Saksamaa muusika uusajal 1600 1914 IreeneBritt Ollino Tallinna

Saksamaa muusika uusajal (1600 -1914) Ireene-Britt Ollino Tallinna Prantsus Lütseum, X a Detsember 2012

Sissejuhatus Teema valik: • Huvi • Uued teadmised, õpitu meeldetuletamine Töö eesmärk: • Ülevaade muusikastiilidest • Ülevaade Saksa ja Austria päritolu heliloojatest • Kuidas muusikas kui kunstivormis väljendub ajaloos toimuv? Töö liigendus: • 4 peatükki (barokk, klassitsism, romantism, XX saj) • 1. alapeatükk – stiili kirjeldus, järgnevad käsitlevad heliloojaid

Barokkmuusika (16. saj lõpp-18. saj keskpaik) Saksamaa eripärad: • Polüfoonia kasutamine • Žanritest domineerisid: o Oratoorium – protestantlik kirikužanr o Kirikukantaadid – kujunesid jumalateenistuse osaks o Fuugad • Kolmekümneaastane sõda (1618 -1648) • Kõrgaeg 17. saj teine pool

Heinrich Schütz (1585 -1672) • Saksa muusika isa • Pani kokku veneetsialikult toretseva helikeele saksa keelega • Kohtus Claudio Monteverdiga • Elu lõpul rangem stiil

Johann Sebastian Bach (1685 -1750) • „Mitte „ojaks“ ( „bach“ - saksa keeles „oja“), vaid „mereks“ peaks teda nimetama. “ (L. van Beetohven) • Orelivirtuoos, improvisaator, polüfooniameister Looming: Instrumentaalmuusika: o o Oreliteosed, klavessiiniteosed tantsusüidid kontserdid („Brandenburgi kontserdid“) Prelüüdid, fuugad („kogumik „Hästitempereeritud klaviir“) jm. Vaimulikud teosed: o „Johannese passioon“, „Matteuse passioon“, „Missa h-moll, „Jõuluoratoorim“, üle kahesaja kantaadi jm.

Georg Friedrich Händel (1685 -1759) • Tegutses Inglismaal • Ilmalik muusika • Händeli ooperid olid kaua aega unustuses Teosed: • Oratooriumid: „Messias“, „Juudas Makabeus“, „Simson“, „Jephta“, „Iisrael Egiptuses“ • Ooperid: „Xerxes“, „Alcina“, „Julius Caesar“, “Rodelinda”, “Rinaldo”, “Tamerlano”, “Orlando”

Georg Philipp Telemann (1681 -1767) • Läbi aegade viljakaim helilooja • Eluajal tähtsam kui Bach, Händel • Autodidakt

Klassitsism (18. saj teine pool – 19. saj keskpaik) • Suur Prantsuse Revolutsioon (1789 -1799), Napoleoni sõjad (1799 -1814), Viini kongress (1814 -1815) • Vaimustuti antiigist, lihtsus, selgus Muusikas: • Muusikat tellis kodanlus, kiriku roll hääbus • Muusikaühingud (Hamburg, Leipzig, Berliin) • Vabahelilooja staatus • Sonaadi vorm • Klassikaline orkestrikoosseis (Mannheimis) • Muusikaharidus

Carl Phillipp Emanuel Bach (1714 – 1788) • J. S. Bachi poeg • Hinnatud helilooja • Kiriklik muusika (“Juudid kõrbes”) • Klaverisonaadid, klaveriõpik

Christoph Willibuld Gluck (1714 -1787) • Ooperireformija • Helikeel lihtne, ent väljendusrikas • Seadis muusika poeesia teenistusse Ooperid: o “Orpheus ja Eurydike” o “Iphigeneia Aulises” o “Iphigeneia Taurises”

Franz Joseph Haydn (1732 -1809) • Muusika on põhiolemuselt rõõmus ja värvikalt kujundlik, sageli humoorikas • Tema loomingus kujunesid klassikaline sümfoonia, keelpillikvartett, sümfooniaorkestri koosseis • Sümfoonia isa (104 sümfooniat) • Saksamaa riigihümni viis

Wolfgang Amadeus Mozart (1756 -1791) Teosed: • Ooperid: “Don Giovanni”, “Cosi fan tutte”, “Figaro pulm”, “Võluflööt”, “Tituse halastus”, “Bastien ja Bastienne” • sümfooniad (Es-duur, C-duur, g -moll) • klaverisonaadid, kontserdid, keelpillikvartetid, serenaadid („Väike öömuusika“), • missad ja reekviem.

Ludwig van Beethoven (1770 -1827) • • Viimane helilooja klassitsismiajastul Ideedes olulisel kohal vabadusearmastus Dramaatiline väljenduslaad Viis klassikalise sümfoonia haripunkti Teosed: • 9 sümfooniat (kuulsaim: 9. sümfoonia dmoll, op. 125) • klaverisonaadid („Kuupaistesonaat“), klaveripalad („Elisele“ a-moll) • kontserdid, keelpillikvartetid, • ooper „Fidelio“ • 2 missat (Missa Solemnis, Missa C-duur),

Romantism (19. saj – 20. saj) • Euroopa viimane ühtse eetikaga kultuuriajastu • Indiviidi tähtsuse vähenemine Muusikas: • Pöörati tunnetele rohkem tähelepanu • Vaheldusrikkus helikeeles, rütmikas • Sisu võeti ajaloost, kujutavast kunstist, kirjandusest või mõeldi välja • Ajastu põhižanr oli ooper, tekkisid: soololaul, sümfooniline poeem, kammerlikud väiketeosed klaverile, klaveritranskriptsioonid ja operett

Carl Maria von Weber (1766 -1826) • Pani aluse saksa romantilisele ooperile (“Nõidkütt”) • Sidus rahvalaulu itaaliapärasega • Ooperid, klaveritööd mõjutasid järeltulevaid põlvkondi

Franz Schubert (1797 -1828) • Austerlane • Muusika on romantiliselt tundeküllane, sageli pihtimuslik ja traagiline • Toetus Beethoveni klassikalistele vormidele, hiljem ületas piire Teosed: • 600 soololaulu (tsüklid “Ilus möldrineiu”, “Talvine teekond”, “Luigelaul”) • Sümfooniad • Keelpillikvartetid

Felix Mendelssohn-Bartholdy (1809 -1847) • Kirjutas väga noorelt suuri teoseid. • Teostes palju vararomantismile iseloomulikke jooni Teosed: • Viiulikontsert • Pulmamarss “Suveöö unenäo” näidendimuusikast

Robert Schumann (1810 -1856) • Muusikakriitik • Elu lõpus vaimuhaiglas • 2 pseudonüümi (Florestan ja Eusebius) Teosed: • Programmilised laulud (“Naise elu ja armastus”) • Programmilised klaveripalad (“Lastestseenid”, “Karneval”) • 4 sümfooniat

Richard Wagner (1813 -1883) • Mõjukamaid heliloojaid • Ooperireformija (puuduvad lõpetatud numbrid, orkestri roll tähtis) • Täieliku kunstiteose idee ( • Kirjutas libretod ise (põhinesid Saksa ja Skandinaavia müütidel, eepostel) • Ooperite õilsatel kangelastel oli traagiline saatus • Nõudis lauljatelt uutmoodi laulmisviisi (väljendusrikas hääl, vastupidavus)

Wagneri teosed • „Lendav hollandlane“, „Tänhauser“, „Lohengrin“, „Tristan ja Isolde“, „Nürnbergi meisterlauljad“, „Parsifal“ • “Tristan ja Isolde” – romantilise ooperi tippteos • “Niebelungide sõrmus” – ooperitetraloogia („Reini kuld“, „Valküürid“, „Siegrfried“, „Jumalate hukk“)

Wagner kui isiksus • Seisukohad taimetoitlusest saksa rassi tulevikuni • 1849 Dresdeni ülestõus – eesmärk demokraatlikud vabadused ja Saksamaa ühendamine • Bayreuth’i ooperimaja • Vaated mõjutanud natside maailmapilti • Hitleri lemmikhelilooja

Anton Bruckner (1824 -1896) • Austerlane • Esindas romantilist klassitsismi

Johannes Brahms (1833 -1897) • Võimsaim sümfoonik • Keeruline isiksus • Peetakse üheks parimaks 19. saj heliloojaks Teosed: • 4 sümfooniat • Avamängud • Reekviem • Väljapaistev laululooja • Klaverimuusika (“Ungari tansud” neljale käele)

XIX saj lõpp ja XX saj algus • Esimese maailmasõja eelne maailm, pingekolded • Valitsevad stiilid kaovad • Saksamaal saab määratleda hilisromantismi ja ekspressionismi • Ekspressionism – tekkis enne Esimest maailmasõda, intensiivne, atonaalne, mässumeelne, jõuetu stiil, kirjeldab inimeste hirmu

Gustav Mahler (1860 -1911) • Rahvuselt juut • Töötas Viini Riigiooperis dirigendina • Nõudlik • Kolis USA-sse, töötas New York’i Metropolitan Opera’s, oli New York’i Filharmoonikute muusikajuht • Looming jaguneb kaheks: sümfooniad ja orkestrisaatega laulutsüklid

Mahleri teosed • 9 sümfooniat (Loomingu tipuks peetakse 8. sümfooniat, mis on tavatult kaheosaline, väga suurele koosseisule. Teose esimene osa põhineb katoliku nelipühihümnil “Veni, creator spiritus”, teine osa kujutab Goethe “Fausti” lõpustseeni) • Kantaatsümfoonia “Laul maast” (tenorile, aldile ja orkestrile, inspireeritud vanahiina poeesiast)

Richard Strauss (1864 -1949) • Helilooja ja dirigent • Sümfoonilised poeemid ja ooperid Teosed enne Esimest maailmasõda: • Poeemid: „Macbeth“, „Don Juan“, „Nõnda kõneles Zarathustra“ ja „Kangelase elu“, • Ooperid: „Salome“ (1905) ja „Elektra“ (1909) (orkestratsioon pärines hilisromantismist, süžeeline pingestatus viitas aga ekspressionismile)

Arnold Schönberg (1874 -1951) • Ekspressionist • Juudi päritolu Austria helilooja • Algselt kirjutas veel hilisromantilises stiilis • 1905 -1913 läks üle atonaalsusele

Töös kasutatud allikad • • • • • Ainsley, Robert 2000. Klassikaline muusika. Tallinn: Varrak Garšnek, Igor 2004. Õhtumaade muusikalugu II. Tallinn: Avita Kaldaru, Maris 2004. Muusikaajalugu gümnaasiumile (konspekt II osa). Tallinn: Avita Kaldaru, Maris 2003. Muusikaajalugu gümnaasiumile (Õhtumaade muusikalugu I konspekt). Tallinn: Avita Karp, Eve 1996. Muusika IX. Tallinn: Koge Lord, Maria; Snelson, John 2009. Muusika ajalugu antiikajast tänapäevani. Tallinn: Koolibri Siitan, Toomas 1998. Õhtumaade muusikalugu I. Tallinn: Talmar & Põhi, Avita Tannberg, Tõnu; Laur, Mati 2003. Uusaeg (õpik 8. klassile). Avita Werner-Jensen, Arnold 2006. Ooperiraamat noortele. Avita http: //en. wikipedia. org/wiki/Carl_Philipp_Emanuel_Bach http: //en. wikipedia. org/wiki/Heinrich_Sch%C 3%BCtz http: //en. wikipedia. org/wiki/Richard_Wagner http: //et. wikipedia. org/wiki/Beethoven http: //et. wikipedia. org/wiki/Carl_Maria_von_Weber http: //et. wikipedia. org/wiki/Georg_Philipp_Telemann http: //et. wikipedia. org/wiki/Heinrich_Sch%C 3%BCtz http: //et. wikipedia. org/wiki/H%C 3%A 4 ndel http: //et. wikipedia. org/wiki/Johann_Sebastian_Bach http: //et. wikipedia. org/wiki/Joseph_Haydn http: //et. wikipedia. org/wiki/Richard_Strauss http: //et. wikipedia. org/wiki/Wolfgang_Amadeus_Mozart

Aitäh tähelepanu eest!