVK arendamise kava põhimõtted (2) • Planeeringute koostamisel arvestada maa-alade • • reserveerimisega vee- ja kanalisatsiooniobjektide vajadusteks. Linnal osaleda uute tööstuspiirkondade eelvoolusüsteemide rajamisel koordineerijana investeeringute rahastamise probleemide juures. Uutesse hoonestuspiirkondadesse kavandada vee- ja kanalisatsioonitorustike üheaegne rajamine, et vältida liigseid kaevetöid.

Strateegilised aspektid (1) • Otsused pinna- ja põhjavee kasutamiseks. • Veeühendused pinna- ja põhjaveevarustusega • • piirkondade vahel hädaolukorra veevarustuse tagamiseks. Halduslepingud kõigi Tallinna ümbritsevate omavalitsustega veega varustamiseks Tallinna süsteemist. Vee-ettevõtjate teenuslepingute ülevaatamine ning vajadusel täiendamine.

Strateegilised aspektid (2) • Õiguslik hinnang ettevõtluse iseloomuga • • • tegevuspiirkondade käsitlemiseks ja otsused nende liitmiseks Tallinna ÜVK põhipiirkonnaga. Otsused kinnistuid ja korruselamuid läbivate torustike määratlemiseks. Suur-Sõjamäe sademevee ärajuhtimise lahendamine. Kopli lahte suubuva sademevee merre suunamise lahendamine üleujutusriske maandavate abinõude arvestamisega.

Tänan!