SISSEJUHATUS SEMIOOTIKASSE SOSE O 1 137 Silvi Salupere

SISSEJUHATUS SEMIOOTIKASSE SOSE O 1. 137 Silvi Salupere 2. loeng

Charles Morris toob ära reeglid, mis keeles valitsevad, vastavalt semioosi kolmele mõõtmele: l Semantiline reegel — määrab ära, millistel tingimustel märki võib kasutada objekti v situatsiooni suhtes; sellised reeglid määravad kindlaks vastavuse märkide ja situatsioonide, mida antud märgid on võimelised tähistama/märgistama (denoteerima) vahel. Märk võib märgistada (omada denotaadina) kõike seda, mis vastab semantilise reegliga formuleeritud tingimustele, samal ajal kui reegel ise konstateerib designatsiooni (tähendustamise) tingimusi ja koos sellega määrab ära designaadi (denotaatide/konkreetsete objektide, asjade/ klass või liik)

Keele reeglid Morrise järgi l Grammatikaline reegel määratleb märgilisi suhteid märgiliste vahendite vahel. l Pragmaatiline reegel — konstateerib tingimusi, mille juures märgiline vahend on interpretaatori jaoks märk. („Oi!“, modaalsõnad, „Tere hommikust!“ erinevates tähendustes)

Pragmaatika l uurib märkide kasutust ja on semioosi kolmest mõõtmest kõige ebamäärasem, puuduvad konkreetsed reeglid. Et õigesti suhelda, on vaja teada kultuurinorme, kõne etikette. Süntaktika vald uurib reeglite järgimist, semantikas on oluline mõtestatus. Pragmaatikas seevastu edukus või ebaedukus suhtlemisel.

Noam Chomsky (1928) l püüdis luua puhtgrammatilist keeleteooriat, ignoreerides kõnelejate keelekompetentsi muid aspekte. Peagi selgus, et grammatilisus pole kaugeltki piisav tingimus keeleteooria õigsusele. Nii hakati keeleteooriasse sisse tooma alul semantilisi, hiljem ka pragmaatilisi elemente (kõneaktide teooria).

Noam Chomsky näited lausetest, kus grammatilisel tasandil on kõik õige, aga semantilisel mitte: Värvusetud rohelised ideed magavad raevukalt l Caesar on algarv l Poiss võib ehmatada siirust l Siirus võib ehmatada poissi l l [Viimane lause on seejuures praktiliselt normaalne: keel kasutab igal sammul taolisi võtteid, kus mingi mentaalne karakteristik metonüümiliselt n-ö inimese seest välja substantiveeritakse. ]

Sarnaseid näiteid toob ka George Lakoff: l l Minu onu arvab, et ma olen loll Minu kass arvab, et ma olen loll Minu lemmikamööb arvab, et ma olen loll Minu praepann arvab, et ma olen loll l Seega saab väita, et lausete õigsuse määrab ainult keelekasutaja individuaalne vaist ja puhtgrammatilisest õigsusest ei piisa „õigete” lauset moodustamiseks. l NB! On selge, et antud reeglid kehtivad eelkõige loomuliku keele tavatekstide puhul. Kunstitekstides on põhimõtteliselt kõik võimalik ja seal kehtivad omad reeglid, vastavuses selle kunsti keelega.

Kuidas „lugeda“ kujutist süntaktika semantika pragmaatika Kui te võtate kaks Nähes ühte ja Reaktsioon kõverat ja panete sama märki, kujutisele nad kokku, luues saame me eri sõltub meie abstraktse kala moodi sellest eelnevast kujutise, siis te aru. Latika kogemusest, tegelete kujutis ei habitusest jmt. süntaksiga. Need tähenda meie kaks kõverat on kõigi jaoks nagu alus ja ühte ja sama öeldis kui te asja, rääkimata koostate ütlust merihundist

Postimees 13. 09. 2006

Thure von Uexküll 3 semioosi l l l informatsiooni või signifikatsiooni. Elutu keskkond, mis tegutseb kui „kvaasi-saatja“ ilma semiootilise funktsioonita. Vastuvõtja, st elusühik, elussüsteem, peab omama kõiki semiootilisi funktsioone sümptomatisatsiooni. Saatjaks elusolend, kes edastab signaale (mis ei ole suunatud otseselt vastuvõtjale ja ei oota vastust). oma käitumise või asendi kaudu. Vastuvõtja võtab neid signaale vastu kui sümptom-märke. kommunikatsiooni. Saatja edastab vastuvõtjale teatud tähendusega märke.

Kommunikatsiooniskeem Shannon ja Weaver 1949

Kood on süsteem, mis määrab ära: l Üksteisele vastandatud sümbolite repertuaari l Nende ühendamise/suhestamise reeglid l Iga sümboli ühese vastavuse mingile tähistatavale On võimalik, et täidetud on vaid üks või kaks neist tingimustest

Kood ja struktuur l Struktuur – mudel, mis on üles ehitatud teatud lihtsustavate operatsioonide abil. Vajalik, et oleks võimalik nimetada sarnaselt erinevaid asju l Kood – mudel, mis on rea tinglike lihtsustuste, mis on teostatud eesmärgiga kindlustada mingite teadete edastamine, tulemus

Suhtlemispostulaadid l Tavaliselt on kommunikatsioonis osalejatel üks eesmärk: saavutada üksteisemõistmine. See on üks suhtlemise põhiprintsiipe, mida nimetatakse kooperatsioooniprintsiibiks. Sellest printsiibist lähtuvalt tuletas ameerika loogik Paul Grice universaalsed suhtlemispostulaadid, efektiivse suhtlemise reeglid: l Informatiivsuse (kvantiteet) (“Sinu ütlus peab olema informatiivne”) l Tõesuse (kvaliteet)(“Ära räägi seda, mida sa pead valeks”, “Ära räägi seda, milleks sul ei ole piisavalt alust”) l Relevantsuse (suhe)(“Räägi seda, mis antud hetkel puutub asjasse”) l Väljenduse selguse (kord) (“Väldi mitmetähenduslikkust”, “Räägi lühidalt”)

Saussure´i kommunikatsioonimudel (üleval, all on indiaanlaste ettekujutus kommunikatsioonist Valge Majaga) l pilt

Jakobsoni kommunikatsioonimudel (mustaga on osised, punasega – funktsioonid) kontekst referentsiaalne saatja emotiivne sõnum poeetiline kontakt faatiline kood metakeeleline vastuvõtja konatiivne

emotsioone tekitav (saatjat iseloomustav) l Püüdleb kõneleja suhtumise vahetu väljenduse poole selle suhtes, millest ta räägib. See kaldub looma kas kindla või teeseldud emotsiooni muljet. Keeles esindavad seda hüüdsõnad, nt. “Oot-oot” või vokaali pikendus sõnas, nt. “miiis? ”.

tungiv funktsioon (suunatud adressaadile) l leiab oma puhtaima väljenduse vokatiivis ja imperatiivis. Erinevus deklaratiivsest lausest seisneb asjaolus, et tungiv funktsioon ei pea tuginema tõesusele, st. “Joo!” puhul ei saa küsida, kas joomine ka tegelikult aset leiab, küll saab seda teha aga “joob”; “joodi” puhul.

faatiline funktsioon (oluline on kontakt ise) l eelkõige kontrollimaks, kas kommunikatsiooni kanal (kontakt) töötab või ei, või siis kommunikatsiooni kehtestamiseks, pikendamiseks või lühendamiseks (ritualiseeritud vormelid, dialoogid, olulised on ka mittekeelelised märgid)

metakeeleline funktsioon (koodile suunatud) l st saatja (adressant) ja vastuvõtja (adressaat) peavad kommunikatsiooni kehtestamiseks kasutama sama koodi ehk keelt (terminid jmt), et infovahetus osutuks võimalikuks.

viiteline funktsioon (seotud kontekstiga) l Et sõnum oleks operatiivne, nõuab ta viidatavat konteksti, mis on adressaadi poolt haaratav ning kas verbaalne või verbaliseerimisvõimeline. See oleks keel üldises mõttes (mitte konkreetne, mis kuuluks juba metakeelelise funktsiooni valdkonda). Põhimõtteliselt võib öelda, et teised viis funktsiooni on kõik selles (viitelises funktsioonis) osalised vähemal või suuremal määral.

poeetiline funktsioon l (suunatud teatele) kesksel kohal on sõnum ise (Eisenhoweri presidendikampaania hüüdlause “I like Ike”. ) Kuigi me eristame keele kuut põhiaspekti, võime me paraku vaevalt leida verbaalseid teateid, mis täidaksid vaid ühte funktsiooni.

MOEKEELE FUNKTSIOONID Supernoova 2003 Liisi Eesmaa Emotiivne funktsioon on seotud igasuguse eristumisega moe vallas. Konatiivne aga moe ülemisel “redelipulgal” annab juhised, kusjuures algselt väljendub konatiivsus eelkõige moodsuse imperatiivis, mida allapoole, seda olulisemaks muutub selle kõrval müümise imperatiiv.

MOEKEELE FUNKTSIOONID Giorgio Armani 2003 sügis/talv Faatiline funktsioon on kõrgmoes täiesti kõrvaline. Väljendub eelkõige klubi-ja vormiriietuses ning siis, kui riietuse eesmärgiks on anda märku valmisolekust suhtluseks.

MOEKEELE FUNKTSIOONID Gianni Versace 2003 kevad/suvi Referentiivse funktsiooni eesmärgiks on tarbijaskonnale teada anda, mis on mood ja mis ei ole. Sõltub kultuurikontekstist. Samuti aitab mittemoe ja moe eristust toonitada metakeeleline funktsioon, kus teine eesmärk on koodist teavitamine. Kultuuriliste, etniliste riietumisviiside puhul on tegemist erilise moevormiga, kus eristus toimub mitte kultuuri või ühiskonnagrupi siseselt, vaid püütakse eristuda teisest kultuurist, teisest rahvusgrupist.

MOEKEELE FUNKTSIOONID Alexander Mc. Queen 2003 sügis/talv Poeetiline funktsioon domineerib eelkõige kõrgmoe vallas ja eriti selle ühes alaliigis haute coutureis, kus moodi tehakse moe enda pärast.

MOEKEELE FUNKTSIOONID Kuulsuste mood Carmen Kass Niisiis on moes kõige domineerivamad funktsioonid emotiivne ja konatiivne. Emotiivne - kuna mood baseerub eneseväljendusel, enesenäitamisel. Kuid emotsioonid, mida väljendatakse, kuuluvad disaineritele, on nende ideed ja mõtted - konatiivne funktsioon.

Jagada verbaalseteks/mitteverbaalseteks seletada, mida asendavad arutleda, kuidas, mil viisil asendavad laev ohh! S ♂ seal © + protsent 5 viis põmaki! prantslane võib-olla siin € õun %