Snavara rikastamise viise 7 kl Liitmine Tuletamine Laenamine

Liitmine Tuletamine Laenamine Murretest laenamine Tehissõnad Lühendamine Olemasolevatele sõnadele uue tähenduse andmine teraleib, perearst,

Liitmine kõige levinum sõnasaamisviis täiendosa + põhiosa Nt huuleläige, järelkuulama, kassiliiv, kiiruskaamera, odavlend, pommivöö

Tuletamine tuletusliide nimisõnaliited (-ja, -mine, -us, -kas, -lane, -line, -mu, -tis, -kond, -la jne)

Väljenda tuletisena jagamise tulemus -. . . väike õde -. . . . kuusemets

Laenamine peamiselt inglise keelest tehnika-, meelelahutus-, kokandus- jpm valdkond võõrsõna versus tsitaatsõna Nt kabanoss,

Tehissõnade loomine Johannes Aavik jt tehistüved Nt relv, roim, laup, veenma, meede, lüüme tänapäeval

Murretest laenamine Regionaalsed murded – saarte murre, kesk -, ida-, lääne-, kirderannikumurre, Tartu, Võru,

Lühendamine Nt informatsioon > info, akumulaator > aku, kiirlaen (kiire laen), kergliiklustee (kerge liikluse

Olemasolevatele sõnadele uue tähenduse andmine ökonoomsuse printsiip Nt arvutiterminoloogia: hiir, aken, matt jne

Sõnaraamatud, leksikonid “Väike uudissõnastik” Tiiu Erelt, 1985 “Eesti keele sõnaraamat ÕS” 2006, toim Tiiu

Slides: 11

Download presentation

Sõnavara rikastamise viise 7. kl

Liitmine Tuletamine Laenamine Murretest laenamine Tehissõnad Lühendamine Olemasolevatele sõnadele uue tähenduse andmine teraleib, perearst, turvapadi, üllatusmuna Helkur, survestama, guugeldama okei, fännama, skaipima pastakas, telekas veenma, neim, välmima, väisama vipp, aids, hiir, aken

Liitmine kõige levinum sõnasaamisviis täiendosa + põhiosa Nt huuleläige, järelkuulama, kassiliiv, kiiruskaamera, odavlend, pommivöö

Tuletamine tuletusliide nimisõnaliited (-ja, -mine, -us, -kas, -lane, -line, -mu, -tis, -kond, -la jne) verbiliited (-nda-, -ta-, -sta-, -ne-, -tse- jne) omadussõnaliited (-ne, -line, -kas, -jas, -tu jne) määrsõnaliited (-tsi, -lt, -sti, -misi, -kuti) nulltuletus nt test > testima, telk > telkima

Väljenda tuletisena jagamise tulemus -. . . väike õde -. . . . kuusemets -. . . . võimlemissaal -. . . soome naine -. . . . luuletuste autor -. . . lage maa-ala -. . . . tuletatud sõna -. . . spordiga tegeleja -. . . haigemaja -. . . . elastsust omav -. . . noole sarnane -. . . poliitikasse kuuluv -. . . . . poisi taoline -. . . . ande puudumine -. . . mere kaudu -. . . .

Laenamine peamiselt inglise keelest tehnika-, meelelahutus-, kokandus- jpm valdkond võõrsõna versus tsitaatsõna Nt kabanoss, i. Pad, skaipima, skoorima, guugeldama, tuunima, järelpidu

Tehissõnade loomine Johannes Aavik jt tehistüved Nt relv, roim, laup, veenma, meede, lüüme tänapäeval ei tule enam sel viisil uusi sõnu

Murretest laenamine Regionaalsed murded – saarte murre, kesk -, ida-, lääne-, kirderannikumurre, Tartu, Võru, Mulgi murre tänapäeval ei tule enam regionaalsetest murretest kirjakeelde sõnu Nt Sotsiaalsed murded – nt slängist tuleb kirjakeelde uusi sõnu Nt pastakas, näts

Lühendamine Nt informatsioon > info, akumulaator > aku, kiirlaen (kiire laen), kergliiklustee (kerge liikluse tee) suurtähtlühendid Nt VIP > vipp, AIDS > aids

Olemasolevatele sõnadele uue tähenduse andmine ökonoomsuse printsiip Nt arvutiterminoloogia: hiir, aken, matt jne

Sõnaraamatud, leksikonid “Väike uudissõnastik” Tiiu Erelt, 1985 “Eesti keele sõnaraamat ÕS” 2006, toim Tiiu Erelt www. eki. ee > Keelenõu > ÕSi uued sõnad erinevad oskussõnastikud