TAHVELARVUTI Katrin Htar Luua 2013 Sisukord 1 2

  • Slides: 9
Download presentation
TAHVELARVUTI Katrin Häätarõ Luua 2013

TAHVELARVUTI Katrin Häätarõ Luua 2013

Sisukord 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. Mis on tahvelarvuti Ajalugu Ehitus Puutetundlikekraan

Sisukord 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. Mis on tahvelarvuti Ajalugu Ehitus Puutetundlikekraan Operatsioonisüsteemid Pildid Kasutatud kirjandus Sisukord 2

Mis on tahvelarvuti? • Tahvelarvuti (ingl. Tablet computer) on kaasaskantav, mobiilne personaalarvuti, puutetundliku ekraaniga,

Mis on tahvelarvuti? • Tahvelarvuti (ingl. Tablet computer) on kaasaskantav, mobiilne personaalarvuti, puutetundliku ekraaniga, ja mis kasutab traadita internetiga ühendust. Tahvelarvuti on väiksem kui sülearvuti, ning suurem nutifonist ja pihuarvutist. Tihti kasutakse internetis surfamiseks. Tahvelarvuti juhtimiseks kasutakse stiilust, näpu puudet, virtuaalklaviatuuri, harvemini füüsilist klaviatuuri. Mis on tahvelarvuti? 3

Ajalugu • Esimese tahvelarvuti kontseptsiooni mõtles välja Xerox'i töötaja Alan Kay 1968 aastal ja

Ajalugu • Esimese tahvelarvuti kontseptsiooni mõtles välja Xerox'i töötaja Alan Kay 1968 aastal ja esitles esimest prototüüpi 1971 aastal. Kay nimetas seda "Dynabookiks". Esimene müüdud tahvelarvuti oli Apple'i Message. Pad 1993 aastal, mida tihti nimetatakse Newton'iks, tõenäoliselt Newton on operatsioonisüsteemi nimi, millel töötas Message. Pad ei saavutanud suurt müügiedu. • Mõistet Tablet PC kasutas esimest korda Microsoft, defineerimaks oma uut arvuti -standardit, 2001 aastal. • 1987. aastal alustas Apple oma tahvelarvuti projekti, mis hõlmas enda alla kolme seadme väljatulekut, millest ilmus üks aastal 1993 ja selleks oli Apple Newton, olles väikseim (see oli üsna märkimisväärne saavutus, see kaalus 800 g ja oli 6 tollise ekraaniga. ) Ajalugu 4

Ehitus • Tahvelarvuti teeb õhukeseks see, et kõik komponendid mis on tahvelarvuti sees on

Ehitus • Tahvelarvuti teeb õhukeseks see, et kõik komponendid mis on tahvelarvuti sees on võimalikult tihedalt pakitud, et säästa ruumi. Tahvelarvutitel kasutatakse tavaliselt väiksemaid protsessoreid, jällegi ruumi kokkuhoiu mõttes ja lisaks, et tekiks vähem kuumust, sest arvutitel tekitab kuumus töörikkeid. Tavaliselt kasutatakse tahvelarvuti "ajuks" Mikroprotsessorit. Tahvelarvutid saavad tööks vajaliku energia tavaliselt akult, mis kestab erinevtel arvutitel 8 tunnist kuni 10 tunnini. Mõnedel tahvelarvutitel on vahetatav aku aga teistel nagu i. Pad on see sisse ehitatud ja on võimalik vahetada ainult esinduses. Lisaks on erinevatel tahvelarvutitel sisse ehitatud järgmised lisaseadeldised mis hõlbustavad tööd. • Kiirendusandur • Güroskoop • Graafikaprotsessor • Välkmälu • Wi. Fi/Telefoni kiip, antenn • USB ühendus arvutiga ja laadimine • Kõlarid • Puuteekraani kiip • Kaamera Ehitus 5

Puutetundlik ekraan • Takistuslik Puute-ekraan - Puutekraan hõlmab endas klaasi milles on kaks kihti

Puutetundlik ekraan • Takistuslik Puute-ekraan - Puutekraan hõlmab endas klaasi milles on kaks kihti juhtivad metalli. Need kaks kihti on eraldatud eraldajaga mis ei lase neil kokku puutuda. Kui ekraan töötab on mõlemas kihis elektrivool tagatud. Kui kasutaja katsub ekraani siis need kaks kihti puutuvad omavahel kokku ning nendest jookseb vool läbi, mis järel arvuti arvutab täpse kokkupuute koha koordinaadid ning annab need edasi driverile, mis annab käsklused edasi operatsioonisüsteemile. Sellel ekraanil on suhteliselt keeruline teha mitme sõrme toiminguid, kuid see ei ole võimatu. • Mahutuvuslik Puute-ekraan - Käsklusi esitatakse sarnaselt arvutihiirele. Samamoodi töötab ka ekraan kui sa hoiad sõrme pikka aega mingil kohal. Laeng koguneb sinna kohta kus on sinu sõrm ning osa sellest laengust kandub ka sinusse, läbi selle saab jällegi arvutada kui kaua ja kus oled oma sõrme hetkel hoidnud. Sellel semal süsteemil toimivad ka pliitatsid. • Multi-touch - Seda esitles Apple, sellel ekraanil on võimalik mitme sõrme liigutused. Inimene kannab väikest laengut mille ta annab edasi puudutades ekraani ja seeläbi saab arvuti kindlaks määrata kus kohas on kasutaja ekraani puutunud. Puutetundlik ekraan 6

Operatsioonisüsteemid • Tahvelarvutid, nagu ka tavalised arvutid, on võimelised töötama mitmetel operatsiooni süsteemidel. Neid

Operatsioonisüsteemid • Tahvelarvutid, nagu ka tavalised arvutid, on võimelised töötama mitmetel operatsiooni süsteemidel. Neid on kahte klassi, ühed mis baseeruvad tavalise arvuti operatsiooni süsteemidel ja teised mis on programmeeritud just nendele seadmetele ehk "telefoni sarnased" operatsiooni süsteemid. • Lauaarvuti sarnaste operatsiooni süsteemide arndusega tegelevad näiteks Microsoft, Linux, HP ning teised. Telefoni sarnaste süsteemide arendusega tegelevad peamiselt Apple, i. OS'i näol ja. Google, Androidi näol. • i. OS oli algselt ehitatud i. Phone'le ning kandis algselt nime OS X. Peale i. Padi väljatulekut nimetati see ümber i. OS'ks, seda operatsiooni süsteemi kannavad nii i. Pod, i. Phone kui ka i. Pad. i. OS on küll programmi keeleliselt OS X põhimõtteliselt sama, kuid sellel pole nii võimast graafilist lahendus. Apple tutvustas esmakordselt võimalusi pilti suurendada ja vähendada kahe näpuga. • Android on operatsiooni süsteem mobiilsetele seadmetele, nagu nutitelefonid ja tahvelarvutid. Seda arendatakse Open Handset Alliance poolt, mida juhib Google. Android baseerub operatsiooni süsteemil Linux kernelil, ning on kirjutatud keeles C, enamus appe jookseb application framework'i peal mis on enamasti ühilduvad Javaga. Operatsioonisüsteemid 7

Pildid 8

Pildid 8

Kasutatud kirjandus • http: //et. wikipedia. org/wiki/Tahvelarvuti Kasutatud kirjandus 9

Kasutatud kirjandus • http: //et. wikipedia. org/wiki/Tahvelarvuti Kasutatud kirjandus 9