SUU LIMASKESTA KANDIDOOS Mari Liiva Hambaarstiteaduse IV kursus

SUU LIMASKESTA KANDIDOOS Mari Liiva Hambaarstiteaduse IV kursus 2013

TEKITAJA Candida albicans kuulub suu normaalsesse mikrofloorasse – kasvab välja 50% tervetelt inimestelt saadud külvidest Leidub kõige sagedamini keelepära piirkonnas Teisi Candida liike võib samuti isoleerida suus leiduvatest haiguskolletest Tihtipeale tegu segainfektsiooniga Candida parapsilosis Candida tropicalis Candida pseudotropicalis

KLASSIFIKATSIOON Akuutne kandidoos Äge pseudomembranoosne kandidoos ehk soor Äge erütematoosne ehk atroofiline kandidoos Angulaarne heiliit ehk stomatiit Krooniline kandidoos Krooniline erütematoosne ehk atroofiline kandidoos Krooniline naastuline ehk hüperplastiline kandidoos (kandidootiline leukoplaakia)

ÄGE PSEUDOMEMBRANOOSNE KANDIDOOS EHK SOOR Esineb vastsündinutel, imikutel, vanuritel immuunsupresseeritud isikutel, inhaleeritavate kortikosteroidide kasutamisel, diabeedi, pahaloomuliste kasvajate korral, peamine sekundaarne infektsioon AIDS -i haigetel. Kliiniliselt: Teravapiirilised, kreemikasvalged, kohupiimalaadsed naastud põse limaskestal, igemetel, suulaes, harvem keelel, neelus, söögitorus koos haavandumisega Katu (irdunud epiteel, fibriin, leukotsüüdid, seenehüüfid) eemaldamisel spaatliga tuleb nähtavale punetav pind, veritsust ei teki.

SOOR VASTSÜNDINUTEL (1) Umbes 15% vastsündinutest Laps nakatub sünnituse käigus, saab nakkuse sünnitusteedest Keisrilõikega ilmale tulnud lastel on esinemine väga harv Kui ema ravida sünnituse eel Candida-vastaste ravimitega, väheneb vastsündinu nakatumise risk dramaatiliselt Kliinilised nähud tekivad umbes 1 nädal pärast sündi Tüüpilised esinemiskohad on keel, pehmesuulagi ja põselimaskest Tõsisematel juhtudel võib olla haaratud suu tagumine osa, mis võib viia neelamis- ja hingamis-raskusteni

SOOR VASTSÜNDINUTEL (2)

SOOR VASTSÜNDIMUTEL (3)

SOOR IMIKUTEL Samuti üsna sage Sagedane stsenaarium: ema puhastab lapse lutti oma suus ning sellega kandub Candida emalt lapsele Kliiniliselt avaldub samamoodi nagu vastsündinutel

SOOR TÄISKASVANUTEL (1) “Haigete haigus” – kui patsiendil esineb soor, siis peaks otsima haigust, mis selle esile võis kutsuda Diabetes mellitus HIV infektsioon Leukeemia Lümfoom Kartsinoom Põletikuline soolehaigus Addisoni tõbi Tervetel inimestel võivad põhjuseks olla proteesid Rasedusel ja oraalsetel kontratseptiividel arvatakse samuti olevat seos kandidoosi tekkega Antibiootikumide kasutamine soodustab Oraalsed kortikosteroidid, astmaravimid Kserostoomia

SOOR TÄISKASVANUTEL (2)

ÄGEDA PSEUDOMOMBRANOOSSE KANDIDOOSI DIAGNOOSIMINE Kliiniline pilt on olulisem kui mikrobiaalsed uuringud Positiivse külvi puhul peavad esinema kliinilised nähud, et saaks diagnoosida (residentmikrofloora)

ÄGEDA PSEUDOMEMBRANOOSSE KANDIDOOSI DIFERENTSIAALDIAGNOOS Lichen planus Mõned leukoplaakia vormid → kattu ei anna kaabitsaga eemaldada Mõned suu hüperkeratootilised häired White sponge nevus → autosomaalne dominantne, perekonnas on ka teisi haigeid

ÄGE ERÜTEMATOOSNE EHK ATROOFILINE KANDIDOOS (1) Antibiootikumide, GKK kasutamise järel, AIDS-i haigetel, võib järgneda ägedale pseudomembra-noossele kandidoosile Kliiniliselt: Kõige sagedamini on haaratud keel Punetavad alad keeleseljal, milles filiformsed papillid kaovad, harva kahjustub suulagi Haige kaebab põletustunnet suus Valget kattu ei esine Punased atroofilised laigud, eriti pärast antibiootikumteraapiat viitavad kandidoosile Alati valulik

ÄGE ERÜTEMATOOSNE EHK ATROOFILINE KANDIDOOS (2)

ÄGE ERÜTEMATOOSNE EHK ATROOFILINE KANDIDOOS (3)

ÄGE ERÜTEMATOOSNE EHK ATROOFILINE KANDIDOOS (4)

ANGULAARNE HEILIIT EHK STOMATIIT (1) Intertriigo, mille teket soodustavad peale pärmseente bakterid (S. aureus) ja mehaanilised faktorid (sügav suuvolt, süljevoolus volti, huulte limpsimine) Haigestuvad peamiselt lapsed, täiskasvanud, kellel on halvasti istuvad proteesid, insuldihaiged Kliiniliselt: Suunurgas on punetus, nahk matsereerub, tekivad lõhed ja koorikud Haigestunud piirkond on valulik või hell Sageli kaasneb krooniline atroofiline kandidoos Retsidiveerub ebaregulaarsete ajavahemike järel

ANGULAARNE HEILIIT EHK STOMATIIT (2)

KROONILINE ERÜTEMATOOSNE EHK ATROOFILINE KANDIDOOS (1) Proteese ja teisi ortodontilisi vahendeid kandvatel haigetel, rohkem naistel, olulisel kohal on limaskesta krooniline ärritus ja bakteriaalne kolonisatsioon. Kliiniliselt: Kahjustuvad suulagi ja ülemised igemed, võib edasi levida keelele ja suunurkadesse Proteesi toetusalale tekib erüteem ja turse Limaskest on läikiv, atroofiline, hiljem võib lisanduda papillomatoos Sageli kaasneb angulaarne heiliit.

KROONILINE ERÜTEMATOOSNE EHK ATROOFILINE KANDIDOOS (2)

KROONILINE ERÜTEMATOOSNE EHK ATROOFILINE KANDIDOOS (3)

KROONILINE NAASTULINE EHK HÜPERPLASTILINE KANDIDOOS (KANDIDOOTILINE LEUKOPLAAKIA) (1) Tüüpiliselt üle 30 aasta vanustel suitsetavatel meestel, HIVpositiivsetel Kliiniliselt: Põskedel ja keelel ebakorrapärase kujuga, teravapiirilised, siledad, valkjad naastud, mis spaatliga ei eemaldu Hüperplastilist ala ümbritseb punetav ääris Vajab jälgimist kui prekantseroos (rakkude düsplaasia ja atüüpia), sageli vajalik biopsia Kõige sagedamini komissuuride piirkonnas, kuid ka põskedel, suulaes ja keelel. Lesioonid on tavaliselt asümptomaatilised või tekitavad minimaalseid vaevusi, kultuurid võivad olla negatiivsed. Kaebuseks võib olla karedustunne ja vähene valulikkus suus Keele keskosa romboidne glossiit on alavorm, mille puhul keeleselja keskosas on teemandikujuline kandidootiline naast.

KROONILINE NAASTULINE EHK HÜPERPLASTILINE KANDIDOOS (KANDIDOOTILINE LEUKOPLAAKIA) (2)

KEELE KESKOSA ROMBOIDNE GLOSSIIT

SUUÕÕNE KANDIDOOSI RAVI Seenevastane ravi: Toopiliselt manustatavad klotrimasool, mikonasool Toopiliselt manustatav nüstatiin Lastel manustatakse ravimit suu limaskestale geelina või suspensioonina Täiskasvanutel vajadusel süsteemne ravi flukonasooli või itrakonasooliga 100 -200 mg päevas 10 -14 päeva jooksul Soodustavate faktorite kõrvaldamine Põhihaiguse kontrolli alla saamine Korralik suuhügieen Proteeside uuendamine, ümberbaseerimine

KASUTATUD KIRJANDUS Bork, K. , Hoede, N. , Korting, G. W. , Burgdorf, W. H. C. , Young, S. K. , Diseases of the Oral Mucosa and the Lips. W. B. Saunders Company, 1996. Kingo, K. , Kaur, S. , Karelson, M. , Silm, H. , Abram, K. , Nahahaigused. Tartu Ülikooli Kirjastus.

TÄNAN TÄHELEPANU EEST!