SAKSAMAA 19 SAJANDIL 8 klass Imbi Vaikme UUS

SAKSAMAA 19. SAJANDIL 8. klass Imbi Vaikmäe

UUS AJASTU PREISIMAAL • • • 19. sajandi keskel määrati Preisimaal psüühiliselt haige kuninga Friedrich Wilhelm IV kaasvalitsejaks ehk regendiks tema vend Wilhelm, kes vallandas tagurlikud ministrid Wilhelm kaasas riigi valitsemisse liberaalse kodanluse Preisimaal algas uus ajajärk Loodi ülesaksamaaline partei Saksa Rahvusliit, mille eesmärgiks oli Saksamaa ühendamine Preisimaa juhtimisel ja ilma Austriata. Saksamaal kasvas rahvuslus, loodi ühinguid ja seltse Venna surma järel sai regendist kuningas Wilhelm I, kelle valitsemise algul tekkis usaldus ühiskonna ja kuningavõimu vahel

BISMARCKI „RAUA JA VERE” POLIITIKA • • • Preisi armee ümberkorraldamise plaan ( kahekordistamine, tegevteenistuse pikendamine ja lisaraha sõjaväe ülalpidamiseks), vähendas usaldust rahva ja valitseja vahel. ( loe lk 20 1. lõik) Kuningas tegutses põhiseaduse vastaselt ja kutsus valitsusjuhiks karmi poliitiku Otto von Bismarcki, sest Preisi maapäev (koosnes kodanlusest) ei kinnitanud kogu reformikava Bismarck ütles, et tähtsaid küsimusi otsustatakse „raua ja verega” Kuninga ja Bismarcki vahel tekkis liit, kus tegelikku poliitikat teostas valitsusjuht, mitte kuningas Bismarck ei arvestanud sageli maapäevaga, viis läbi sõjaväereformi ja valitses riiki ilma kinnitatud eelarveta.

SAKSAMAA ÜHENDAMINE • • • Eelduseks tugev Preisi armee Koos Austriaga purustati Taani Sõda Preisimaa ja Austria vahel, Austria kaotus ( kaotas alad Põhja-Itaalias ja Saksamaal) Kaotati Saksa Liit ja asemele loodi Põhja-Saksa Liit ( 19 põhjapoolset riiki), mida juhtis Preisi kuningas. Sellega pandi alus Saksamaa ühendamisele Ühendamist püüdis takistada Prantsusmaa, mis viis Prantsuse-Saksa sõjani ja lõppes Prantsusmaa kaotusega

SAKSA KEISRIRIIGI VÄLJAKUULUTAMINE • Läbirääkimised Põhja-Saksa Liidu ja • Lõuna-Saksa riikide vahel Enne Prantsuse-Saksa sõja lõppu 1871. a kuulutati välja Saksa keisririik, mida asus valitsema Preisi kuningas Wilhelm I

SAKSA KEISRIRIIGIKORD • • Oli liitriik: 4 kuningriiki, 6 suurhertsogkonda, 12 hertsogkonda, 3 vabalinna + Elsass-Lotring Neis riikides säilisid seadusandlikud ja täidesaatvad võimuorganid Keisririigi tasandil teostati ühtset välis-, tolli-, rahandus -, kaitse- ja seadusandlusalast poliitikat Keiser nimetas ametnikke, kuulutas sõda ja sõlmis rahu Keisri kõrval tegutses ka parlament Mõjukaim riik oli Preisimaa (50% Saksa alast) Keisri järel tähtsuselt teine mees oli riigikantsler, kelleks sai Bismarck ( raudne kantsler)

WILHELM II UUS KURSS • 1888. a sai keisriks Wilhelm II, kes jäi • • • viimaseks Saksa keisriks Tahtis ainuvalitseda ja saatis kantsleri erru Eesmärgiks oli riigi arendamine armee ja laevastiku tugevdamise läbi Sotsiaalsed ümberkorraldused ( kohustuslik puhkepäev, naistele 11 -tunnine tööpäev, keelati alla 13 a laste töö)

SUUND MAAILMAPOLIITIKALE • • • Saksamaa soovis olla juhtiv riik Euroopas Otsis liitlasi, et vältida Venemaa ja Prantsusmaa lähenemist Loodi Kolmekeisriliit ( Austria-Ungari, Saksa, Venemaa) – tagas Venemaa neutraalsuse Loodi Kolmikliit ( Austria-Ungari, Saksa, Itaalia)suunatud Venemaa ja Prantsusmaa vastu Bismarcki errumineku järel orienteeriti välispoliitikas maailmapoliitikale( sekkumine kõigi maailmajagude asjadesse), mis viis maailmasõjani

KOLONIAALIMPEERIUMI LOOMINE • Kolooniate loomine Edela-Aafrikas • Saksa Koloniaalühingu loomine, mis • • propageeris vallutuspoliitikat Uued kolooniad Aafrikas ja Aasias Julmus kolooniates ja ülestõusud ning nende verine mahasurumine