SaareTrvaaugu aiand Harri Poom KAS LAUAVIINAMARJA KASVATAMINE EESTIS

Saare-Tõrvaaugu aiand Harri Poom KAS LAUAVIINAMARJA KASVATAMINE EESTIS VÕIKS TULUS OLLA?

Asjaolud, mis räägivad viinamarjakasvatuse POOLT puuduvad arvestatavad kahjurid haiguste levik märksa tagasihoidlikum kui traditsioonilistes viinamarjakasvatusmaades eelmistest punktidest tulenev vähene või olematu vajadus keemilise taimekaitse järele entusiastide aastakümnete pikkused kogemused ja VASTU jahe ja üsna lühike suvi, mis kvaliteetset lauaviinamarja avamaal kasvatada ei lase saagi valmimise ajal suur vihmaste ilmade tõenäosus (marjade lõhenemise oht) sisuliselt puuduv info meie kliimasse sobivate kõrgekvaliteediliste lauaviinamarjasortide kohta

Kes võiksid olla potentsiaalsed lauaviinamarja kasvatajad? aiandusentusiastid, kes kasvatavad müügiks muudki söödavat turismitalud – võib-olla ehk koos veiniviinamarjakasvatuse ja veini tootmisega hobiaednikud, kel on põhitöö kõrvalt aega ja huvi, kuid kes siiski ei kavatse vaid viinamarjakasvatusest elatuda mahepõllundusega tegelejad spetsialiseerunud aiandustootjad

Kes võiksid olla potentsiaalsed kliendid? inimesed, kes on harjunud turul käima ja turult ostma inimesed, kes eelistavad otse tootjalt osta turistid mahepõllumajandustoodangut müüvad kauplused ? eliitrestoranid, Tallinna Kaubamaja, Stockmann jt. ettevõtted, kelle klientuur on nõus ostma eksklusiivset kaupa ka väikestes partiides ja kallima hinnaga? ? ? iseseisvad, mitte “ketistunud” kauplused? ? ? kaupluste ketid? ? ?

Kui võrrelda näiteks tomatikasvatusega? kiletunnel või kasvuhoone – kulutused põhimõtteliselt samad istikud – viinapuuistikud on küll oluliselt kallimad, ent tähendavad vaid ühekordset kulutust aastakümneiks taimede väetamine ja taimekaitse – viinapuul kindlasti mitte oluliselt kallim, tõenäoliselt isegi mõnevõrra odavam suvine taimede kujunduslõikus – täiesti võrreldavas mahus ja keerukuses sügisene hooldus – viinapuu lõikus ei tarvitse olla sugugi töömahukam kui oma saagi ära andnud tomatitaimede likvideerimine talveks katmine – ainult viinapuudel, üsna töömahukas saak pinnaühikult – tomatil 10. . . 15 kg/m 2, viinapuul kuni 2. . . 3 kg/m 2 toodangu hind – tomat kütteta katmikalalt on oluliselt odavam kui viinamari vahekultuurid – viinapuude vahel kiirekasvuliste köögiviljade (salat, redis, võibolla ka ajatussibul) kasvatamine tõstaks rentaablust

Mida lauaviinamarja kasvatamisel silmas pidada? kõrge kvaliteediga lauamarja saab meie kliimas siiski eelkõige (ja paljudes kohtades väga tõenäoliselt vaid) katmikalalt saaki hakkab saama 2. -3. istutusjärgsel aastal, kuid sordi omadused avalduvad lõplikult alles 5. -6. aastal, mil viinapuu täiskandeikka jõuab sordivalikul on esikohal tarbimisomadused, seejärel haiguskindlus, siis varasus ning alles seejärel talvekindlus ilma asjatundliku kujunduslõikuseta ja korraliku agrotehnikata ei tule kõik sordi voorused sugugi esile viinapuu on väga kergesti kujundatav ning kujundusviise on väga mitmeid ja erinevaid, ent lauaviinamarja kasvatamisel on oluline jätta taimele palju vana, mitmeaastast puitu erinevalt veiniviinamarjast sobivad lauaviimarjaks hästi ka sordid, mille suhkrusisaldus on üsna madal (isegi vaid 15 -16%) – tingimusel, et ka happesisaldus on madal

Lühiülevaade Saare-Tõrvaaugu aiandis kasutatavaist põhimõtteist istik saab maha längu, maapinnaga umbes 30 kraadise nurga all kujundame pika, ca 1, 5 m längus tüve, millelt eemaldame kogu aeg kõik võrsed juba noorelt tüvele jätame 2 pikka, ca 2 m viljaoksa; mõlemad kinnitame varakevadel ca 80 cm kõrgusel olevale rõhtsale tugitraadile võrsed harvendame nii, et meetrile jääks 8. . . 12 viljuvat võrset; viljatud murrame enne õitsemist välja võrsed juhime üksteisega enam-vähem paralleelselt üles asendusvõrseteks valime talvitunud üheaastaste okste alumisest osast ühe ilusa tugeva võrse; enamasti oleme lasknud ka sellel viljuda ennakvõrsetel näpistame ladvad peale 1. lehte, teeme seda suve jooksul ikka ja jälle viljavõrsetele jätame 1. . . 2 kobarat, ladva näpistame 1. korda vahetult enne õitsemist või õitsemise algul, hiljem nii, et peale viimast kobarat jääks 10. . . 12 lehte sügisel eemaldame KÕIK oksad peale suvel valitud asendusokste

Jagame laskmata karu nahka. . . esimesel aastal vaid kulud: ca 200 kr/m 2 + istikute maksumus teisel aastal kah ainult väljaminekud, kuid märksa väiksemad kui esimesel aastal (peaaegu ainult tööjõukulud) kolmandal aastal võib juba väikest sissetulekut loota, kuivõrd saada võib juba esimese saagi (10. . . 25% täiskandeeas istandiku saagipotentsiaalist); kulutused suurenevad, sest saagiga mullast ära viidud toitained tuleb väetamisega kompenseerida saagi prognoosimisel arvestame, et saak ühelt viljuvalt võrselt jääb tõenäoliselt vahemikku 0, 3. . . 1, 0 kg ning viljavõrseid jätame jooksvale meetrile 8. . . 12. Sellest lähtuvalt on prognoositav saak 3, 6. . . 8 kg/m. viinamarjade müügihinna prognoosimine on praegu VÄGA suurel määral kohvipaksu pealt ennustamine ning seni, kuni kellelgi suuremaid koguseid lauaviinamarja pakkuda pole, nii jääbki. . . 25 kr/kg? 40 kr/kg? 60 kr/ kg? 100 kr/kg?

Jagame laskmata karu nahka (järg). . . neljandal aastal ootame juba poolt saaki ning 5. -6. aastal on istandik täiskandeeas võimalik müügikäive 1 m 2 kohta: saak [kg/m]*müügihind [kr/kg]/reavahe [m] 4 kg/m * 25 kr/kg / 2 m = 50 kr/m 2 millal rajatud istandik end tasa teenib ja tulu tooma hakkab?

Lühikese viljaoksaga lõikus

Pika viljaoksaga lõikus

Pika viljaoksaga lõikus

Pika viljaoksaga lõikus

Pika viljaoksaga lõikus

Pika viljaoksaga lõikus

Pika viljaoksaga lõikus

Viinamarjasort 'Arkadia'

Viinamarjasort 'Lora'

Viinamarjasort 'Viktoria'

Viinamarjasort 'Kodrjanka'

Viinamarjasort 'Zilga'

Viinamarjasordid 'Guna' ja 'Supaga'

Viinamarjasort 'Kosmonavt'

Viinamarjasort 'Olga' ('Krasa Severa')

Viinamarjasort 'Somerset Seedless'

Viinamarjasordid 'Jokke' ja 'Black Hamburgh'