Sugutunnuste seotus suguhormoonidega Menstruatsioonitskkel ja rasedus Brit Helen

Sugutunnuste seotus suguhormoonidega Menstruatsioonitsükkel ja rasedus Brit Helen Riisenberg Ilja Pestov Mairi Roosi Stom II

Reproduktiivsüsteem: sugutunnused Primaarsed e. esmased sugutunnused : kaasasündinud soolised eripärad, otseselt seotud reproduktsiooniga �Mees: munandid, suguti, epididüümis, prostata �Naine: emakas, emakakael, munasarjad ja –juhad, vagiina Sekundaarsed e. teisesed sugutunnused: suguküpsusega kaasnevad morfoloogilised iseärasused, mis pole otseselt seotud suguelundkonnaga �Mees: karvakasv (habe, vuntsid jne), arenenud lihaskond, pikem kasv, madal hääl, suurenenud kõrisõlm, vähem rasvkude �Naine: rinnad, laiemad puusad, paksem nahaalune rasvkude, vähem arenenud lihaskond, menstruatsioon, karvakasv

Primaarsed ja sekundaarsed sootunnused Primaarsed sootunnused Sekundaarsed sootunnused on hästi arenenud primaarsete sootunnuste tulemus! Sekundaarsed sootunnused

Sootunnuste areng ja seos sugunäärmetega Sugunäärmetealgmetes produtseeritud suguhormoonid mõjutavad suguelundite diferentseerumist lootel • Mehel vajalik endokriinne aktivatsioon: embrüonaalsetes testistes androgeenid (epididüümise, seemnejuhade ja – põiekeste areng) ja Mülleri-inhibeeriv hormoon; välisgenitaalide areng ka hormoonsõltuv • Naisel ovaariumide aktivatsiooni pole vaja, Mülleri juhast arenevad emakas, munajuha, emakakael, tupe ülemised osad, välisgenitaalide areng ka sõltumatu Naiseks või meheks arenemine sõltub suurest testosterooni nivoost raseduse 3 -4 kuul (nö. tundlik periood)

Suguhormoonid Sugunäärmed produtseerivad sugurakke + sisesekretoorne roll: �Meestel: munandid �Naistel: munasarjad Suguhormoonid on steroidid ja toime alusel 3 gruppi: östrogeenid, gestageenid ja androgeenid Tähtsus ja roll: � Sigimiselundite funktsioonid ja seksuaalkäitumine � Mees- ja naissuguhormoone erinevas koguses mõlemal soopoolel � Hormonaalsed muutused puberteedieas

Suguhormoonid: gonadotropiinid Folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH) 2. Luteiniseeriv hormoon (LH) 1. � Tootmine ja vabanemine hüpotalamuse ja hüpofüüsi kontrolli all � Stimulatsioon Gn. RH poolt � Vajalik pulseeriv sekretsioon vajaliku nivoo hoidmiseks � Stimuleerivad sugunäärmeid, suguhormoonide produktsiooni ja vabanemist mõlemal sool

Mehe suguhormoonid � Tekke kohaks munandite Sertoli ja Leydigi rakud � LH toimel androgeenide tootmine testistes, FSH ja andogeenide mõjul spermatogenees �Testosteroon: olulisim androgeen, toodetakse Leydigi rakkudes; stimuleerib valkude sünteesi; suguelundite ja sekundaarsete sugutunnuste areng; mõju epididüümisele ja seemnejuhadele; spermatogenees �Androgeeni siduv hormoon(ABP): Toodetakse FSH toimel Sertoli rakkudes, vajalik testosterooni transpordiks ning selle muutmiseks östrogeenideks-> spermide valmimine

Naissuguhormoonid Produktsioon ja vabanemine munasarjades on sõltuv menstruaaltsükli faasist • Munasarjades: FSH toimel folliikulite kasv ja östrogeeni produktsioon, LH toimel kollaskeha teke ja kutsub esile ovulatsiooni � Östrogeenid � Progesteroon � Androgeenid � Platsenta: LH toimel gestageenide tootmine � Progesteroon � Kooriongonadotroopne hormoon � Platsentaarne laktogeen � Muu: spetsiifilised toimed raseduse, sünnituse, laktatsiooni ajal � Oksütotsiin � Relaksiin � Prolaktiin

Naise suguline tsükkel ja selle regulatsioon � Suguhormoonide produktsioon ja vabanemine munasarjades on sõltuv menstruaaltsükli faasist � Munasarjades sugurakkude areng tsükliliselt, perioodiliselt korduva menstruaaltsükli vältel (keskmine kestus 28 päeva) � Menstruaaltsükli "peenregulatsioon" allub süsteemile Hypothalamus Hypophysis Ovarium � Tsükli jooksul muutused emakas ja munasarjades→ eristatakse ovariaaltsüklit ja endometriaaltsüklit

Ovariaaltsükkel: follikulaarfaas � Faas algab menstruatsiooniga - Corpus luteum degenereerub � Emaka limaskesta funktsionaalkiht irdub ja heidetakse kehast välja → verejooks � FSH toimel kasvavad munasarjades uued folliikulid, mis toodavad östradiooli→ emaka limaskesta funktsionaalkihi proliferatsioon � Faasi lõpuks östradiooli tase maksimaalne - edasi areneb vaid üks folliikul

Ovariaaltsükkel: ovulatsiooni- ja luteaal- ja menstrualfaas Ovulatsioonifaas � FSH ja LH max. tasemete koostöös munaraku vabanemise Graafi folliikulist ehk ovulatsioon � Munarakk valmis viljastumiseks Luteaalfaas � Corpus luteum (kollaskeha) toodab rohkelt progesterooni � Östradiooli produktsioon � Gonadotropiinide (LH ja FSH) eritumise pärssimine � Emaka limaskesta sekretsioonifaas+ ettevalmistus raseduse jaoks Menstruaalfaas � Kui viljastumist ei toimu → kollaskeha taandareng , hormoonide taseme järsk↓ → verejooks � Viljastumise puhul rasedusaegne kollaskeha, uusi munarakke ei valmi, verejooksu pole

Endometriaaltsükkel Muutused emaka limaskestas 1. Proliferatsioonifaas: pärast menstruatsiooni emaka limaskesta paksenemine, östrogeeni taseme ↑, valmistumine embrüo implantatsiooniks 2. Sekretsioonifaas: ühtib luteaalfaasiga, emakanäärmed hakkavad sekreteerima proteiine � viljastumise puhul implantatsioon selles faasis 3. Deskvamatsioonifaas: vahetult enne menstruatsioonilimaskesta rakud hävivad ja väljutatakse menstruatsiooni käigus tupe kaudu

Naise suguline tsükkel ja hormonaalsed muutused

Hormoonid ja rasedus � Östrogeenide ja progesterooni taseme↑ � Kooriongonadotropiini (h. CG) sünteesi ↑platsentas � Prolaktiini (PRL) taseme ↑ � Oksütotsiini taseme ↑ raseduse lõpul ja sünnituse ajal � LH, türeotropiini (TSH), somatotropiini (STH) produktsioon raseduse vältel ei muutu � FSH produktsiooni ↓ � Platsentaarse laktogeen (HPL) ehk koorionsomatomammotropiini (h. CS) süntees � α-fetoproteiini süntees

Platsenta sisesekretoorne talitlus Kooriongonadotropiin (h. CG) on üks olulisemaid hormoone, mida platsentas sünteesitakse � h. CG toimet kujundab kuni platsenta talitluse alguseni raseduskollaskeha � Hoiab östogeeni ja progesterooni tasemed normis kuni platsenta neid toota suudab � Tema määramine raseduse diagnostikas (palju veres ja uriinis) � Vastutab hommikuse iiveldustunde eest � Soodustab loote sisenõrenäärmete talitlust ning steroidhormoonide produktsiooni � Loote veres sisaldus oluliselt väiksem kui ema veres � h. CG kaob ema veres nädala jooksul peale sünnitust

Platsenta sisesekretoorne talitlusöstrogeenid � Raseduse ajal 100 – 1000 x rohkem kui mitterasedal reproduktiiveas naisel � 80 – 90% östriool � Põhjustavad tujumuutusi, rindade tundlikkust, emaka kasv, piimajuhade areng � Stimuleerivad loote kasvu, tema kudede proliferatsiooni, ensüümide aktiivsuse tõusu, glükogeeni ladestumist � Östrogeenide taseme langus viitab raseduspatoloogiale

Platsenta sisesekretoorne talitlusprogesteroon � Raseduse hoidmine, rindade kasv, stressitundlikkuse↓ � Soodustab energeetiliste ainete ladestumist emakasse, hoiab enneaegsete emaka kontraktsioonide eest, ↓tundlikkust oksütotsiini suhtes→piimaeritus pole võimalik � Progesterooni ülemäärane tõus või langus viitab loote ohuseisundile

Hormonaalsed muutused raseduse ajal

Rasedus ja hormoonid II Ovaariumid � 3 kuud rasedusaegne kollaskeha � Östrogeeni ja progesterooni süntees kuni platsenta selle rolli üle võtab Neerupealised � Kortikosteroidide (kortikosteroon, hüdrokortisoon) süntees↑ � Mineralokortikoidide sisaldus↑ � Kortisooli hulk↑ Kilpnääre ja kõrvalkilpnääre � Kilpnäärme funktsionaalsus↑: kolloidisisalduse↑ ja parem verevarustus � Eelsoodumus kõrvalkilpnäärme alatalitluseks – avaldub kaltsiumiainevahetuse häiretes

Suguhormoonide mõju käitumisele Suguhormoonide nn. ekstragenitaalne toime on mõju seksuaalkäitumisele Mehed � Androgeenide piisav tase on vastutav libiido ja seksuaalvõimekuse eest � Testosteroon on vastutav ka agressiivse käitumise eest, aga võib ka leevendada ärevust ja valu � Ülikõrge androgeenide tase põhjustab hüperseksuaalsust, kastratsioon vähendab pika aja jooksul seksuaalsust Naised � Andogeenid olulised libiido tekkes, naissuguhormoonid vähem olulised � Seksuaalse aktiivsuse tõus menstruaaltükli keskel (ovulatsiooni ajal) � Imetamisperioodi ajal ei toimu uut viljastumist � Östrogeenid mõjutavad tuju Inimestel pole leitud, et homoseksuaalsuse kujunemisel mängivad rolli hormoonide erinev tase

Tänan kuulamast!

Kasutatud kirjandus � http: //www. fitpregnancy. com/pregnancy/health/hormone- handbook 5. 04. 2013 � R. F. Schmidt, G. Thews “Inimese füsioloogia” 1997 � K. Gross, “Sünnitusabi”, Tartu 1993 � Schmidt R, Thews G. Inimese füsioloogia. TÜ 1997 � Kingisepp PH. Inimese füsioloogia. Tartu 2006 � Vasar E, . Sisesekretsioon. Tartu 1981 � https: //www. andrologyaustralia. org/male-body/ 23. 03. 2013 � http: //myron 10. blogspot. com/2009_06_01_archive. html 23. 03. 2013 � http: //www. docstoc. com/docs/119747670/Hormones-and. Sexual-Behavior 23. 03. 2013 � http: //web. zone. ee/gendy/info/hormoonid. html 5. 04. 2013