Siirdevormiline ja uuem rahvalaul Uuema rahvalaulu tekkimisest Pikaajaline

Siirdevormiline ja uuem rahvalaul

Uuema rahvalaulu tekkimisest • Pikaajaline protsess, mis sai alguse 18. sajandil (või isegi 17. sajandi lõpus). • 19. sajandi jooksul hakkas uuem rahvalaul domineerima regilaulu üle • Võimalikud põhjused: – muutused eesti keeles (kaasaegne keel ei sobinud regilaulu värsimõõduga) – teiste rahvaste muusika mõju (näiteks, saksa, vene, soome ja rootsi rahvalaulude mõju) – pilli- ja tantsumuusika mõju (torupilli ja hiljem viiuli tantsulised palad) – kirjanduse mõju – suurenes meestelaulu osakaal • Osaliselt arenes uuem rahvalaul regilaulu vormi muutmise teel (üleminek – siirdevormiline rahvalaul). Osa meloodiaid oli lihtsalt laenatud.

Vanem rahvalaul Uuem rahvalaul • (korratud) rida • algriim • värsimõõt põhineb silpide arvul • parallelism • ainus värsimõõt • tekst on tähtsam • monoodiline laad • töö- ja tavandilaulud • laulsid enamasti naised • enamasti kurb sisu • stroofid (2 või 4 rida) • lõppriim • värsimõõt põhineb sõnarõhkudel • ei ole parallelismi • erinevad värsimõõdud • meloodia on tähtis • harmooniline laad • meelelahutus • laulsid sageli mehed • enamasti lõbus sisu

Karksi • üldtuntud meestelaul • võib leida seost regiviisiga • 4 värsirida: ABAB • lõppriim: kiitvad/viitvad • lõpus on tunda harmoonilist mõtlemist: autentne kadents (D-T)

Halliste • 4 värsirida: ABCD • lõppriimid: rajal/ajal, meelel/keelel • oktavi ulatus • harmooniline mažoorne viis (T ja D suhted on selgesti väljendatud)

Labajalavalss Pärnu

“Siberi eestlaste laulud”, CD 2 -1 Uuem ringmängulaul tantsulise refrääniga (“Aidurilla, aiduralla. . . ”)

“Siberi eestlaste laulud”, CD 2 -5 Uuem ringmängulaul tantsulise refrääniga (“Valerile-valerile. . . ”)

“Siberi eestlaste laulud”, CD 1 -1