TAIMESTIKU JA LOOMASTIKU MJU HISKONDADE TEKKES II osa

TAIMESTIKU JA LOOMASTIKU MÕJU ÜHISKONDADE TEKKES II osa Kersti Veskimets

Miks eurooplaste vallutussõdadega kaasnesid kohalike epideemiad?

MIKS ON INIMESTEL NII PALJU NAKKUSHAIGUSI? Milliste kavalustega nakatajad levivad – nad ei saa ju ise liikuda? 1. Nakataja ootab passiivselt edasikandumist: üks loom sööb teise ära, kuid tema jääb seal sees ellu: paelussid, seakeerits-ussid, salmonella. Uus-Guineas levis viirushaigus - naerutõbi (kuru) seoses kannibalismiga. (toored ajud) 2. Mõned nakatajad ei oota, vaid lasevad putukatel ennast kanda: malaaria, katk, unitõbi, tüüfus.

3. Kõige nurjatumad kanduvad emalt lootele: süüfilis, punetised, AIDS. 4. Paljud muudavad peremeesorganismi: a) Süüfilise haavandid b) Rõugete nahakahjustused c) Ajavad köhima, et ennast laiali lennutada: nohu, gripp, läkaköha d) Tekitavad kõhulahtisuse, et sattuda veekogusse: koolera, düsenteeria e) Ajavad purema: marutaud 5. On ise füüsiliselt aktiivsed: kidakärssuss, vereimiuss.

Rõuged http: //images. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. viewzone. com/smallpox. baby. http: //images. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. bt. cdc. gov/agent/smallpox/

Väikeste populatsioonide nakkushaigused Kui oldi veel kütid-korilased, ei olnud suuri epideemiaid. Nakkused olid, kui teatavat kindlat tüüpi: 1. Elavad vahepeal loomades või pinnases ja ei sure seetõttu välja. Kollapalaviku viirused on ahvides, sealt kandusid orjakaubanduse kaudu Ameerikasse. 2. Pidalitõbine elab kaua ja nakatab teisi, saab levida ka väikeses populatsioonis. 1960. a. oli Uus -Guinea ühes külas (1000 el. ) 40% pidalitõbised.

Pidalitõbi ehk leepra http: //www. lepra. ch/lepra/img/Lepra 4. jpg http: //www. wdr. de/themen/gesundheit/pharmazie/

Väikeste populatsioonide haigused on inimkonna vanimad haigused, sarnased ka Aafrika inimahvidel. Esimesed kindlad teated meile tuttavatest epideemilistest haigustest on üllatavalt hilisest ajast: Rõuged - Egiptuse muumiatelt - 1600. e. Kr. Mumps – 400. e. Kr. Pidalitõbi – 200. e. Kr. Poliomüeliidiepideemia - 1840. e. Kr. AIDS 1959. e. Kr.

Milliste omadustega on epideemilised haigused? Kui haigusetekitaja - levib kiiresti, - on ainult inimeste haigus, - on ägeda haiguse põhjustaja – inimene kas sureb või muutub immuunseks, siis saab temast epideemia põhjustaja. Kui kõik külas surevad või saavad immuunsuse, hävib ka haigusetekitaja. Ainult rahvastiku suure tiheduse juures jõuab haigusetekitaja sellesse külasse uuesti tagasi, siis kui sinna on sündinud uued lapsed, kellel immuunsus puudub.

Kuidas saavad tekkida uued epideemilised haigused inimesele? Toimub aeglaselt, läbides teatud etappe: 1. Looma haigusetekitaja kandub, aga mitte alati, inimesele – kassiküünistuse palavik, ornitoos, tulareemia jt. 2. Loomne patogeen hakkab levima inimeselt inimesele – 1959. a. kandus ahvidelt viiruslik palavikuhaigus ja tappis mitu miljonit aafriklast. Kuru levik lõppes, kui keelustati inimsöömine. Jpt.

3. Loomade haigusetekitajad on asunud elama inimestesse: Lassa palvik, Lyme´i tõbi, AIDS jne. Patogeenid pidevalt evolutsioneeruvad: 1. Kui esialgu põhjustas kiiret surma, siis aastasadadega kohaneneb ja laseb inimesel kauem elada, et efektiivsemalt endasuguseid levitada. 2. Leiavad uusi võimalusi levitajateks - neid, kes elavad inimese lähedal – rotte enam niipalju ei ole, aga oravaid on rohkem, siis nende abil.

http: //f. elu 24. ee/f/2008/05/22/43343 t 9 h 98 c 3. jpg

Miks põllumajandus päästis valla nakkushaigused? 1. Talupojad elavad keset oma reostust. 2. Väljaheited veetakse põllule. 3. Teod, maksakaanid, vereimiussid, paljunevad hästi niisutatud põldudel. 4. Närilised kogunevad küladesse, sest … 5. Koduloomadega tihe kooselu 6. Suurlinnade teke oli mikroobidele veelgi suurem õnn. Alles 20. saj. alguseks suutsid linnad ennast ise inimestega varustada…

6. Kaubateede tekkimine. Juba Rooma riigi ajal oli efektiivne Euroopa, Aasia ja Põhja-Aafrika vahel. (Antoniuse katk e. rõuged tapsid miljoneid roomlasi 165 -180. a. ) Muhkkatk esmakordselt 542 -543. a. Kuid 1346. a. -ks oli Hiina siiditee saanud kiireks transiidiks karusnahkades rändavatele pisikutele. Nüüd nad rändavad lennukitega…

Meie sõprade loomade surmavad kingitused Inimeste haigus Loom, kel on haigusega kõige lähemalt seotud patogeen Leetrid veised (veiste katk) Tuberkuloos veised Rõuged veised (lehmarõuged) või teised kariloomad Gripp sead ja pardid Läkaköha sead, koerad Troopiline malaaria linnud (kanad ja pardid)

http: //images. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. sea. ee/~

Kuidas nakkushaigused on ajalugu mõjutanud? 1520. a. jõudsid rõuged Ameerika mandrile. Epideemia tappis peaaegu pooled asteekidest, ka nende valitseja. See sundis asteeke alistuma. 1618. a-ks oli 20 miljonist Mehhiko elanikust alles vaid 1, 6 miljonit. 1531. a. vallutas Pizarro inkade riigi, sest 5 aastat varem olid kohale jõudnud rõuged.

Asteekide pealinn Tenochtitlan linnulennult http: //www. smartscience. net/Smart. Science/Popa/Vol 3 -10. html

Tenochtitlan rajati soolajärve keskele, langes hispaanlastele 1521. a. (150 000 – 300 000 elanikku). Ujuvad aiad toitsid ära kogu linna?

Inka impeerium Machu Picchu – viimane inkade kants, alistati 1572. a.

Põhja-Ameerikas Mississippi orus hispaanlased lihtsalt marssisid läbi rõugetesse surnud külade. 17. sajandi lõpuks olid kõik suured asulad kadunud. Põhja-Ameerika indiaanlaste arv võis olla 20 miljonit, mis paari sajandi jooksul vähenes 95%. Peamised tapjad: rõuged, leetrid, gripp, tüüfus, hiljem difteeria, malaaria, mumps, läkaköha, katk, tuberkuloos, kollapalavik.

Hernando de Soto marss läbi USA kaguosa 1540. a.

Miks ameerika mandri elanikel ei olnud ühtegi haigust, mida sissetungijatele jagada? Kas tiheda asustusega populatsioonid olid tekkinud liiga hiljuti? Kas kaubateid Põhja- Ameerika ja Lõuna Ameerika vahel ei olnud? Kas koduloomi oli liiga vähe? Ainult koer, kalkun, laama, alpaka, merisiga, muskuspart, kes pealegi omavahel kohtusid suhteliselt hiljuti.

Muskusparte ja kalkuneid ei võeta sülle. Laamade piima ei jooda, neid ei kasvatatud suurtes karjades, ei peeta hoones sees. Uus-Guinea mägialadel naised imetavad põrsaid! Euraasia pisikud etendasid peaosa maailma paljude teistegi paikade põlisrahvaste hävitamisel: Vaikse ookeani saartel, Austraalias ja Lõuna. Aafrikas hotentotid ja bušmanid. Pärismaalaste suremus oli 50 -100%.

Kas eurooplastele kusagil haigusi ei leidunud? Troopilistel aladel Aafrikas, Indoneesias ja Uus-Guineal olid ja on malaaria, koolera, kollapalavik. Malaaria ja kollapalavik kandusid eurooplastega ka Ameerika troopilistele aladele.

Pole kahtlust, et eurooplastel oli suur edumaa relvastuses, tehnikas, ja poliitilises organiseerituses, kuid need üksi poleks suutnud välja tõrjuda nii suurt osa põlisrahvastest, kui neil poleks olnud pisikuid, kelle nad olid saanud ja kellega kohastunud pikaajalise kooseluga koduloomadega.

Haiti rahvastik oli Kolumbuse saabudes 1492. a. 8 miljonit - 1535. a-ks oli hävinud. Fidži saartele jõudsid 1875. a. leetrid ja tapsid 25% elanikest. Enne oli juba laastamistööd teinud Euroopast toodud epideemiad. Hawaii saartele saabusid kapten Cookiga 1779. a. süüfilis, gonorröa, tuberkuloos ja gripp, hiljem tüüfus jm. Saarte elanikkond vähenes 500 000 -lt 84 000 -le. 1853. a. tulid ka rõuged ja tapsid veel 10 000. Sarnaseid näiteid on väga palju.

KIRJAOSKUS ANNAB VÕIMU Sumeritel Mesopotaamias esimene 5000 a. t. Mehhiko indiaanlastel iseseisvalt 2600 a. t. Hiinas tõenäoliselt ise 3300 a. t. Egiptuses (võib-olla ka eeskujul) 5000 a. t. Peamiselt maksude aruanded. Ei tahetudki kirja lihtsustada, et igaüks võimu saaks. Leiutamine võttis sadu aastaid, enamus rahvastest on selle üle võtnud, sest eeskuju abil on see lihtsam. Nende rahvaste toiduainete tootmise ajalugu on palju lühem, ei jõutud selleni.

Arvatavasti iseseisvat päritolu kirjad SUMERI EGIPTUS MESO-AMEERIKA HIINA

Sequoia, indiaani sepp, kes tegi ladina tähestiku abil tšerokii kirja ja varsti olid kõik kirjaoskajad http: //cache. eb. com/eb/imag e? id=68390&rend. Type. Id=4

Tugevad riigid olid inkadel, Hawail, Tongal, kuid rahvastiku arv liiga väike, toiduainete tootmise ajalugu liiga lühike, veoloomi polnud ja kirja ei jõudnud tekkida.

TEHNIKA ARENG “Vajadus on leiutise ema” – see on vale! Kõik on saadud katse-eksituse meetodil, siis kui on aega. Savikujukesed – 27 000 a. Tšehhi alal Savinõud - 14 000 a. Jaapanis Vanim riidekangas 9000 a. Tšehhi Klaas ? Pehmed metallid – vask, kuld Asfalti saadi naftat kuumutades 4000 a. tagasi Mesopotaamias. Süüterelvad naftast, pigist, vaigust, väävlist, lubjast olid Vana-Kreekas.

Phaistose ketas vanim trükitud kiri 3700 a. Kreetalt http: //www. davidgibbins. com/Phaistos%20 Disc/Main%201. jpg

Süüterelvad naftast, pigist, vaigust, väävlist, lubjast olid Vana-Kreekas. Islamimaades lahutati nafta fraktsioonideks, et teha süüteainet. Hiinas oli selleks ajaks püssirohi (väävel, pruunsüsi, salpeeter). Ratas – üks olulisemaid tehnikaimesid leiutati 5400 a. tagasi Musta mere ümbruses (hobused? ) ja levis nüüd vaid 200 a. jooksul Euroopasse.

4700 a. ratas Mesopotaamias http: //ravidatar 0. tripod. com/

Autokatalüüs: Põllumajanduse teke – arvukuse kasv – tiheduse kasv – keerukam põllumajandus – omandi teke – tööjaotus – kirjaoskus keerukam konfliktide lahendamine – struktuuride teke – riikide teke kaubavahetus – aeg – tehnika areng – tehnika levik.

AUSTRAALIA JA UUS-GUINEA Aborigeenide esivanematel 40 000 a. tagasi, olid vanimad veesõidukid, seal on vanimad joonised. Ometigi leidsid eurooplased ilma põllumajanduseta, kariloomadeta, vibu ja noolteta, ehitisteta, küladeta, kirjata ja metallideta elanikkonna!? Austraalias on palju rauda, alumiiniumi, vaske, tina jt. ? ? ?

Aborigeenid

http: //www. southpacificrecruitment. com/images/map. jpg

Pleistotseenis olid Indoneesia saared maismaaks liitunud. Austraalia koos Uus. Guineaga moodustasid ühtse mandri, Kalimantalist eraldas Torrese väin. (8 ligi 80 km laiust väina). Uus-Guinea ja Austraalia vahele tekkis meri 12 000 – 8000 a. tagasi. Miks isegi uus-guinealased olid edukamad: põllud, sead, külad, vibud, nooled, savinõud, jt. ?

Uus-guinealased http: //www. acrossindonesia. com/Dani%20 warriors. jpg

Geograafilised erinevused: Uus-Guineas troopika, mäed, kuni 5000 m (liustikud), jõed, viljakas, vihmametsad. Austraalia ulatub parasvöötmesse, tasane, kuiveim manner üldse, pidevaid jõgesid ei ole, enamus kõrbed, toitainevaene, aastaaegade vaheldumine. Sellest tulenevalt oli Uus-Guineal rohkem liike kui Austraalias. Ka inimesi elas Uus-Guinel rohkem

Uus-Guineal on elatud 40 000 a. Küttimine-korilus ei anna häid tulemusi, sest suured loomad puuduvad, vaid 45 -kilone kaasuar ja 25 kilone känguru. - rannikul püütakse kala ja limuseid, - sisemaa tasandikel elatuvad korilased saagopalmist - mägismaal üle 1200 m, on tarastatud, dreenitud, haritud põllud, tihe rahvastik. 9000 a. tagasi oli alanud maaviljelus. Suhkruroog, teatud banaanid, pähklipuu (Camarium indicum), sootaro, juurviljad, jamss ja lehtviljad (leivapuu? )

Naised tambivad sagot ja puhkavad pisut

1. Kuid ei olnud ühtegi korralikku teravilja. 2. Kuid ei olnud ühtegi kodustatavat suurimetajat, keda vedama panna või süüa. Miks ? Mägialadel tekkis valgupuudus (taros on 1% valku). Punnis kõhud, inimsöömine, hiired, ämblikud, konnad… 3600 a tagasi austroneeslastega tulid koer, kana, siga (nende toit? ) ja 3. Ei tekkinud ka epideemilisi haigusi. Kui tuli bataat (u 200 a. t), kes saab hakkama Uus. Guinea troopilises kliimas, siis asuti seda kohe ka viljelema…ja rahvastiku arv kasvas.

Valguvaesus - kwashiorkor http: //www. bio. ilstu. edu/ armstrong/syllabi/cassa va/cassava 8. jpg http: //www. gnomz. com/blog z_images/kwashiorkor. jpg

Hiina jamss

Taro

4. Väike territoorium - rahvaarv väike – 1 milj. 5. Erinevatel kõrgustel kasvasid erinevad põllukultuurid - kaubavahetust ei tekkinud. 6. Geograafiline liigestatus nii suur, et senini on neil 1000 erinevat keelt!!! Kui tuli bataat (u 200 a. t), kes saab hakkama Uus-Guinea troopilises kliimas, siis asuti seda kohe ka viljelema…ja rahvastiku arv kasvas.

Bataat kasvab kiiremini, saak suurem ja talub ka viletsamat mulda kui taro.

Miks uusginealased ei saanud eurooplaste haigusi vaid juhtus vastupidi? Uusginealased olid ligi 4000 a. jooksul harjunud Kagu-Aasiast tulnud epideemiatega. 1526. a. esimene portugaallane, edaspidi jagasid Holland, Suurbritannia ja Saksamaa. 1960. a-ks oli kõik vallutatud. Aega läks nii kaua, sest malaaria jt. troopikahaigused ründasid eurooplasi.

Eurooplaste põllukultuurid ei kasva, kitsed ja lambad virelevad ja on haiged. Nii loobusid Euroopa riigid Uus-Guinea idaosast (praegu iseseisev Paapua Uus-Guinea). Indoneeslased (kunagised austroneeslased) võimutsevad lääneosas, nende kultuur sobib kliimaoludega.

Austraalias levisid inimesed kõikjale ka Tasmaaniasse, mis oli sel ajal koos Austraalia mandriga Lisaks eelnimetatud kliimaoludele esineb Austraalias ebakorraärane El Nino: rängad põuad võivad kesta aastaid, ootamatud paduvihmad ja üleujutused. Külaelu ei olnud võimalik sellistes tingimustes. Looduses ei olnud suureseemnelisi. Aborigeenid rajasid oma elu väga paljudele looduslikele taimedele, mida korjasid.

Neil oli tekkinud tulepulgapõllundus: põletasid: sai loomi kätte ja võsa kadus, sai kergemini liikuda. Põlengu järel kasvasid rohttaimed (kängurude toit) ja sõnajalajuured (sõid ise). Viimase 5000 a. jooksul õppisid - mürgiseid palmlehiku seemneid leotama, - Kagu-Austraalia mägedes käidi söömas palmlehikute pähkleid ja jamssi ning rändliblikaid, - ehitasid mitme km pikkusi kanaleid Murray -Darligi jõgikonnas (ainus jõgi) et püüda mageveeangerjaid.

Murray-Darlingu jõgikonna angerjas http: //www. mdbc. gov. au/s ubs/fishinfo/native_info/fishimage s/long-finned_eel. jpg Pika uimega angerjas http: //www. mdbc. gov. au/sub s/fishinfo/native_info/fishimages/s hort-finned_eel. jpg Lühikese uimega angerjas

Angerjapüüdjad olid suutnud endale ka mõned majad ehitada ja külasid moodustada. http: //www. southaustralianhistory. com. au/murraydarling. gif

Aborigeenid korjasid metskukeleiba, tagusid terad välja, panid nahkkottidesse või puunõudesse, jahvatasid. Sarnased tööriistad nagu kunagi Viljaka Poolkuu alal… Viimase 1000 a. jooksul õngekonksud teokarpidest. Kukeleib, millest Hiinas on kujunenud hiina hirss. http: //www. missouriplants. com/Grasses/Setaria_viridis_plant. jpg

Miks ei olnud aborigeenidel vibu ja nooli? Võib-olla loobuti… Tasmaanias loobuti kõigest, sest 10 000 a. tagasi tekkis Tasmaania vahele väin ja nad jäid täielikku eraldatusse (u 4000 inimest) Kalapüük (võrgud, ahingud, konksud), naasklid, nõelad, bumerangid, kidadega odad - kõik kadusid Tasmaanias 3500 a. tagasi. Väiksematel tekkinud saartel (200 – 400) suri elanikkond üldse välja. Austraalia oma 300 000 elanikuga suutis ellu jääda, kuid kaotas arengus.

Austraallaste viskepuu http: //www. crystalinks. com/boomerangset. jpg http: //www. crystalinks. com/boomerangsky. jpg

Eurooplaste saabumisega algasid epideemiad: rõuged, gripp, leetrid, jne 1788. a. , vaid aasta pärast Euroopa asunike saabumist, vedelesid Sydney tänavatel aborigeenide laibad… Praegu on Austraalias üle 20 miljoni euroopa päritoluga elaniku. Aborigeenide arv on kahanenud 300 000 -lt 60 000 -le. Põllumajandus lokkab, sest igast maailmanurgast on toodud kultuure, kes selles kliimas toime tuleb.

Dingo http: //www. cosmosmagazine. com/files/i magecache/news/files/20070711_dingo. j pg http: //users 1. ml. mindenkilapja. hu/users/er dekesallatok/uploads/cutest_dingo_pups_ ever 1. jpg

Okeaania asustamine Lingvistilised ja arheoloogilised uurimused tõdevad, et austroneeslased, kelle algne kodumaa on Taiwan, on levinud kõigile Polüneesia saartele kuni Lihavõttesaareni välja ja ka Madagaskarini. Taiwanil oli 6000. a. tagasi põllud (riis, hirss), keraamika (Hiinast), puukiududest võrgud ja riie, kalariistad ja õõnespuupaadid.

Austroneeslane http: //afxafx. typepad. com/photos/uncate gorized/rukai_chief. jpg http: //kindness-iskool. com/sitebuildercontent/sitebuilderpict ures/Lintangof. Indonesia. Malay. jpg

See kultuur jõudis: 5000 a. t. Filipiinidele 4500 a. Sulawesi, Põhja-Kalimantani ja Timori saartele 4000 a. Jaavale, Sumatrale 3600 a. Uus. Guineale ja Bismarcki s. 1000 a. tagasi olid asustatud kõik Polüneesia ja Mikroneesia saared

Välja-arvatud Uus-Guineas, tõrjusid austroneeslased kõikjal kohalikud kõrvale. Liigeldi kaksik-ujukpaatidega ja jõuti kaugetele inimtühjadele saartele: 3200 a. t. Fidzi, Tonga, Samoa 1500 a. t. Lihavõttesaar 1500 a. t. Madagaskar 1000 a. t. Uus-Meremaa 700 a. t. Chathami saared (800 km Uus. Meremaast)

Õõnespuu-paat, kaksik-ujukpaat, hiljem purjega kaksikujuk http: //amazingindonesia. net/wp-content/uploads/2008/07/asmat-traditional-boat. jpg

Igale poole võeti kaasa taro, jamss, banaan, kookos, leivapuu, kana, siga, koer. Kõigile saartele jõudsid sama kultuuri kandjad rahvad, kuid paljudel juhtudel surid oskused välja, sest saare olud ei võimaldanud nende rakendamist. Enamikult saartel kujunes küttimine-korilus. Hawai võimaldas põllumajandust ja tekkis suur riik.

Väike näide: Chathami elanikud (morid) kauges eraldatuses, väikestel saartel mandusid 1000 aastaga, sest seal ei saa need troopikast toodud viljad kasvada. Uus-Meremaalased (maoorid), kes on samuti austroneeslased, jõudsid arendada oma kultuuri, arvukus kasvas 100 000 -ni. Ühel päeval 1835. a. said maoorid kogemata teada, et seal 800 km kaugusel elab relvadeta rahvas ja läksid tapsid peaaegu kõik.

Maoor Uus. Meremaal http: //imagecache 2. allposters. com/images/pic/

Ameerikas Miks ei kodustatud seal kuigi palju loomi? Miks põllukultuuride kasvatamine oli algeline? 1. Kodustamiseks olid taimeliigid ebasobivad 2. Mais oli valguvaene 3. Seemned pandi eraldi käsitsi mulda 4. Käsitsi kõplamine 5. Puudus sõnnik Miks ameeriklastel ei olnud nakkushaigusi? Miks neil ei olnud tehnikat? Kirja?

Eurooplased vallutasid Ameerika ja vähendasid kohalike arvu u. 95% Ameerika põlisasukaid jäi ellu kõige rohkem Andides (euroopa naised ei suuda seal sünnitada), ja mõnes Kesk-Ameerika piirkonnas (troopiline). Andides kasvavad endiselt kõige paremini kohalikud kultuurid.

Aafrika Inimeste divergents Aafrika mandril on kõige suurem, sest: 1. Ainus manner, mis ulatub põhjapoolkera ja lõunapoolkera lähistroopikavöötmesse. 2. Inimesed on elanud siin kõige kauem. Inimesi on maailmas 6 põhirühma, nendest 5 elavad Aafrikas: valged, neegrid, pügmeed, khoisanid ja asiaadid. Välja on jäänud ainult aborigeenid. Miks valdavalt on siiski neegrid?

Aafrika rahvad 1400. aastal valged NE EG RID pügmeed NE E ID R G khoisanid Indoneeslased + neegrid http: //www. enchantedlearning. com/geography/africa/outlinemap/map. GIF

Neeger ja pügmee lapsed http: //farm 2. static. flickr. com/1358/537242839_8 db 9 c 3 b 2 bc. jpg

Aafrika valged ei ole küll meie moodi, kuid geneetiliselt meile lähedasemad kui neegritele. Aafrika valged ja neegrid olid põlluharijad. Pügmeed olid (on) kütid-korilased vihmametsades, punaka nahavärviga. Khoisanid (bušmanid ja hotendotid) on karjakasvatajad, kollaka nahaga, rasvikuga. Kuidas neegrid on vallutanud kogu mandri?

Rasvtuharsus hotendottidel http: //dymaxionq. files. wordpress. com/2008/03/what-is-steatopygia-21. jpg http: //www. andaman. org/BOOK/chapter 5/fig 05 -2. jpg

Lähis-Ida on andnud kolm suuremat religiooni – ristiusu, judaismi ja islami Need rahvad kõnelesid 3 keelt: aramea, heebrea ja araabia – need on semi keeled. On peaaegu tõestatud, et semi keeled on alguse saanud Aafrikas. Kõik neegrid kõnelevad bantu keelest lähtuvaid keeli.

Aafrika kultuurtaimede päritolukohad ja tähtsamad kultuurtaimed Läh is-Id (oder, nisu) a (sorgo, Aafrika hirss) Sahel Lääne-Aafrika (Aafrika jamss, Koolapähkel) Etioopia (kohv, teff) troopiline Aasia (banaan, Aasia jamss) http: //www. freemap. jp/africa/img/africa_kouiki_all/1. gif

I Põhja-Aafrikasse levisid kultuurid Egiptuse kaudu – sarnane vahemereline kliima vihmase suvega jm. Need kultuurid ei saanud üle Sahaara levida, kuigi see ei olnud 9000 -4000 a. t. nii kuiv. II Lääne-Aafrikas (Saheli) kodustati sorgo ja hirss. Rauasulatus jõudis 3000 a. t. Sahelisse. III Etioopias kodustati senini vaid kohaliku tähtsusega taimi s. h. , teff (oli ja on leivavili) Ja muidugi kohvipuu. IV Lääne-Aafrika niiskes kliimas jamss, aafrika riis ning koolapähkel ja õlipalm

Aafrika hirss

Sorgo

Teff

Kohvipuu http: //www. tarbija 24. ee/foto/9/5/7325945 a 755 bd 315 ac. jpg

Aafrika riis

Õlipalm annab väga suur saagi http: //www. medalliontrees. com/pix/african_oil_palm. jpg http: //www. palmplantations. com. au/oilpalmseeds/535 kgoilpalm. jpg

Koolapähklipuu http: //botany. csdl. tamu. edu/FLORA/schoepke/col-ac-1. jpg

Kõik kultuurtaimed on pärit põhjapoolt ekvaatorit Lõuna-Aafrikas ei olnud sobivaid taimi. Ainus Aafrikas kodustatud loom on pärlkana. Miks ainus? Loogiline, et neegrid, bantu keele kõnelejad, on hõivanud kogu lõunapoolse Aafrika pügmeede ja khoisanide käest ja seda vaid paarisaja aastaga. Ainult Lõuna-Aafrika tipp jäi vallutamata, sest seal olid suvevihmad, mis ei sobinud bantude kultuurtaimedega.

Bantude ekspansioon 3000 e. Kr. -500 A A = Bantude algkodu 3000 e. Kr http: //www. freemap. jp/africa/img/africa_kouiki_all/1. gif

Eurooplaste saabumine Aafrikasse 1652. a. hollandased saabusid Kaplinna oma vahemereliste taimedega. Muidugi tapeti khoisanid, kes oli vaid korilased. Kui valged tungisid sisemaale, osutasid kohalikud suurt vastupanu, (bantud) – 9 sõda ja 175 aastat.

Madagaskar 100. a. paiku käis juba vilgas merekaubandus India, Egiptuse ja Ida-Aafrika vahel. Samuti India ja Indoneesia vahel. Madagaskaril on keeled, mis segunenud bantu ja austroneesia keelega, kultuurid ja muusikariistad, mille päritolu on indoneesiast. Kuidas austroneeslsed siia tulid, on ikka veel ebaselge.

Miks Hiina ei vallutanud Ameerikat, Aafrikat ja Austraaliat? Kuni 15. sajandini oli kõrgelt arenenud ühtne riik. Kuid just ühtsus viis mandumisele: 2 kildkonda võitlesid võimu pärast, mille tulemusel võimule sai despoot, kes keelustas merelaevanduse. Hiljem keelati mehhaanilised kellad ja ka muud mehhanismid. 18. -19. sajandil ujutas oopium Hiina rahva.

Kui Euroopa oleks Kolumbuse ajal olnud ühtne, poleks Ameerikat avastatud! Miks Hiina oli nii ühtne? Euroopat pole kunagi ühendada suudetud. Lühike rannajoon. Euroopas püüab iga rahvas oma merd hoida. Suured jõed Hiinas ühendavad, sest kannavad kaupa läbi terve Hiina territooriumi. Euroopa jõed lahutavad… Euroopa on keeleliselt ühendamata, igal on oma kiri. Nii ei ole Euroopat kunagi valitsenud üks despoot, kes oleks kõik kraanid korraga kinni keeranud.

“Riigimehe ülesanne on osata kuulda läbi ajaloo kõndiva Jumala samme ja üritada kinni haarata tema kuuehõlmast, kui ta mööda läheb. ” Otto von Bismarck

Tänan tähelepanu eest!