Siseturvalisuse arengukava 2015 2020 Kadri Ann Salla korrakaitse

Siseturvalisuse arengukava 2015 -2020 Kadri Ann Salla korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik 1. 07. 2016 Vilsandil

Visioon Et Eesti inimesed tunneksid, • et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, • kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse • loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Nutikate, optimaalsete ja mõjusate lahendustega • parandatakse elukeskkonda, • vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale • tagatakse kiire ja asjatundlik abi.

Terviklik siseturvalisus USK MAJANDUSLIK TOIMETULEK USK SOTSIAALNE TOIMETULEK USK ÕIGLUSE VABADUSE TAGAMINE USK RIIKLIK JULGEOLEK USK SÜÜTEGUDE KAITSTUS T U R V A T U N N E TURVALISUS K I N D L U S T A T U S MAJANDUSLIK SOTSIAALNE Allikas: Kriminaalpreventsiooni Nõukogu 1996 MEDITSIINILINE HARIDUSLIK TÖÖALANE INIMÕIGUSLIK SÜÜTEGUDE VASTANE 4

Eesti elanike ohutunne

Siseturvalisuse tagamise keskkond ja valikud Makrokeskkond Siseturvalisuse arengu kujundamise lähtekohad Julgeolekuolukorra muutumine Üldine õiguskorra seisund PROAKTIIVNE REAGEERIV Rõhk reageerimisvõimekusel ja jõuametkondade arendamisel Siseturvalisuse arengusuunad Elanike hoiakud Riigieelarve võimalused Tehnika ja IKT areng ja võimalused Üldine majanduslik olukord, heaolu Üleilmastumise jätkumine Rõhk ennetustegevusel ja ohutu elukeskkonna loomisel Mikrokeskkond Demograafiline muutus

Kuidas STAK sündis

Programm: turvalisemad kogukonnad Peamiseks eesmärgiks on tagada turvaline Eesti, kus korrakaitse- ja päästeasutuste kõrval annavad turvalisuse tagamisse omapoolse panuse kõik siinsed elanikud. Turvalisus algab igast inimesest endast, sellest, et me hoolime endast, oma lähedastest, oma riigist ning ümbritsevast keskkonnast. Kogukonnapõhise turvalisuse mudeli ellurakendamine seisnebki suuresti selles, et riik koos kohalike omavalitsustega loob usaldusväärse ja avatud koostöömudeli, kus igaüks mõistab oma rolli ja kohta turvalisuse tagamisel, on valmis panustama ning tagatud on sujuv koostöö riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse, ettevõtete ning vabaühenduste vahel. Eelduste loomine turvaliste kogukondade arenguks Avaliku korra tagamine Ohtude, süütegude ja õnnetuste ennetamine Tõhus reageerimine ning nutikas järelvalve

Turvalised kogukonnad Eesti on • ohutu elukeskkonnaga • turvaliste kogukondadega ühiskond, • milles inimesed tunnetavad aktiivset rolli turvalisuse loomisel, • neil on teadlikkus, oskused ja algatav hoiak • ning nad oskavad turvalisuseriske märgata ja nendele adekvaatselt reageerida.

Ambitsioonid • Hoiak, et turvalisuse loomine hakkab igaühest ja see tagatakse koostöös; • Riikliku, erasektori ja vabakonna ressursi kasutamine selliselt, et turvalisus on tagatud võrdväärselt erinevates piirkondades; • Vabatahtlike tegevus ja koolid olulisemad kohad turvalisuse rollide ja hoiakute kujundamises; • Asutuste suurem võimekus suhestuda kogukondadega; • Turvalisuse tagajad on rohkem nähtaval ja tunnustatud; • Turvalisuse tagajate usaldusväärsus ja usk nende suutlikkuse on kõrge; • Turvatunde suurendamine ja hirmu vähendamine langeda õnnetuse ja õigusrikkumise ohvriks;

Siseturvalisuse tagamine, kogukonnakeskse vaate erinevad tasandid Kogukondlik tasand KOV tasand Maakondlik tasand Riiklik tasand

Eelduste loomine turvaliste kogukondade arenguks • Kogukonnakeskne lähenemine turvalisusele – Maakondlikud turvalisuse nõukogud – Koolitused maakonna ja kohaliku tasandi võrgustikule – Projektitoetus kogukondliku turvalisuse edendamiseks • Politsei võimekus ja kogukonnakesksus – – – Maakonnapolitsei Piirkondlik politseitöö Kiire reageerimine (arvestades piirkonna eripära) Süütegude lahendamine Tehnika ja varustus

Koostöö toetamine • KOV ja kolmanda sektori koostöö ja võimekuse tõstmine siseturvalisuses – KOVile ja kolmandale sektorile korrakaitse tegevuste laiemad õigused – KOV korrakaitseametnik • Korrakaitse- ja päästetegevustesse vabatahtlikke ja mittetulundussektori kaasamine – Toetakse kolmanda sektorite partnerite tegevust – Vabatahtlike võrgustiku laiendamine ning nende motiveerimine ja töö tunnustamine – vabatahtlike varustatus tööks vajalike vahenditega

Abipolitseinikke elanike kohta

Ohtude, süütegude ja õnnetuste ennetamine • Ohutusõppe süvendamine – integreerimine põhihariduse omandamisse – sisekaitseline õpe igas maakonnas • Elanike teavitamine ohtudest – ennetuskampaaniad – ohutusalane kommunikatsioon • Ennetus- ja tugiprogrammid – Noorte riskikäitumise vähendamiseks ja perede toetamiseks – Rikkujate mõjutamiseks • Koolide võimekus ennetada riskikäitumist ja õnnetusi – Ennetus- ja turvalise käitumise programmid – koolide turvalisuse kavad (kriisiplaanid) – tulekahju- ja äkkrünnakuõppused

Programm: tõhusa päästevõimekuse tagamine Keskendutakse eeskätt maismaal ja veekogudel ohu tõrjumisele, kõrvaldamisele ning päästesündmuse tagajärgede leevendamiseks suunatud tegevuste tagamisele. Jätkatakse päästevõrgustiku arendamist, sealhulgas laiendatakse päästekomandode abil merepäästevõimekust. Panustatakse jätkuvalt päästetehnika ja varustuse parendamisse. Keskendutakse ka erivõimekuste hindamisele ja arendamisele. Tuleohutusjärelevalve valdkonnas keskendutakse ohutusnõuete uuendamisele ja selgitamisele, senisest enam kaasatakse ohutusnõuete kontrollimisse erasektorit ning suurendatakse tuleohutusjärelevalvet, et tõsta ohutuse olulisust ja vajalikkust ka elanike silmis. Päästevõimekuse eelduste loomine Päästevõimekuse tagamine maismaal ja siseveekogudel Päästevõimekuse tagamine keskkonnaõnnetustele reageerimiseks Mere- ja lennupäästevõimekuse tagamine Riikliku järelevalve tagamine päästesündmuste ennetamiseks või tagajärgede leevendamiseks

Päästjate reageerimisaeg piirkonniti

Programm: kindlam ja kiirem abi korraldamine Keskendutakse eeskätt ohukahtlusest kuni ohu tõrjumiseni või korrarikkumise kõrvaldamiseni kuluva aja vähendamisele, sealhulgas hädaabinumbrile laekuvate kiireloomuliste ja kohe sekkumist vajavate sündmuste teadete menetlemise korraldamisele ja menetlemise süsteemi arendamisele, abi osutajatele väljasõidukorralduse andmise ja sündmuskohaga infovahetuse efektiivsele korraldamisele, teiste teenistuste, ettevõtete ja organisatsioonide teavitamise ja kaasamise tõhustamisele. Hädaabiteadete menetlemise toimepidevuse ja hädaabinumbri kättesaadavuse parandamine Hädaabiteadete menetlemise kvaliteedi tõstmine Riiklike abi- ja infoteenuste koondamine ühte infokeskkonda ning elanikega otsesuhtluse arendamine

Programm: kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks valmisolek Keskendutakse hädaolukordade ennetamisele ja lahendamisele, valmistumisele ning tagajärgede leevendamisele. Olulised tegevussuunad on kriisireguleerimise õiguslike aluste korrastamine ja kriisireguleerimisõppused, et tagada õppuste ühetaoline ja kvaliteetne ettevalmistus ja korraldamine, saadud õppetundide teadvustamine strateegilisel tasandil ja tulemuste rakendamine. Vajalik on elutähtsate teenuste ulatuse täpsustamine ja teenuste arvu vähendamine, et keskenduda olulisemate teenuste toimepidevuse tõstmisele. Parandada tuleb hädaolukorra riskianalüüside kvaliteeti, et senisest tõhusamalt teadvustada riske strateegilisel tasandil ning kõrvaldada puudused. Keskendutakse ka hädaolukorra lahendamise plaanide arendamisele ja avalikkuse teavitamisele. Hädaolukordade ennetamine Hädaolukordade lahendamiseks valmisolek

Programm: tõhusam piirihaldus Tegevustega keskendutakse sellele, et tagada sujuv, Schengeni ühtse viisaruumi nõuetele vastav piirikontroll ja välispiiri turvalisus ning Eestis ebaseaduslikult viibijate avastamine ning tagasi saatmine. Keskendutakse eeskätt välispiiride valve, piiri- ja tollikontrolli poliitika kujundamisele, sealhulgas tõhusate migratsioonijärelevalve-, tagasipöördumis- ning kompensatsioonimeetmete loomisele ja elluviimisele. Riigipiiri valvamise ja kaitsmise arendamine Piirikontrolli arendamine Piiriolukorra info haldamise, välispiiri operatiivkoostöö ja migratsioonijärelevalve arendamine

Aitäh! Kadri Ann Salla korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik kadriann. salla@siseministeerium. ee