SUURUSUNDID NNE AVER 2010 SISUKORD n n n

SUURUSUNDID ÕNNE AVER 2010

SISUKORD n n n n n 6 suuremat usundit Usundite rajajad Jumalateenistuse paigad Rituaalsed söömaajad Palvetamine Valguse pühad Jumala poolt loodud seadused Palverännakud Oma silmaga näinud

Suuremad usundid n n n Hinduism Budism Judaism Sikhism Islam Kristlus

Usundite rajajad n n n Hinduism võrsub sügavalt India traditsioonidest. On vanim usund. Juudid austavad oma rahva esiisana meest nimega Aabraham. 4000 a. tagasi sai tema järeltulijaist Iisraeli rahvas. Mooses oli suur juht, kes aitas Aabrahami järeltulijatel põgeneda orjusest Egiptuses. Budismi rajajaks oli india prints Siddharta Gautama, hiljem tuntud lihtsalt Buddhana. Ta elas 500 a. enne Jeesust.

Usundite rajajad n n n Jeesus oli juut, kes sündis umbes 2000 a. tagasi Palestiinas. Kõikjal, kus ta oma jüngritega käis, tõmbas ta ligi rahvahulki, sest ta tervendas inimesi puudutusega ja tegi teisigi imetegusid. Islamiusulistele on tähtsaim õpetaja prohvet Muhamed. Ta töötas kaupmehena Mekas. Ta kuulutas Siinai mäel saadud ingli sõnumit: on ainult üks jumal, kelle nimi on Allah. Sikhismi kuulutas esimesena 15. aprillil 1469. a. Pakistanis sündinud mees nimega Nanak. Kõikide sikhide kogukonna rajas viimane, 10. guru Khalsa.

Jumalateenistuste paigad Hindu templit nimetatakse mandiriks. Kui hindu jõuab templisse, helistab ta kella, andes nii teada, et ta on tulnud palvetama.

Stuupad, vatid ja pagoodid Indias nimetatakse budistide templit või pühamut stuupaks, Tais vatiks, Hiinas ja Jaapanis aga pagoodiks. Stuupad pole seest õõnsad. Templite juurde kuuluvad Buddha kujud ja nikerdused. Külastajad toovad lilli ja puuvilju.

Gurdvara (guru uks) Sikhide pühakoda kannab nimetust gurdvara – uks püha raamatu Guru Granth Sahibi juurde. Sisenema peab ilma jalanõudeta ja kaetud peaga. Seda austusest püha raamatu vastu. Seal on ka köök, kus süüakse üldise vendluse märgiks.

Mošee Islamiusulised kogunevad jumalateenistuseks mošeesse. Mošee juurde kuulub kõrge torn, mida nimetatakse minaretiks. Minareti rõdult hüüab muezzin usklikke palvele 5 korda päevas. Nad kogunevad ridadesse, näod Meka poole, ning palvetavad. Igas mošees on koht, kus moslemid saavad enne palvust pesta.

Sünagoogid Juudid kogunevad jumalateenistuseks sünagoogi. Seal on kõige tähtsam asi kapp ehk ark, kus hoitakse toorarulle. Keskel on platvorm, kus loetakse kogudusele Toorat. Kuna sünagoog on kõikide kohalike juutide kokkusaamise koht, siis asuvad seal ka klassiruumid, saal ja köök.

Kirikud, kabelid ja katedraalid Ehitisi, kuhu kristlased kogunevad jumalateenistusteks, nimetatakse kirikuteks (kabeliteks). Sõna kabel võib tähendada ka osa suurest kirikust. Katedraal on peakirik suurel maa-alal, kus võib olla hulk väiksemaid pühakodasid.

Rituaalsed söömaajad n n n Juutidel paasasöömaaeg ehk seder Kristlastel armulaud Sikhid söövad igal nädalal gurdvaras ühiselt erilise eine Hindud korraldavad pühade ajal pidusööke ja vahetavad maiustusi Budistid ohverdavad toitu Buddha kujule Moslemitel eriline söömaaeg ramadanikuu lõpul

Palvetamine Kõikide religioonide tunnistajad loevad palveid jumalale. Palves on pöördumine jumala poole, jumala kuulamine ja viibimine jumala seltsis. Mõnikord palvetatakse gruppides, mõnikord üksinda. Mõnikord sõnastavad nad oma palve ise, teinekord kasutavad palvetekste.

Valguse pühad n n Jõulud tähistavad Jeesuse sündi Petlemmas. Kristlased usuvad, et jumal tuli inimesena maa peale. Jumala inimeseks saamist nimetatakse inkarnatsiooniks. Divali (tulede rida) on hinduistlik püha, mil jõukuse jumalanna Lakšmi kohalekutsumiseks ja kaitsejumaluse Višnu tervitamiseks süüdatakse küünlaid ja lampe.

Valguse pühad n n Novembrikuus tähistavad budistid vihmaperioodi lõppu küünalde ujutamise pühaga. Nad teevad lehtedest tassikesed, süütavad igaühes küünla ja lükkavad need jõevette ujuma. Divali on ka sikhide jaoks olulise tähendusega aeg, sest siis nad tähistavad ühe oma guru, Harogovindi vangistusest vabastamist.

Valguse pühad n n Detsembrikuus on juutide valguse püha, hanukka. See kestab 8 päeva. Esimesel päeval süüdatakse eriline väike küünal ja palvet lugedes süüdatakse sellest esimene suur küünal. Igal järgneval õhtul süüdatakse üks küünal juurde. Hanukka on pidustuste, mängude ja rõõmude aeg. Moslemid peavad oma juhtivateks valgusallikateks kuud ja tähti.

Jumala poolt loodud seadused n 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. Egiptusest rändamise ajal andis Jumal kõrbes Moosesele teada seadused, mida juudi rahvas alati täitma peab, sealhulgas ka kümme käsku: Sinul ei tohi olla muid jumalaid minu kõrval Sina ei tohi teha ebajumala kuju Sina ei tohi mu nime ilmaasjata suhu võtta Ma olen määranud ühe päeva nädalas puhkepäevaks ja seda päeva pead sa pühitsema Austa oma isa ja ema Sina ei tohi tappa Sina ei tohi rikkuda abielu Sina ei tohi varastada Sina ei tohi valetada Sina ei tohi himustada ligemese vara

Jumala poolt loodud seadused n n 1. 2. 3. 4. 5. Kristlased nagu juudidki peavad 10 käsku Jumala seadusteks Islamis on 5 seadust, mida moslemid erinevatel aegadel täitma peaved: Shahadah ehk usutunnistus Salat ehk palvetamine Zakat ehk abivajajate toetamine Saum ehk paastumine Hadž ehk palverännak

Jumala poolt loodud seadused n 1. 2. 3. 4. 5. Budistid annavad 5 tõotust: Mitte tappa ega vigastada ühtegi elusolendit Mitte võtta seda, mida ei ole antud Mitte elada kõlvatut elu Mitte valetada ega öelda midagi kurja Mitte juua alkohoolseid jooke ega tarvitada narkootikume Buda mungad täidavad veel 5 käsku: Mitte süüa liiga palju ega pärast keskpäeva Mitte tantsida, laulda ega osaleda näitemängus Mitte tarvitada lõhnaaineid ega kanda ehteid Mitte magada mugavas voodis Mitte vastu võtta (ka puudutada) kulda ja hõbedat

Jumala poolt loodud seadused n 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. Sikhide guru Nanaki õpetused: On olemas ainult üks jumal. Teeni ja palu seda ja ei kedagi teist. Austa jumalat, tee hoolega tööd ning ole abivalmis. Jumal tunneb rõõmu ausast tööst ja õiglasest eluviisist. Jumala ees ei ole rikast ega vaest, musta ega valget inimest. Üksnes sinu teod näitavad, kas sa oled hea või halb. Naine ja mees on jumala ees võrdsed. Armasta kõiki ja palveta kõigi heaolu eest. Ole inimeste, loomade ja lindude vastu hea. Ära karda midagi ning ära hirmuta ka teisi.

Jumala poolt loodud seadused Hindude 5 käsku ja 5 keeldu: Sina ei tohi… kedagi tappa ega vigastada valetada varastada kadetseda ahnitseda n Sina pead… hoidma ennast puhtana olema leplik olema heatahtlik ja kannatlik ennast harima püüdma anda oma vaim brahmanile (jumalale) n

Palverännakud Hadž võetakse ette moslemite aasta 12. kuu 2. nädalal. Valgetesse rüüdesse riietatuna kõnnivad palverändurid Mekas ümber Kaaba templi.

Palverännakud Jeruusalemm on püha linn juutidele, kristlastele ja moslemitele.

Palverännakud Hindude tähtsaim sihtpunkt on Varanasi Gangese jõel.

Palverännakud Sikhide püha linn Amritsar asub Indias Punjabis

Palverännakud Budistid käivad palverännakuil neis paigus, mida kunagi külastas Buddha.

Oma silmaga näinud Burgose katedraal Hispaanias

Wiesi kiriku sisevaated Baierimaal

Sousse mošee siseõuel Tuneesias.

Sama mošee palveruum.

Pesemiskoht mošee ees Ammanis Jordaanias

Sikhismi tempel Indias Delhis

Taeva tempel Hiinas Pekingi lähedal

Budistlik Laama tempel Pekingis

Laama templis sõjabuda ning samas palveveskit keerutamas

Lamav buda Šhangais Nefriitbuda templis

Juudi sünagoog Kairos Egiptuses

Kõiki uske koondav Bahai tempel Indias.

Kasutatud kirjandus n n n David self “Suurusundid”, Koolibri, 1998 Isiklikud reisikirjad Fotod erakogust