Seto laulutraditsioonist Heliniteid seto laulust leiab Seto mitmehlne
Seto laulutraditsioonist
Helinäiteid seto laulust leiab: Seto mitmehäälne laulutraditsioon http: //laul. setomaa. ee/ - vaata Meediafailide loetelu Siberi setode laulud: http: //www. folklore. ee/pubte/eraamat/siberilaulud/setu/ Anne Vabarna laulud Eesti rahvamuusika antoloogias: http: //www. folklore. ee/pubte/eraamat/rahvamuusika/ee/Esitaj a-Anne-Vabarna
Alates 862. aastast on suurem osa setode alast kuulunud vene valitsejatele. Õigeusk 10. -13. saj. 1224. aastal moodustati Tartu piiskopkond ning fikseeriti selle piir Pihkva vürstiriigiga, Irboska ja Vastseliina (1342) linnus 1473. aastal rajati Petseri klooster 2. 02. 1920. Tartu rahu Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel - Eesti Vabariigiga liideti Setumaa ning viimasega piirnevad Pihkva kubermangu alad – loodi Petseri maakond. 15. 08. 1944 75% Petseri maakonnast eraldati Eesti NSVst Vene NFSV-le (Leningradi oblastisse Petseri rajoon. )
1991 kontrolljoon; Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline Eesti–Vene riigipiiri leping kirjutati alla 2005. aasta 18. mail Moskvas. setosid umbes 10000 Setomaa Valdade Liit Seto Kongress (I – 1921, III 1993) 2002. a Seto Kongress kuulutas setod iseseisvaks rahvaks Esimene leelopäev Värskas 1977. Seto kuningriik: I Seto Kuningriigi päiv Obinitsah 20. VIII 1994. Seto leelo UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse 2009.
seto laulud regilaulu-eelsed regilaulud uuemad laulud ühehäälsed hällilaulud lastelaulud ahellaulud muinasjutulaulud karjaselaulud surnuitkud loitsud vaimulikud värsid mitmehäälsed lüroeepika lüürika töölaulud tavandiga seotud (pulmalaulud, kalendrilaulud) tavandiväline (sh üldised peolaulud, improvisatsioonid)
karjaselaulud Meremäelt, salvestatud 1938
surnuitkud • Esitajateks vaid naised • Peamiselt sooloesitus • Kindel olukord, asend ja liigutused (rituaal) KOORIITKUD * noore neiu matused * tänapäeval ka itkud seto kooride lahkunud liikmetele • traditsioonilises situatsioonis esitatud • väljaspool traditsioonilist situatsiooni Kuulja ikminõ Obinitsa surnuaial. 1922 (Ilmari Manninen)
itkude struktuur • enamasti põhistruktuuriks kaheksasilbik • ütted (mamakõnõ, üläkõnõ, pujakõnõ, tätäkõnõ, tsidsakõnõ, Nastakõnõ, Vass´okõnõ jm) • nuuksed Kreepa Pihlaste
Matusel itketud surnuitk: Pelageja Karulaan (s 1906) 1980. a V. Pino & V. Sarv. Setu surnuitkud II. Tallinn 1982, nr 57; Itk õele (RKM, Mgn. II 3317 (2) < Setu, Pööni k. - Õ. Sarv < Pelageja Karulaan, s. 1906. (1980)
Seto mitmehäälsus • eeslaulja ja koor eeslaulja – sõnoline, ütles iist • koor kahehäälne ülemine soolohääl – killõ alumine hääl – torrõ • torrõ partiis heterofoonia nn alumine torrõ • sujuv “tõusmine” ja seejärel u ½ t – 1 tooni võrra madalamale moduleerimine – kergütämine • spetsiaalne tämber
laulmisolukorrad ja -moodused • ringis, poolkaares seistes pöördumised (nt pulmas) • mitmesugused ringis, rivis liikumised, pöörajooks • koos kõndides, sõites, väliseid töid tehes • tubaseid käsitöid tehes Kreepa Pihlaste ja Haudjasaare k koor
Seto rahvaviiside helilaadid • diatoonilise helirea lõikudel põhinevad viisid ja anhemitooniliste helistruktuuride jäljed • pooltoon-poolteisttoon-laadil põhinevad viisid http: //laul. setomaa. ee/
Diatooniline helirida kooripartii Nasta Puhm, eeslaulja ja torrõ Lidia Lind, torrõ Vera Hirsik, torrõ Maria Rõžikova, killõ KOOS Maaselitsa kül veese-jo-litsa, maaselitsa, veese-jo-litsa, lääme_ks mi kulla küll kul´a-jo-tamma, lääme_ks mi virve küll veerä-jo-tämmä, vell´o pand´ ette hüä hobõsõ, panni_ks tä targa kül tao-jo-sillõ, olõ_i tä iäl kül iih jo olnu, kunagi olõ_i tä kohki viil (jo) käünü, püsü_i täl putsai küll puusa jo päälä, lina-kül-seeme täl lehe jo päälä. Sõida_ks jo sõida sa sõnni-jo-kõnõ! Võinädal, rõõmus aeg / lähme, kullakesed, jalutama / lähme, virved, veeretama / veli pani ette hea hobuse / pani ta targa rakmetesse / see pole iialgi vankri ees olnud / kunagi pole ta kuskil veel käinud / ei püsi tal sulg puusa peal / linaseeme ei püsi laudil. / Sõida, sõida sa sõnnikene
Pooltoon-poolteisttoon-laad d-es-fis-g-b/ais-ces/b 1 -3 -1 (pooltoonide arv) pooltoon-poolteisttoon-struktuuriga heliridu leidub nt ka Lõuna. Venemaa vokaalmuusikas Kaks võimalust helirea ülemiste nootide märkimiseks: b-ces või ais-ha: mitmehäälsuse monointervallilisus (kahetoonilisus) – kõik struktuursed kooskõlad on kahetoonilised pooltoon-poolteisttoon-laadis: es-g-h & d-fis-ais kooskõlad diatoonikal põhinevates heliridades: e-g-h & d-f/fis-a-c
diatooniline helirida pooltoon-poolteisttoon-helirida Leiko 1976 kergütämine (allapoole moduleerimine, “kergendamine”) Sõida_ks, kulla sa sõnnikõnõ, vala sa, vele kül varsakõnõ! Ommõ_ks meil iih kül hüä hobõnõ, virga om ruuna meil vehmerilla, targa om hopõn meil taossilla, olõ_i ta iäl viil iih olnu, kunagi viil kohki käünü. . .
kahe funktsionaalse astmekompleksi vaheldumise rütm e laadirütm säilib helirea muutudes laadirütm määrab viisitüübi diatooniline: 0 – e g h, X – fis a c 0 0 I X 0 X 0(X)0 X 0 X 0 pooltoon-poolteisttoon: 0 – es g ces, X – d fis b 0
Sõida_ks, kulla sa sõnni-jo-kõnõ, Sõida, kulla sa sõnnikene, vala, venna varsakene! vala sa, vele kül varsakõnõ! Ommõ_ks meil iih kül hüä hobõnõ, On meil ees küll hea hobune, virk on ruun meil aiste vahel, virga om ruuna meil vehmerilla, tark on hobune meil rangide vahel, targa om hopõn meil ta-ossilla, ei ole ta iial veel ees olnud, kunagi veel pole kuskil käinud, olõ_i ta iäl viil iih olnu, ei püsi tal sulg puusa peal, kunagi viil kohki käünü, linaseeme laudja peal. . . püsü-i täl pudsai puusa päälä, linaseeme lehe päälä. . .
seto meestelaul Kui mi jo_ks mus´tõ, kui mi jo_ks mus´tõ noori jo olli, kui mi jo mus´tõ noori jo olli, diatooniline helirida e-f-g-a-h-c alumise torrõ tähtsus, kvinditugi kooripartiis tempo tugev aeglustus hingamised, väga jõuline laulmine, pikad noodid, rõhud, libistused
Hoi taas vellekeizi, või noorõ-jallõ-kõisi, võie, hoi taas vellokõizi, või noorõ-jallõ-rõ-ko, muusikakesksem, pikad viisiread, tekstis palju lisasilpe 1990, salv Vaike Sarv ja Kari Hakala, Uusvada koor, eest ütleb Nikolai Rimm s 1922, killõ Nikolai Vahtramägi s 1925
c a Meeste peolaul (alumine) torrõ Meremäe k. , 1990 torrõ killõ alumine torrõ kvindid s. 3 alumine torrõ Hoi taas vellekeizi, või noorõ-jallõ-kõisi, võie, hoi taas vellokõizi, või noorõ-jallõ-rõ-ko, saie-kõsõ ütte, ti lööge-kõsõ laulu, vai, saiõkõzõ ütte või lööge-kõzõ-rõ laul! Setä-kõsõ aigu mi ammukõsõ oodi või, setä-kõzõ aigu või ammu-kõzõ(rõ) ood
Hoi taas vellekeizi, või noorõ-jallõ-kõisi, Hoi vennakesi noorekesi, võie, hoi taas vellokõizi, või noorõ-jallõ-rõ-ko, saime kokku, löögem laulu saie-kõsõ ütte, ti lööge-kõsõ laulu, vai, saiõkõzõ ütte või lööge-kõzõ-rõ laul! Seda aega me ammu Setä-kõsõ aigu mi ammukõsõ oodi ootasime, või, setä-kõzõ aigu või ammu-kõzõ(rõ) ood, seda tundi tulevat, setä-kõsõ tunni küll tulõ-jallõ-vata, või, setä-kõzõ tunni küll tulõ-kõzõ-vad, kuhu maanurga(inimese)d kohe-kõsõ omma nu kolga kokko tulnu, on kokku tulnud, või, kohe-kõzõ kolga või kokko-kõzõ-rõ tul, äärte (rahvas) on kokku kohe-kõsõ omma nu veere kokko viirdnü, veerenud. või, kohe-kõzõ veere või kokko-kõzõ-rõ viird!
Meeste põllulaul, kooriosa Iistütlejä: Juhkim(Jefim) Luuga, killõ: Jakob Kadak. Nikolai Rimm, Uusvada küla, 1974 (RKM, Mgn. I 10 d) Lõpõ_ks kazõ külle kull´a sa küll põllukõnõ, Lõpe, kulla põllukene, vaiõ lõpõq kazõ kull´a sa küll põllukõ(õ)n, oiu_ks kazõ kõik otsa viilõ osa-ho-kõnõ, jõua otsa, osakene! vaiõ oiuq kazõ otsa sa küll osakõ(õ)n, Kui õks kazõ lõpõ-i sa küll põllukõnõ, kui ei lõpe sa, põllukene, võie kui õks kasõ lõpõ-i sa küll põllukõ(õ)n, oiu-i kazõ sa otsa kõik küll osa-ho-kõnõ, ei jõua otsani, osakene, vaiõ oiu-i kasõ otsa sa küll osakõ(õ)n, pannõ_ks kazõ mi põllu pala-ho-mahe, paneme me põllu põlema, pannõ kazõ põllu (võie) palama, pannõ_ks kazõ kõrrõq kyiki kõrõbõnõma, paneme kõrred kõrbema. vaiõ pannõ kazõ kõrrõq kyiki kõrbõma. Pääse_ks kazõ mi vaivust viil vallalõ, Pääseme me vaevast vallale, võiõ pääse_ks kazõ vaivust viil vallal, siis viil kazõ küllõ ori viil õks otsa-ho lääde, siis veel ori otsa läheb. võiõ siis viil kazõ mi ori külle otsa-ga lää. .
veel pooltoon-poolteisttoon-helireast: helikõrguste tegelik vahekord ja noodistamistraditsioonid vahe pooltoonides a) b) 4 4 4 4
Noodistused on pärit Herbert Tampere Eesti rahvalaule viisidega III 1964, lk 110 ja I 1956, lk 202
Jõõkõnõ, järvekene, kallis, kalarannakõnõ. Muu kiti muida maida, muida puida. Kitä umma järvekeistä, kallist kalarannakõista. Järveh kallo-ks kullatsida, hõpõsälgä särekeisi, kuldaluuda lutsukõisi. Jõõkõnõ, järvekene, kallis kalarannakõnõ. Jõekene, järvekene, kallis kalarannakene! Teised kiitsid teisi maid, meie kiidame oma järve. Meie järves on kuldsed kalad, hõbeseljaga särjed ja kuldsete luudega lutsud.
Alternatiivne märkimissüsteem kooripartii Mille kavva, õllõlõõlõ, kari kotoh, õllõlõõlõ, laudah müügvä, õllõlõõlõ, mus´to lehmä, õllõlõõlõ täho lehmä, õllõlõõlõ, tänütäse, õllõlõõlõ? Kuule, kuule, õllõlõõlõ, külänoorik, õllõlõõlõ, jäänü olõt, õllõlõõ, kas magamahe, õllõlõõlõ, liga kavvast, õllõlõõlõ, lesatamma, õllõlõõlõ? Päiv om kull´a, õllõlõõlõ, kor(õ)gõnna, õllõlõõlõ, aja kari, õllõlõõlõ, kesä pääle, õllõlõõlõ, söödü pääle, õllõlõõlõ, süümähe, õllõlõõlõ! ERA, DH 218 (8) Värska k. , Leiko, eesl. Jekaterina Lummo, s. 1915 (4. rida), killõ Mari Raudla, s. 1916 (5. rida) = RKM, Mgn. I 59 (2) a# g f#
pooltoon-poolteisttoon-helirea astmete vahekord burdoonilähedase killõga viisis Anni Sillaorg ja Haudjasaare koos 1970. a, salv. U. Kolk ja V. Tormis, RKM, Mgn. II 1870 b. helirea astmete vaheliste intervallide keskmine suurus pooltoonides es-fis fis-g 2, 9 1, 3 g-ais ais-h 2, 9 0, 2
pooltoon-poolteisttoon-helirea arengud: helirea astmete vahekorra muutumine Kuldatsäuk 2006 Intervallide g-a/as ja a/as-h keskmine suurus pooltoonides; intervallide a/as-h ja g-a/as vahe; intervalli g-h suurus (kõik tulemused on pooltoonides): vanemad lauljad laulavad pigem as ja nooremad pigem a sünniaasta 1959, muusikaõpetaja sünniaasta 1929
Laadi ja esitusstiili muutumine: 1990, 2009 ja 2015
Pooltoon-poolteisttoon helirida ja värsiehitusega seotud viisivarieerimine Mõrsjaitk ja pruutpaari laua taha laulmine seto pulmas
pooltoon-poolteisttoon-helirida ja värsiehitusega seotud viisivarieerimine Leiko 1990, eeslaulja Kati (Jekaterina) Lummo, killõ Maria Raudla killõ Emakene, mu armsakene, Maamakõnõ, mu armakõnõ, kallis kull´a maamakõnõ, või kaligo! kallis kulla emakene! Lähenen ma sulle lähedale, Lähene # ma sullõ lähkohe, kurval meelel # ma saista kottalõ. kurval meelel ma seisan kohale. Sullõ jovva–i # ma jalga kumardõlla, Sulle ei jõua ma jalga kummardada, mar´akõnõ # joht maalõ pain'tõlla. marjakene, maale painutada. Kummardan, siis kummuli jään, Kumarda(-a), # nii kumalõ jää, maale heidan, siis maale jään! maalõ heidä, # nii maalõ jää!
Üles nõsõ–i ma ilma nõstmaldaq, ülest astu–i imp av'tamaldaq. Sullõ kallu ma kaala ümbrele, sullõ oiu ma olgõ nõalõ. Kaossi–ks ma su kaala ümbrelle, upussi su olgõ nõalõ! Süä–ks ommõ mul süväste haigõ, meelekene om ladvani lahki. Mille naksit ti minno andmahe, mille naksit ti varra valm'stama, kas tiiä–s sa, ime, mu ikä, vanõp, tiiä–s kas latsõ vanadusta? Üles ei tõuse ma ilma tõstmata, üles ei astu ilma aitamata. Sulle kaldun ma kaela ümber, sulle langen ma õlgade najale. Kaoksin ma su kaela ümber, upuksin su õlgane najale! Süda on sügavalt haige, meel on ladvani katki. Miks te hakkasite mind andma, miks hakkasite te vara valmistama, kas ei tea sa, ema, mu iga, vanem, kas ei tea lapse vanust?
Ammuq olõ–s joht tuu aokõnõ, toonaq oll´ tuu tunn´kõnõ, põllõ seeh sa veide põllo pääle, rüpü seeh sa veide rüä manoq, sinnäq pannit sa kõivo kiikuma, vaahtrõhe sa pannit vaakuma. Kõiv ommõ viil kar´avitsakõnõ, tuu vaher viil ommõ väikene. Ammu ei olnud see ajakene, toona oli see tunnike, [kui] põlle sees sa viisid põllu peale, rüpe sees sa viisid rukki juurde, sinna panid sa kasele kiikuma, vahtrasse sa panid vaakuma. [See] kask on [ikka] veel karjavitsakene, see vaher on veel väikene.
Nii olõ ma noori nä'okõnõ, õga taha–i ma mehele minnäq, õga taha–i ma kaasal kaldudaq. Näio olõ ma noori nä'okõnõ, õga mõista–i ma mehega elläq. Maamakõnõ, mu armakõnõ, kallis kull´a maamakõnõ, või kaligo! Nii noor olen ma, neiukene, ega ma ei taha mehele minna, ega ei taha ma kaasale kalduda. Olen ma noor neiukene, ega ma ei oska mehega elada. Emakene, mu armsakene, kallis kulla emakene!
- Slides: 35