Tagasivaade metoodikaraportis esitatud soovitustele EneMargit Tiit Statistikaameti peametoodik

Tagasivaade metoodikaraportis esitatud soovitustele Ene-Margit Tiit, Statistikaameti peametoodik 31. 03. 2014

Projekti lõpparuande järeldus Registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGREL) metoodika väljatöötamine TLÜ Eesti Demograafia Instituut ja Ernst & Young Baltic AS. Lõpp: 30. 09. 2013 … kokkuvõte hindas Eesti praeguse valmisoleku loenduse registripõhiseks korraldamiseks suhteliselt kehvaks. Valmiduse suurendamiseks on tarvis teha palju konkreetset tööd …

Pool aastat on möödunud n n n Mis on meil head ja väärtuslikku? Uued võimalused – kas realiseeritavad? Tee registriandmetest loendustulemusteni. Ühine mõtlemine ja tegevus registritega. Mida on juba tehtud ja mis on teoksil? Mida saaks veel parandada? Ettepanekud arutamiseks.

HINNAKEM SEDA, MIS MEIL ON HÄSTI

Objektide identifitseeritus n Meie inimesed on identifitseeritud – isikukood on kasutusel ja toimib. n On töötatud välja aadressistandard ja hoone ning eluruumi kood ja see on registrites juba suuresti juurdunud. n Koodidega on identifitseeritud ka majandusüksused.

Registrite koosvõime n Meie registrid on võrdlemisi noored (probleem!) ja tehtud suuresti ühise ideoloogia järgi, selle tõttu koostoimivad. n Oluline on võimalus seostada teavet registrites, mille aluseks on erinevad objektid, nt RR (isik) ja EHR (ehitis). n Seostamise aluseks on koodid.

UUED VÕIMALUSED

Mobiilpositsioneerimine loenduse asem Kas saaksime isikute loendamisel kasutada mobiilpositsioneerimise andmeid? 1. Kõikset andmestikku ei saa, kui kõigil mobiili pole. Vanurid, väikesed lapsed jne. 2. Pole üheselt identifitseeritavad andmed (asutuse telefon, teisele kuuluv telefon). 3. Kasutussagedus varieerub vastavalt inimestele. 4. Tehnilised probleemid (mastide piirkonnad, erinevad operaatorid). Saame kasutada hinnanguteks ja võrdlusteks, kuid mitte loenduseks.

Registris puuduvate eluhoonete leidmine n Kaardirakendused näitavad hooneid, mis registritest puuduvad. n Nende registritesse kandmine KOV-i kaasabil. n Kas see on võimalik?

KUIDAS REGISTRIANDMETEST LOENDUS TEKIB?

n Metoodikaaruandes käsitleti ja hinnati detailselt registreid. n Edasi tuleb mõelda sellele, kuidas saadakse registritest loendustulemused.

Loenduskogum n Loenduse tulemusel saadakse loenduskogum, mida võime kujutleda suure andmetabelina, kus igas reas on loendusobjekt (isik) ja igas veerus üks loendustunnus (sugu, haridus, hõive jne). n Samasugune on eluruumide ja leibkondade kogum. n REGRELi puhul moodustatakse loendustunnused registrite andmetest. n Loenduskogumi töötlemise tulemusena saadakse loenduse väljundtabelid, mis näitavad loendustunnuste jaotusi ja omavahelisi seoseid.

Loenduskogum (näide) Isikukood Sünniriik Haridus Hõive Seisund leibkonnas 1 XXX 1 Eesti Alg Alla 15 a Laps 2 XXX 2 Eesti Kõrgem Töötav Abikaasa 3 XXX 3 Venemaa Magister Töötav Partner 4 XXX 4 Jaapan Kesk Pensionär 5 XXX 5 Iirimaa Kesk Õppur 6 XXX 6 Eesti Kõrgem Õppur 7 XXX 7 Ukraina Alg Vang XXXYY Soome Kõrgem Kodune Laps …. . 1325125 Abikaasa

Kolm varianti, kuidas saada loenduse väljund REGRELi puhul 1. Mitte moodustada loenduskogumit ja teha analüüse üksikute registrite põhjal. Nii jääksid kasutamata kõik registritevahelised seosed. 2. Moodustada loenduskogum üksikpäringute abil, kasutades nt X-tee võimalusi (isiku kaupa). Aega ja töökulu nõudev. Registritunnuste teisendamine loendustunnusteks on tülikas. 3. Vajalikud andmed kogutakse statistilisesse registrisse ja korrastatakse seal loenduseks, see ongi loenduskogum.

Administratiivsest andmeallikast statistiliseks registriks n Administratiivsed näitajad n Administratiivsed üksused n Kodeerimine n Parandamine n Puuduvate väärtustega tegelemine n Seostamine n Statistiliste üksuste ja näitajate moodustamine n Statistiline üldkogum n Statistilised näitajad n Statistilised üksused Administratiivsed registrid Andmetöötlus Statistilised registrid

Miks statistiline register? n Statistilises registris on tunnused sel kujul nagu neid on tarvis loenduseks või muuks statistikaks. n Statistilise registri tunnused võivad olla mitmest registrist kokku pandud (nt hõiveseisund: EMTA, EHIS, EMPIS, PKR, … ). n Statistilises registris on lubatud, erinevalt administratiivregistrist, statistilised protseduurid (lünkade täitmine, vigade parandamine jne). n Statistilist registrit kasutatakse ainult statistika tegemiseks ja selle infot ei väljastata üksik-kirjete tasemel.

Mida REGRELi meeskond praegu teeb? n n Statistilise registri (SRS) loomine. Registritest tuua andmed järk-järgult SRS-i. Esmajärjekorras andmed: RR, ADS, REL 2011, EHIS. Esimene pilootloendus katsetab SRSi toimimist. NB! Andmete analüüsimisel kasutatakse ainult krüptitud isikukoode.

ANDMETEGA SEOTUD PROBLEEMID JA NENDE LAHENDUSVÕIMALUSED

Registrite ülesande muutumine n Registrid on loodud administratiivsetel eesmärkidel, statistika on seni olnud kõrvaleesmärk. n Seisukohad muutuvad – statistika osatähtsus ühiskonna juhtimisel suureneb, vaja on järjest kiiremaid tulemusi ja neid on vaja saada võimalikult väikse ressursikuluga. n Lahendus: registrite suurem kasutamine riikliku (mitte üksnes valdkondliku) statistika jaoks. n Riigikontrolli etteheide e-tervise süsteemile: ei saa kasutada statistika jaoks.

Ühine mõtlemine n Käsitlegem riikliku statistika tootmist (sh registripõhiste loenduste ettevalmistamist) registrite ja SA ühise ülesandena. n Mõtleme, mida saaks teha andmete parandamiseks, täiendamiseks ja loenduse jaoks sobivamaks muutmiseks. n Edasises käsitlen mõnd olulisemat probleemi metoodikaraportis esitatutest. n Ettepanekud on mõeldud diskussiooniks. Meeldiv on tõdeda, et osa probleeme on juba lahendamisjärgus.

Amet ja töötamise koht Mida üldse registrites polnud: amet n Lahendus: uus register TÖR Mis puudus, kuid mõjutas lõpptulemusi siiski vaid ca 10% ulatuses: osakond (toimla), kus inimene töötab. n Lahendus: TÖR

Murelaps – aadress n Aadressistandardi kasutamine hakkab juurduma. RRis 92% (ADR_ID). Aega võtab, aga asja saab. Mida saab RR teha siis, kui aadress on puudulik? n Oluline on, et samal viisil on aadressid ja eluruumi ning hoone koodid kasutusel kõigis registrites, sh eriti EHR-is ja Kinnistusraamatus (KR). Muud asukohad (sünnikoht, endine elukoht) peaks olema antud KOV-i tasemel. Haldusjaotuste teisendamise eeskiri vastavalt ajaloole peaks olema SA ülesanne. Selle kohta on mingi versioon juba olemas.

Vale või puuduv elukoht n Äkki võiks RR registreerida kaks elukohta? Esimene on see, mille järgi toimivad otsused. Teine on nn statistiline, aga samuti täielik (ADS, 8 taset). REL-i järgi on 6%-l inimestest teine elukoht, see arv suureneb. Teise elukoha andmeid saab kasutada statistiliselt (nn kontaktaadressi asemel inimeste leidmiseks), liikumisteede hindamisel, sesoonsete elanike arvu hindamisel jne.

Kas kampaania aitaks? REL-i kampaaniakogemus on väga positiivne: e-loendusel osalemise osatähtsus väga suur. Võib-olla aitaks kampaania – tehke oma andmed registrites korda?

Las tudeng elab vanematekodus Suur probleem on tudengitega, kes ei taha ennast kuidagi õppimiskohta registreerida, kuigi REL-i ajal seda nõuti. Loenduse rahvusvahelises eeskirjas on erandina lubatud sama riigi tudengitel elada kodus. Ettepanek: kasutame edaspidi seda erandit – Eesti on nii väike, et suur osa tudengitest veedabki nädalavahetused vanematekodus. Selleks tuleb aga tudengite loenduspõhised aadressid rahvastikustatistikas ümber arvutada.

Asutusleibkondade elanikud n STAR võiks sisaldada kõigi hooldekodude, lastekodude, SOS-lastekülade ja muude hooldusasutuste loetelu – hoone ja eluruum koos aadressiga (vastavalt standardile) ja pikaajaliste asukate nimistu (koos saabumise ja lahkumise kuupäevaga). n Samas võiks olla kodutute nimekiri? n Pikaravihaiglad, sh vaimuhaiglad? n Kus peaks olema kloostrite elanike nimekiri koos kloostrite aadressidega? n Mida tähendab pikaajaline? REL-i jaoks 12 kuud, muudeks eesmärkideks võib see olla liiga pikk.

Välismaalt saabunud isikud n Välismaalt saabunud isikutelt tuleks küsida võimalikult palju (REGREL-i jaoks) vajalikke andmeid. n Võimalus: RR elukoha registreerimisel. Haridus ja perekonnaseis (soovitavalt dokumendipõhine).

Välismaal õppimine ja välismaal saadud haridus Välismaal õppimine ei paku REGREL-i mõttes otseselt huvi (välismaal õppivad tudengeid ei loendata, kuid on oluline, et neid püsielanike hulka ei loetaks). Küll aga on oluline välismaal saadud haridus. Kus võiks registreerida välismaal saadava hariduse? n Tõestatud diplomiga (ENIC/NARIC) – EHIS; n Statistilise tunnusena – RR (kasulik ainult statistikaks). Välismaal õppimine on tõusev trend. Üldjuhul on saadud haridus tööturul boonus. Küsimus – kui kaua peab inimene tööle asudes või tööintervjuul käies olema paberdiplom näpus? Otstarbekam oleks, kui ta saaks (nagu muudki isikuandmed) haridust tõestada hiireklõpsuga.

Puuduvad eluruumid n Pooleli eluruumid (ei ole elamisluba) – võiksid olla EHR -is eraldi märgendiga. Neile on tarvis määrata kood (millal antakse? ). Aadress on neil üldjuhul olemas. n KOV-ides on vastav teave olemas (ehitusluba on antud). Inimesed elavad neis loata, sest n formaalsused on tülikad ja kallid; n pole täpselt jälgitud ehitusprojekti; n inimlik laiskus jne. Sarnane olukord võib olla ka kasutuskõlbmatute, ümber ehitatud, lammutatud eluruumidega?

Üürisuhe n Kus peaks olema märgitud üürisuhe? See on loendusküsimus. n Kinnistusraamatus on eluruumi omanik, RR-is inimesed, kes selles elavad. n Kas alati, kui omanik ei ole sama, mis elanik, on tegemist üürisuhtega? See võib olla ka null-üüriga.

Leibkond ja perekond Registripõhiselt leibkond = ühises eluruumis elavad isikud Kui on mitu eluruumi, siis variandid: n samas põhilises eluruumis elavad isikud; n isikud, kellel on sama põhiline või teisene eluruum. Oluline: kuidas määrata partnerid? Erisoolised sobiva vanuse ja vanusevahega isikud. Perekond: leibkond või leibkonna osa, liikmeid seovad vanem-laps või abielu-/partnerlussuhted.

n Leibkonna puhul määratakse ka seisund leibkonnas. n Kas tegemist on paari või üksikvanemaga? n Ekslik eluruumi määratlus põhjustab ka ekslikku leibkonna- ja perekonnastatistikat. 31. 10. 2013

Probleemide lahendusvõimalused Käsitleme registriandmetega seotud probleeme kui SA ja registrite ühist ülesannet. n Pakutud lahendusvõimalused peaksid algatama arutelu neil teemadel. Need ei tarvitse olla parimad. n Ootame registritelt asjakohaseid ettepanekuid ja häid soovitusi.

Tänan 31. 10. 2013