SSTEV ENERGIAMAJANDUS TSINE VLJAKUTSE TALLINNALE VILLU PELLA TALLINNA

SÄÄSTEV ENERGIAMAJANDUS – TÕSINE VÄLJAKUTSE TALLINNALE VILLU PELLA TALLINNA ENERGIAAGENTUUR 19. 05. 2014. TV KESKKONNAKOMISJON

JÄTKUSUUTLIK VÕI TARBIV ÜHISKOND? MEIE EES SEISAB KÜSIMUS – KAS JÄTKAME SÄÄSTVA VÕI TARBIVA NING RESSURSSE RAISKAVA MAAILMANA? SÄÄSTEV ÜHISKOND EI TÄHENDA AINULT SÄÄSTVAT ENERGIA KASUTAMIST. SÄÄSTVA ÜHISKONNANA JÄTKAMINE VAJAB MÕTTEVIISI MUUTUMIST NII INIMESE TASANDIL, KUID ERITI RIIKIDE JA KULTUURIDE TASANDIL. 19. 05. 2014. TV KESKKONNAKOMISJON 1

JÄTKAME VANAVIISI 19. 05. 2014. TV KESKKONNAKOMISJON 2

HOONETE ENERGIAKASUTUS EESTIS Energia lõpptarbimine Eestis 33 -34 TWh/a Hoonete osakaal 50% (ilma tööstushooneteta), EL 40% EL-i uuringutes on hoonefond toodud suurima ja majanduslikult tasuvaima säästupotentsiaalina – ENMAK-i hoonete uuring kvantifitseeris seda ka eesti oludes http: //www. energiatalgud. ee/img_auth. php/c/c 1/ENMAK-Hoonete-uuring-20. 09. 2013. pdf 19. 05. 2014. TV KESKKONNAKOMISJON 3

Eestis soojuse tootmiseks kasutatud kütuste jaotus, 2011 (ENMAK uuring) 19. 05. 2014. TV KESKKONNAKOMISJON 4

TALLINNA KÜTE Tallinna Küte andmed 19. 05. 2014. TV KESKKONNAKOMISJON 5

EL CO 2 ja ENERGIA- JA KLIIMAPOLIITIKA EL ON SEADNUD KLIIMAPOLIITIKA EESMÄRGIKS CO 2 ATMOSFÄÄRI PAISKAMISE VÄHENDAMISE KUI KLIIMASOOJENEMISE PEAMISE PÕHJUSE. CO 2 PÕHJUSTATUD KLIIMASOOJENEMINE EI OLE LEIDNUD SIISKI ÜLEÜLDIST HEAKSKIITU JA MÕISTMIST. KUID ENERGIAT ON VAJA SÄÄSTA: ENERGIATÕHUSUSE TÕSTMINE JA TAASTUVATE ENERGIAALLIKATE KASUTAMINE VÄHENDAB FOSSIILSETE KÜTUSTE TARBIMIST, SÄÄSTES RESSURSSE JA LOODUSKESKKONDA MEIE LASTELE JA LASTELE. CO 2 EMISSIOONI VÄHENDAMIST VÕIMEGI KÄSITLEDA MEIE EDUSAMMUDENA EHK MÕÕDIKUNA ENERGIATÕHUSUSE TÕSTMISEL NING TAASTUVATE ENERGIAALLIKATE KASUTUSELEVÕTMISEL. 19. 05. 2014. TV KESKKONNAKOMISJON

ENERGIA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TALLINNAS TEISI EELISEID TULEMUSEKS EI OLE AINULT CO 2 ATMOSFÄÄRI PAISKUMISE JA KÜTUSTE TARBIMISE VÄHENEMINE: - VÄHENEVAD KA TEISED KAHJULIKUD HEITMED MEID ÜMBRITSEVASSE KESKKONDA – SO 2, NOX, LOÜ, TAHKED OSAKESED JNE, MILLISED MÕJUTAVAD OLULISELT MEIE TERVIST. TRANSPORDI OSAKAAL TALLINNAS SUUR. - TULEMUSENA SAAME ENDA ÜMBER TUNDUVALT PUHTAMA ELUKESKKONNA JA PAREMA TERVISE. 19. 05. 2014. TV KESKKONNAKOMISJON

LINNAPEADE PAKT EL VÕTTIS 09. 03. 2007 VASTU PAKETI “ENERGIA MUUTUVAS MAAILMAS”, MILLES KOHUSTUS ÜHEPOOLSELT VÄHENDAMA CO 2 HEITKOGUSEID 2020. a. 20% VÕRRA LÄBI ENERGIATÕHUSUSE TÕUSU (20%) JA TAASTUVATE ENERGIAALLIKATE KASUTUSELEVÕTU (20%) VÕRRELDES 1990. a. EESMÄRGI TÄITMISEKS ALGATAS EK LINNAPEADE PAKTI (COVENANT OF MAYORS). 19. 05. 2014. TV KESKKONNAKOMISJON 8

ÜHINEMINE LINNAPEADE PAKTIGA LINNAPEADE PAKT ALLKIRJASTATI PIDULIKULT BRÜSSELIS 10. VEEBRUARIL 2009. a. VASTAVALT LEPINGULE PIDI TALLINN ESITAMA SÄÄSTVA ENERGIAMAJANDUSE TEGVUSKAVA (SEAP) KOOS BAASAASTA (soovituslik 1990) CO 2 INVENTUURIGA. VOLIKOGU KINNITAS OMA OTSUSEGA 10. MÄRTSIST 2011. a. nr. 27 „TALLINNA SÄÄSTVA ENERGIAMAJANDUSE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2011 -2021“. BAASAASTAKS ON USALDUSVÄÄRSETE ANDMETE PUUDUMISEL 2007. a. 19. 05. 2014. TV KESKKONNAKOMISJON 9

PÕHILISED TEGEVUSVALDKONNAD TALLINNAS 19. 05. 2014. LINNA, LINLASTE JA ETTEVÕTETE PÕHILISED VÕIMALUSED ENERGIA EFEKTIIVSEMAL KASUTAMISEL JA ELUKESKKONNA SÄÄSTMISEL: - HOONETE – linna, elamute, kolmas sektor - RENOVEERIMINE, SEADMETE/RAJATISTE EFEKTIIVSUSE TÕSTMINE - UUTE HOONETE EHITAMISEL ENERGIATÕHUSUSE NORMIDE TÄITMISE KINDLUSTAMINE - LINNATRANSPORT – ÜHISTRANSPORDI EDENDAMINE - TÄNAVAVALGUSTUS - LINNAPLANEERIMINE, üldplaneeringu kaudu energiatootmise ja -tarbimise kujunemist kaugemas tulevikus, hoonete asend ilmakaarte suhtes ROHELISED HANKED LINN EESKUJUNA JA MOTIVEERIJANA REGULATSIOONID TV KESKKONNAKOMISJON

ENERGIA LÕPPTARBIMINE TALLINNAS Tarbimine 2007. a. , MWh/a Energia/tarbijagrupid Elamud 466 000 Elektrienergia Kokku 2011. a. , MWh 1 994 000 1 974 000 12 700 38 100 0 70 800 129 800 90 860 -38 940 236 000 153 300 -82 700 2 053 000 1 969 420 -83 580 1 537 200 1 220 -315 980 60 000 30 000 -30 000 Transport/ Teenindus- Tööstusettelinnasektor võtted transport /25000 726 000 777 000 Kaugküte 1 600 247 367 624 194 625 Maagaas 261 225 289 213 317 202 Vedelgaas 25 400 Kütteõli hoonetele/seadmetele 47 200 11 800 236 000 Kütteõli transpordis Muutus, MWh/a -20 000 -440 231? Sh 2 162 496 1 722 265? TK -273 000 867 640 709 080 -158 560 Diislikütus 188 800 1 640 000/ 101 000 Bensiin 939 400 597 800 Süsi 52 500 7 500 Küttepuud ja hakkpuit 444 612 36 900 14 505 496 017 476 760 -19 257 Põlevkiviõli, brikett 18 000 11 000 40 000 37 220 -2 780 1 520 837 1 551 232 9 614 253 8 422 225 -1 192 028 Kõik kokku 19. 05. 2014. 4 043 384 2 498 800 TV KESKKONNAKOMISJON 70 800 153 400 11

CO 2 EMISSIOONID Emissioon 2007. a. , t Energia/tarbijagrupid Elamud Elektrienergia 503 280 Kaugküte /27000 2011. a. , t Muutus, t 784 080 839 160 2 153 520 2 131 920 -21 600 401 086 92 141 48 781 542 008 329 430 -212 578 Maagaas 52 767 58 421 64 075 175 263 143 234 -32 029 Vedelgaas 5 690 2 845 8 534 0 Kütteõli hoonetele/seadmetel 12 413 18 619 34 135 23 895 -10 240 62 064 41 893 -20 171 539 200 517 249 -21 951 381 917 302 207 -79 710 21 600 10 800 -10 800 3 103 62 064 Kütteõli transpordis Diislikütus 49 585 430730/265 27 Bensiin 232 467 149 450 Süsi 18 900 2 700 0 0 0 6 800 3 000 12 800 11 910 -890 962 043 1 016 769 3 931 041 3 521 072 -409 969 Küttepuud ja hakkpuit Põlevkiviõli, brikett Kõik kokku 19. 05. 2014. Transport/ Teenindus- Tööstusette. Kokku linnasektor võtted transport 1 282 988 669 244 TV KESKKONNAKOMISJON 18 598 40 289 12

INVESTEERINGUD ENERGIATÕHUSUSSE JA TAASTUVATESSE ALLIKATESSE Meede Munitsipaalhoonete renoveerimine 142 489 000 Äride, teenindus- jms hoonete renoveerimine Elamute renoveerimine Avalik valgustus Ühistransport (tasuta ühistransport, uued bussid, trammiteed jm) Era ja äritransport - biokütus Kergliiklusteede ehitamine Soojuse tootmine(Iru, Aura. Gen, TK) Üldplaneeringud Nõustamine 20 900 000 280 300 000 14 760 000 Elanike teadlikkuse suurendamine ja koostöövõrgustik Toetused Kokku TV KESKKONNAKOMISJON 544 255 000 14 886 598 26 000 230 000 1 250 000 80 000 400 000 145 000 Koolitused (training and education) 19. 05. 2014. Maksumus, eurodes 80 000 1 420 400 598 13

EESMÄRKIDE TÄITMISE VÕIMALIKKUSEST Suurus CO 2 emissioon, t/a Energiatõhusus, MWh/a Taastuvad allikad, MWh/a 2007 Vajalik 20% eesmärgi saavutamiseks Meetmetega võimalik 20112020 saavutada 2020. aastaks eeldatav saavutatav suurus 3 931 041 786 208 997 264 1 407 232 9 614 253 1 922 851 795 700 (hooned) + 500 000? (transport) 1 715 000 496 017 1 922 851 1 816 704 2 312 721 CO 2 EMISSIOONI ON VÕIMALIK ALANDADA 20% VÕRRA, TAASTUVAID ENERGIAALLIKAID ON VÕIMALIK SAMUTI KASUTUSELE VÕTTA ETTENÄHTUD ULATUSES. ENERGIATÕHUSUSE 20% TÄITMINE OLENEB TEGELIKULT HOONETE RENOVEERIMISEST JA TRANSPORDI TARBIMISEST. EL TERVIKUNA EI TÄIDA ENERGIATÕHUSUSE EESMÄRKI. 19. 05. 2014. TV KESKKONNAKOMISJON 14

TRANSPORT JA KÜTMINE TRANSPORDI OSATÄHTSUS VÕRRELDUNA HOONETE KÜTMISEGA JA SOOJA TARBEVEE SOOJENDAMISEGA ON HÄMMASTAVALT SUUR – 3 366 000 VERSUS 3 597 352 MWh/a. TRANSPORT ON SEEGA SUURIM LINNA SAASTEALLIKAS. ME PEAME LEIDMA OPTIMAALSE LAHENDUSE ÜHISTRANSPORDI JAOKS VÄHENDAMAKS LINNA TRANSPORDIKOORMUST JA SAASTET. ÜHISTRANSPORT ON PRIORITEET, KUID 100% ÜHISTRANSPORT EI SAA OLLA OMAETTE EESMÄRGIKS. 19. 05. 2014. TV KESKKONNAKOMISJON 15

CO 2 EMISSIOON JA TAASTUVATE KÜTUSTE KASTUSELEVÕTMINE CO 2 EMISSIOONI TASET ON VÕIMALIK VÄHENDADA 2020. AASTAKS JÄRGNEVATE PÕHIMEETMETEGA: t t - ROHELISE ELEKTRIENERGIA (520 000 MWh/a) KASTUSELEVÕTMISEGA – 561 600 - TÄIENDAV TAASTUVATE KÜTUSTE (930 704 MWh/a) KASUTAMINE KÜTMISEKS – 241 480 - ENERGIATÕHUSUSE (522 715 MWh/a) SUURENDAMISEGA - 135 900 t - BIOKÜTUS (361 000 MWh/a) TRANSPORDIS 19. 05. 2014. TV KESKKONNAKOMISJON 16

ENERGIATÕHUSUSE SAAVUTAMINE? TALLINNA ENERGIATÕHUSUS VÕRRELDES 2007. a. PEAKS KASVAMA 20% VÕRRA EHK 1 922 850 MWh/a, KASVAB EELDATAVALT 1 715 000 MWh/a (17, 8%). TÄNA EI OLE TÄIELIKULT SELGEID ANDMEID KAUGKÜTTE SOOJUSE TARBIMISES. TTÜ STI UURIB SEDA. VASTUSETA JÄÄB KA KÜSIMUS ERASÕIDUKITE KASUTAMISES – KUI MAJANDUSLIK OLUKORD PARANEB, KAS SIIS HAKATAKSE UUESTI AUTODEGA ROHKEM SÕITMA. 19. 05. 2014. TV KESKKONNAKOMISJON 17

SOOJUSE TABIMINE LINNA ASUTUSTES 19. 05. 2014. TV KESKKONNAKOMISJON 18

VÕIMALIK SOOJUSE TARBIMISE MUUTUS TÕESED STATISTILISED ANDMED ON SAADAVAL ALATES 2007. a. TK ANDMETEL. (arvesse on võetud uute hoonete lisandumine kaugküttevõrku). 19. 05. 2014. TV KESKKONNAKOMISJON 19

LINNAPLANEERIMINE JÄTKUSUUTLIKU LINNA SEISUKOHALT PEAB KASVAMA LINNAPLANEERIMISAMETI OSATÄHTSUS: ASUMITE PLANEERIMINE TRANSPORDIVAJADUSE VÄHENDAMISEKS, UUTE HOONETE ENERGIATÕHUSUSE KINDLUSTAMINE, VAJALIKKE PARKIMISALADE JA TRANSPORDIKORIDE PLANEERIMINE k. a. ÜHISTRANSPORDILE JA KERGLIIKLUSELE, UUTE TAASTUVATEL KÜTUSTEL PÕHINEVATELE TOOTMISALLIKATELE KINNISTUTE BRONEERIMINE JNE. 19. 05. 2014. TV KESKKONNAKOMISJON 20

EL KLIIMA- JA ENERGIAPOLIITIKA Kuna olukord on keeruline, siis EL muutis eesmärkide rõhuasetusi: kliima- ja energiaeesmärgid 2020. aastaks: • vähendada kasvuhoonegaaside heiteid 20% • vähendada energiatarbimist 20% • suurendada taastuvenergia osakaalu 20%. eesmärgid 2030. aastaks : • vähendada CO 2 emissiooni 40%, • suurendada taastuvenergia kasutamist 27%-ni. 19. 05. 2014. TV KESKKONNAKOMISJON 21

TEGEMISED - SOOVID KAS ENERGIAAGENTUURI ON VAJA? KIK-i TAOTLUSED INFOPÄEVADE KORRALDAMINE LINNAOSADES ROHELISE PEALINNA TAOTLUSE KOOSTAMISES OSALEMINE – KÄIB ANDMETE KOGUMINE JA TAOTLUSES MEIE LÕIKUDE KIRJUTAMINE. KITSASKOHT: kirjeldage energiastruktuuri dünaamikat vähemalt kahe järgneva kümnendi jooksul. Soovitavalt lisage diagramme selle tulevase arengu kirjeldamiseks (mittetaastuv ja taastuv 80%). VAJA TELLIDA STRATEEGILINE ARENGUKAVA. RESSURSS – ÜKS TÖÖTAJA 100 000 ELANIKU KOHTA. Finantsvahendid koolituste, energiapäeva jne korraldamiseks. LV OTSUS ENERGIAANALÜÜSI TEOSTAMISEKS. 19. 05. 2014. TV KESKKONNAKOMISJON 22

INFOKESKUS (1) 19. 05. 2014. TV KESKKONNAKOMISJON 23

INFOKESKUS (2) 19. 05. 2014. TV KESKKONNAKOMISJON 24

TÄNAN KUULAMAST JA KÜLASTAGE MEID! VILLU PELLA, Ph. D. TALLINNA ENERGIAAGENTUUR ESTONIA PST 5 a TEL. : 6404581 E-post: info@tallinnea. ee 19. 05. 2014. TV KESKKONNAKOMISJON