Tallinna haridusameti allasutuste juhtide hindamine 20092010 a 12

Tallinna haridusameti allasutuste juhtide hindamine 2009/2010 õ. -a 12. 10. 09

Muudatused riiklikus sisehindamise nõustamises • Õppeasutuse nõustamise võib algatada õppeasutus või HTM. Nõustamise võib läbi viia enne sisehindamise aruande (edaspidi aruanne) koostamist, aruande koostamise ajal või õppeasutuse koostatud aruande põhjal. • Nõunik viib vajadusel läbi õppeasutuse külastuse, millest teavitab õppeasutust hiljemalt ühe kuu jooksul aruande esitamisest. • Õppeasutus esitab aruande Haridus- ja Teadusministeeriumile elektrooniliselt 1. jaanuariks vähemalt üks kord kolme õppeaasta jooksul, kui nõunik ei ole määranud pikemat tähtaega. • Nõustatud õppeasutus esitab Haridus- ja Teadusministeeriumile aruande koos nõuniku koostatud kirjaliku tagasisidega (edaspidi tagasisidearuanne). • Õppeasutused, kes ei ole varasemalt aruannet esitanud, esitavad selle Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt 2011. aasta 1. jaanuariks.

Nõuniku tagasisidearuanne õppeasutusele (projekt) Õppeasutus Nõustaja Tagasisidearuande esitamise kuupäev Nõuniku seisukoht arengukavas sätestatud eesmärkide asjakohasusest ja õppeasutuse tegevuse vastavusest nendele eesmärkidele Kuidas on eesmärgid püstitatud? Tuua välja eesmärkide vastavus SMART reeglile (on konkreetsed, mõõdetavad, kokkuleppelised, reaalselt saavutatavad ja ajaliselt määratletud) Millised näitajad on õppeasutus välja töötanud oma eesmärkide täitmise jälgimiseks (lisaks riiklikele tegevusnäitajatele)? Kuivõrd õppeasutuse tegevused on vastavuses planeerituga? NB Kokkuvõtvalt: Nõuniku seisukoht Demingi tsükli kahe esimese tegevuse toimimisest; Plan-Do) Nõuniku seisukoht õppeasutuse sisehindamise üldisest korraldusest ja seotusest arengukavas püstitatud eesmärkide hindamisega Kuivõrd terviklik ja süsteemne on õppeasutuse sisehindamine (SH)? Mil viisil on personal ja huvigrupid kaasatud SH protsessi? Kuivõrd asjakohased on õppeasutuse SHs kasutatavad meetodid? Milline on SH on seotus arengukavas püstitatud eesmärkide hindamisega? Kuivõrd mõjus on olnud SH õppeasutuse arengule (tulemuste kasutamine)?

Nõuniku tagasisidearuanne õppeasutusele (projekt) NÕUNIKU JÄRELDUSED JA ETTEPANEKUD HINDAMISKRITEERIUMITI Hindamiskriteeriumid (valdkonnad) Nõuniku järeldused ja ettepanekud: Nõuniku põhjendatud järeldused ja ettepanekud seoses õppeasutuses toimiva sisehindamisega – järeldused ja ettepanekud tuuakse välja hindamiskriteeriumiti Keskendumine Demingi tsükli ühele osale – oma tegevuse analüüsimisele ja hindamisele ning tulemuste kasutamisele 1. Eestvedamine ja juhtimine Millised on nimetatud valdkonnas nõuniku täiendused õppeasutuse poolt välja toodud tugevustele ja parendamist vajavatele valdkondadele? Täiendused põhjendada. Kas lähtuvalt õppeasutuse eesmärkidest jälgitakse ja analüüsitakse olulisi tulemusi ja näitajaid? Kui ei, siis vastavad ettepanekud. 2. Personalijuhtimine ja personaliga seotud tulemused Sama eelmisega 3. jne

Nõuniku tagasisidearuanne õppeasutusele (projekt) ÕPPEASUTUSE TUGEVUSED JA PARENDUST VAJAVAD VALDKONNAD JA ALAVALDKONNAD Õppeasutuse tugevused, sealhulgas eripära, mis võiksid olla eeskujuks teistele õppeasutustele (kuni viis) Milline on õppeasutuse eripära ja kas õppeasutus on teadvustanud ja lähtub oma tegevustes oma eripärast? Nimetada õppeasutuse tugevused, millel on olnud suur mõju õppeasutuse tulemuslikkusele ja mida võiks teistele õppeasutustele tutvustada? Parendust vajavad valdkonnad (alavaldkonnad), mis toetaksid lähiaastatel kõige mõjusamalt õpilaste arenguks vajalike tingimuste loomist (2 - 5) Nimetada õppeasutuse parendusvaldkondadest 2 - 5, mille parendamisega tuleks alustada lähiaastal ja mis oleks kõige mõjusamad õppeasutuse tulemuslikkuse tõstmiseks (kui õppeasutus on teadvustanud oma parendusvaldkonnad, siis nõunik toob välja tema arvates kõige olulisemad, millega peaks koheselt tegelema hakkama; kui õppeasutus ei ole teadvustanud, siis esitab nõunik oma ettepanekud vajalike parendusvaldkondade osas) Ettepanek õppeasutusele ja HTMle õppeasutuse järgmise nõustamise aja osas: Nõuniku nimi ja allkiri: Õppeasutuse juhi nimi ja allkiri:

Juhtide hindamine aitab (Tallinna mudel): • määratleda juhtidele, avalikkusele selged kriteeriumid selle kohta, millist haridusasutuse juhtimist, loetakse Tallinnas kvaliteetseks • arendada juhtidel ennast mudelijärgsetes kompetentsides • motiveerida juhte enesehindamisele ja selle põhimõtte viimine asutuse kõikidele tasanditele • määratleda haridusasutuste juhtimise tugevused ja parendusvaldkonnad • väärtustada parimat praktikat ja süstemaatiliste juhtimisprintsiipide kasutamist igapäevatöös • anda ja saada regulaarselt tagasisidet

Juhtide hindamine aitab: • tagada autonoomiat Autonoomia eeldab pidevat sisehindamist, selgelt oma tugevuste ja parendusvaldkondade teadvustamist, perioodilist aruandlust seatud eesmärkide täitmisest ja pidevast parendusprotsessist

Juhtide tulemushindamise kogemus 2009 Juhtide tulemushindamine näitas, et valmisolek riiklikuks nõustamiseks ei ole piisav: • sisehindamissüsteemid ei ole veel kõikides asutustes toimivad (ei hõlma kõiki valdkondi) • sisehindamise tulemuste kasutamine (sh EHISe näitajad) ja tulemuste esitamine on nõrgad • parendustegevuste planeerimine ja elluviimine

Juhtide tulemushindamisel põhinevad parendusvaldkonnad (2009): • personali arendamine (koolitus, keelenõue) • eestvedamine (huvigruppide tagasiside juhi tegevusele, ühiskondlik aktiivsus, arusaamade ühtlustamine) • sisehindamine (süsteemsus, analüüs, parendustegevuste planeerimine lähtuvalt sisehindamise tulemustest) • õpilastega/lastega seotud tulemused (ennetavad tegevused, õpilaste/laste arengu hindamine)

Võrreldes eelmiste aastate hindamistulemustega on paranenud: • õppe- ja kasvatustegevuse korraldus: õppekava arendus • õpilaste/laste individuaalne arendamine: erinevate võimaluste loomine sh abiõpetaja, pikkpäev • füüsiline õpikeskkond

Juhtide hindamine • Muutub vorm: tugevused, parendusvaldkonnad ja prioriteetsed parendustegevused • Muutub hinnangu andmine: juht annab hinnangu ise (4 palli skaalal) • Hindamisvestlusel annab hindamisvestluse läbiviija koondhinnangu ning vajadusel teeb ettepanekuid tugevuste, parendustegevuste osas. • Hinnatav periood 2 õppeaastat

1. Eestvedamine ja strateegiline juhtimine Eesmärgid (hinnataval perioodil) 1. 1 Eestvedamine Tugevused, parendused Hinnang (1 -4 skaala) 1. 2 Arengukava ja selle elluviimine, sisehindamine Kirjeldada konkreetseid saavutusi, olulisi tegemisi, tulemusi, hinnataval perioodil Kirjeldada, mis on selles valdkonnas vaja muuta, millega konkreetselt ei olda rahul, mida soovitakse säilitada ja mida veel arendada Täidab juht vastavalt juhtide hindamise mudelile Märkused vestleja poolt Valdkonna prioriteetsed arendustegevused 2. . . Mida peab järgmisel hindamisperioodil kindlasti ära tegema (1 -3 konkreetset tegevust)