Suhtlemine dementsusega patsientidega Jelena Leibur SA EELK Tallinna

Suhtlemine dementsusega patsientidega Jelena Leibur SA EELK Tallinna Diakooniahaigla

Milline on dementsusega patsient, mis dementsusega kaasneb?

Dementsusega kaasnevad: Kognitiivsed häired Käitumishäired Psüühikahäired

Kognitiivsed häired: amneesia afaasia apraksia agnoosia otsustusvõimetus desorientatsioon ruumis ja ajas

Käitumishäired: Passiivsus Agiteeritus (vaenulik, agressiivne, kriiskav, ekslev, järelekõndiv)

Psüühikahäired: Tajuhäired (hallutsinatsioonid, väärkujutlused) Luulumõtted Ärevus Foobiad

Suhtlemine dementsusega patsientidega Personali suhtumine negatiivne positiivne Hea suhtlemine – on dementsusega inimese hoolduse võti

Hea suhtlemise printsiibid: • haara hoolealune kaasa vastastikusesse suhtlemisse • toeta patsientides tunnet, et nad on väärtuslikud, toeta nende identiteeti • kindlusta, et suhtlemine on kahepoolne protsess, mis hõlmab mõlema poole poolt kuulamist ja vastamist • toeta teadmist, et iga suhtlemine hõlmab suhtumist, muret ja hoolimist • võta küllaldaselt aega suhtlemiseks

Suhtlemise strateegiad: Enne patsiendile lähenemist peaks personal mõtlema, mida nad patsiendist teavad ja kuidas see oleks abiks suhtlemisel. 1) kultuuriline, sotsiaalne ja isiklik taust 2) patsiendi poole pöördumine 3) teised probleemid peale dementsuse 4) päeva rutiinid ja aeg tegevusteks 5) vahetu keskkond

Suhtlemise strateegiad: (2) • Lähenedes patsiendile tuleks arvestada, et vastastikune suhtlemine oleneb sageli heast algusest. 1) anda patsiendile aega, et ta teadvustaks uue inimese juuresolekut 2) märgata, kuidas patsient end tunneb 3) anda märku, et sa tahad temaga suhelda 4) kasutada kindlaid tervitusi 5) teha lihtne, selge ja viisakas sissejuhatus 6) märgata, milline on patsiendi mugav asend ja kindlustada, et ta tunneks end mugavalt 7) teha nii, et patsient tunneks end nagu kodus

Suhtlemise strateegiad: (3) • Individuaalsel suhtlemisel 1) jälgi patsiendi meeleolu 2) tee patsiendiga koostööd 3) küsi nõu, palu abi

Räägi dementsusega inimesega selgelt, aeglaselt, hoia silmsidet, kasuta sooja hääletooni

Kuulamisstrateegiad. Aktiivne kuulamine 2) Arusaamine valesti ütlemistest ja fragmentidest. 3) Arusaamine lausetest, mis tunduvad valed ja segadusse ajavad 4) Lugude kuulamine kaasaelamisega 5) Suhtlemine päris lõpus 1)

Suhtlemisel dementsusega inimesega on oluline Luua ja kujundada selline maailm, mis võtab arvesse nende erivajadusi, märkab selle haigusega seotud muudatusi, eripärasusi ja „häireid“ ning arvestab nendega. Loob neile turvalisuse- ja kuuluvustunde, vähendab nende ebakindlust ja ei too nende eripärasusi esiplaanile.

Kuidas alustada suhtlemist dementsusega patsientidega Kuidas kontakti luua? Kuidas alustada vestlust? Millest rääkida? Kuidas vestlust lõpetada? Vastuse nendele rasketele küsimustele annab IVA meetod

IVA- integratiivne validatsioon IVA tähendab oma põhiolemuses suhtumisviisi dementsusega patsientidesse. IVA selgitab, kuidas luua nendega kontakti, kuidas alustada vestlust , kuidas reageerida patsiendi mitteverbaalsetele väljendustele. IVA on välja töötanud vestluse alustamise metoodika.

Dementsusega patsientidega suhtlemisel tuleb arvestada, et nad lähevad ajas tagasi

Kuidas saada dementsusega inimesega ühele lainele 1) dementsusega inimene tuleb meie reaalsusesse, meie tasandile 2) meie läheme dementsusega inimese tasandile

Tegemist on kahe maailmaga välismaailm, mis ümbritseb dementsusega inimest dementsusega inimese sisemaailm Dementsusega inimese sisemaailmal pole midagi ühist välismaailmaga, mida tavaliselt peetakse tähtsamaks. Ta kaob sellesse maailma lihtsalt ära.

Dementsuse areng Segadus – miks ma ei mäleta Eitamine – no küll tuleb meelde, minuga on ju tegelikult kõik korras Arsti juurde minek lükatakse edasi, miks, sest kardetakse kaotada teiste respekti Püütakse leida mittemäletamistele põhjust, keeratakse seda naljaks, otsitakse süüdlast Konfabuleerimine, lünkade täitmine mingi muu looga

IVA aluseks on 4 sammast 1. SUHTUMINE 2. RESSURSSIDELE ORJENTEERUMINE 3. MEETOD - s. o. suhtlemisinstrument 4. ERINEVAD DISTSIPLIINID JA TEEMAD, mis on dementsusega seotud (biograafia, kehakeel, siia kuulub seksuaalsus, hospiits, agiteerituse probleem)

2 ressursside gruppi, mida kasutab IVA AJENDID ühe generatsiooni lapsepõlves või hiljem õpitud normistik ajalooline päritolu isiku väljakujunemine ja kujundamine (korrameel, kohusetundlikkus)

2 ressursside gruppi, mida kasutab IVA (2) • TUNDED on dementsusega patsientide puhul ainuke kompass. Nad väljendavad tundeid vahetult ja nähtavalt: • hetke tunnetuse otsene väljendusena • reaktsioonina isikute ja meid ümbritseva maailma suhtes • vahetult spontaanselt ja ilustamata • tihti seoses seesmiselt läbielatuga • ka seoses väljaöeldud või tagasihoitud impulssidega Dementsusega inimesed orienteeruvad oma isiklikes tunnetes (abitus, viha, kurbus, rahulolu).

3. sammas on meetod • Väärtustame dementsusega inimese püüdlusi ja emotsioone, aktsepteerime neid, võtame neid tõesena, kinnitame neid. • Ütleme selge ja peegeldava lause tema tunnete kohta, lause, millele ta saaks vastata “jah”, millega ta saaks nõus olla. • Sõnastame eelnevaga seoses kõnekäänu või vanasõna, mis on üldtuntud, mida ka tema ära tunneb.

4. sammas - elulugu • Kui me elulugu ei tea, siis me ei tea ka, millest dementsusega inimesega rääkida. • Tuleb teada ja rääkida eluteemadest, sest selle kaudu määratleb inimene oma identiteeti, eneseuhkust, staatust. • Tuleb selekteerida eluteema juhtivad iseloomulikud jooned ja vastavad võtmesõnad, millega saab koostada määrava tähtsusega lauseid.

IVA meetodi paradoksaalne mõju Kui tunded on tugevad aga öeldakse, et pole vaja neid tunda, siis need tunded lähevad tugevamaks, seega ei ole vaja neid eitada, vaid valideerida. Kui me patsientide tundeid teadvustame, valideerime, siis nad vabanevad koormavatest tunnetest ja esile kerkivad meeldivamad tunded.

Rituaalne vestlus Rituaali avavad laused Valideerivad laused Lõpetavad laused See on lühike 3 minutit kestev vestlus, mille kestel inimene teab, et ta on keskpunktis, teda on väärtustatud, osa tema eluloost on taaselustatud.

Mida ei tohi dementsusega inimestega suheldes teha? Ei tohi vestlust alustada üldiselt Ei tohi peale suruda oma definitsioone asjadest Ei tohi rääkida mure objektist, ei tohi meenutada kriisi objekti Ei tohi öelda head aega, ma lähen koju

Kommunikatsiooni 3 taset 1. Verbaalne 2. Mitteverbaalne 3. Poolverbaalne Suheldes peavad kõik kolm olema samal tasandil.

Kas eakate valu on probleem? Jah Üle 65 aastastel esineb kroonilist valu 50% Hooldekodude elanikest on 80% valudes

Valu dementsusega patsientidel Dementsusega patsient ei saa valuskaalade mõttest aru, ta ei suuda valu mõõtmiseks vajalikul määral suhelda. Dementsusega patsientidel jääb valu diagnoosimata ja ravimata. Sellega kaasnevad liikumise vähenemine, isutus, kaalulangus, kukkumised, suhtlemise vähenemine, unehäired, depressiivsus, toimetuleku langus, ELUKVALITEEDI HALVENEMINE

Valu mõõtmine dementsusega patsientidel 1) Küsi patsiendilt, kas ta tunneb valu Kasuta jah/ei küsimusi Proovi teisi sõnu, millel on valu tähendus

2) Jälgi, kas patsiendi käitumine ei viita valule: Jälgi patsienti rahuolekus ja liikumises (pesemine, riietumine, istumine, kõndimine) Jälgi patsiendi näoilmet (kulmukortsutamine, grimassid, pilgutamine), häält (oigamine, karjumine, appi kutsumine) Jälgi keha liikumist (rigiidsus, pinge, kaitses olek, nihelemine, muutused liikumises)

3) Mõtle hiljutistele käitumise muutustele, mis võiksid viidata valule: Muutused suhtlemises (agressiivsus, segavus hoolduse tõrjumine, endassetõmbunud) Muutused elamistoimingutes (isumuutused, unemuutused, tavaliste rutiinide lakkamine) Muutused psüühilises seisundis (karjumine, Suurenenud segasusseisund, ärrituvus, kurnatus)

Vastavalt uuringutele: Valulävi ei ole dementsusega inimestel ja kognitiivsete häireteta inimestel erinev Valutaluvus on dementsusega inimestel võrreldes kognitiivsete häireteta inimestega oluliselt tõusnud

Dementsusega inimesi pole võimalik muuta, muuta saame ainult oma arvamust nendest, oma suhtumist neisse. Läheneme valideerivalt, ärme tekitame vastaseisu hooldusega, mida me pakume. Tuleme dementsusega patsiendi sisemaailma, valideerime seda ja teeme oma tööd.

Tänan kuulamast!