Soome hariduspoliitika edukuse tagamaadest PISA rahvusvahelisest konverentsist Viivi

Soome hariduspoliitika edukuse tagamaadest- PISA rahvusvahelisest konverentsist Viivi Lokk

Õpitulemuslikkuse uuring PISA OECD rahvusvahelise 15 -aastaste õpilaste hindamise programmi PISA eesmärk on analüüsida, kuivõrd valmistab koolisüsteem noori eluks ette ja millised on 15 -aastaste noorte pädevused ning toimetulekuoskused.

Soome edu 2000 koht (43) Lugemine 1. Matemaatika 4. Loodusained 3. Probleemi lahendamine - 2003 koht ( 41) 1. 1. 1. (ka Jaapan) 2.

Edu võtmed 1. ülesanne Tugevdada õppimisoskusi 2. ülesanne Peamine rõhuasetus loovusel ja uuendustel 3. ülesanne Vastutuse jagamine ja vastastikune usaldus 4. ülesanne Tagada kõigile õnnelik elu

Võtmeisik - õpetaja 25% Helsingi Ülikooli tudengitest soovib saada õpetajaks Tunnustatuim amet ühiskonnas klassiõpetaja Kõrge kvalifikatsioon Vastutab ja otsustab, analüüsib ja hoolib

Õppekava Paindlik, kooli ja õpilase vajadusi arvestav Kooli õppekava arvestab kogukonna vajadusi Oluline on koostöö, kaasamine

Keskkond Sõbralik hooliv ja toetav õpikeskkond akadeemilises õhustikus Iga laps on väärtus – kool on iga õpilase jaoks Kool kohandub õpilaste vajaduste järgi – igal õpilasel õigus saada õpituge

Ühtluskool Heterogeensed õpperühmad Väikesed klassid Õpetaja ei tohi kedagi eraldada ega saata teise kooli

Andekus, loovus ja haridus Kari Uusikylä Loov isik on sõltumatu ja paindlik. Kõik ei ole oma loomult loovad, kuid õpetamise filosoofia kaudu tuleb arendada iga isiku individuaalset loovust: Õppimine on oluline ja lõbus Õpilased on austust ja armastust väärivad unikaalsed indiviidid

Õpilased peavad end tundma klassiruumis mõnusalt ja stimuleeritult. Pinge, sundimine, konkurents ja range hinnangu andmine peab seal puuduma. Õpilased peavad olema aktiivsed, neid tuleb julgustada oma ideid ja huvisid välja tooma. Õpilased peavad saama iseseisvalt otsustada, kuidas saavutada oma isiklikke eesmärke.

Kokkuvõtteks Tulevikus vajame me õpetajaid, kes individualiseerivad õppimist ja toetavad õpilasi koostöös ja üksteiselt õppima. Õpetajad on traditsiooniliselt olnud õpetamise ressurss. Tulevikus vajame selliseid õpetajaid, kes juhendavad õppijaid õppeprotsessi kaudu ennastjuhtivateks ning toetavad neid oma õppimisele eesmärke seadma, oma tegevust hindama ning õigeid õpistrateegiaid kasutama.

Traditsionaalne kool on selekteerinud häid ja nõrku õpilasi: Tulevikus vajame avatud ja integreeritud õppekeskkonda, kus on arvestatud erinevate õpilaste huvid ja võimed. Traditsionaalselt on koolid ja õpetajad olnud haridusbürokraatia ahela lõpus. Tulevikus peab olema kooli administratsioonil enam õigust otsustada õppe sisu ja meetodite üle. Andreas Schleicher EL indikaatorite ja analüüsi divisjoni juhataja

Haridus- ja Teadusministeerium on teinud otsuse Eesti osalemise kohta Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) 2006. aasta õpilaste õpitulemuslikkuse uuringus PISA (Program for International Student Assessment), mille eeltest viiakse Eesti koolides läbi 27. aprillil 2005.

Edukat osalemist!