Riskikitumisega noor tema probleemide taust ja mistmine Ellu

Riskikäitumisega noor - tema probleemide taust ja mõistmine Ellu Eik Lääne - Tallinna Keskhaigla Sõltuvusravikekus

Riskikäitumine? • Käitumine, mille puhul on suur tõenäosus saada kahjustatud. Selline käitumine on vabatahtlik, seega kooskõlas inimese identiteediga (vajaduste ja hoiakutega) • Kahjustus võib haarata erinevaid eluaspekte füüsilist tervist, psüühilist tervist, sotsiaalset positsiooni, sotsiaalsete oskuste arenguperspektiivi, üldist tulevikuperspektiivi.

Missugune käitumine on riskikäitumine? • psühhoaktiivsete ainete tarvitamine • loobumine koolis käimisest ja õppimisest • eakohaste tavapäraste käitumisnormide rikkumine • õiguskorra rikkumine

Psühhoaktiivsete ainete tarvitamine - miks halb? • Proovimine-tarvitamine-kuritarvitamine sõltuvus; ükski noor ei usu iseenda jäämist sõltuvusse, kuid osa paratamatult jäävad. • Regulaarse uimastitarvitamise tulemus on ebastabiilne psüühika, alanenud töövõime ja alanenud suutlikkus süstemaatiliselt tegutseda; alanenud võime teha teadlikke valikuid ja suurenenud mõjutatavus; järgnevad rikutud suhted ja väljalangemine tavapärasest eakaaslaste grupist.

Loobumine kooliskäimisest ja õppimisest? • Isoleerumine eakaaslastest - sotsiaalse staatuse muutus - eluks vajalike sotsiaalsete oskuste omandamise pidurdumine • liitumine marginaalsete eakaaslaste grupiga - grupinormide järgimine - kasvav oht eri liiki kahjustuse tekkeks • oht potentsiaalselt võimalikust tulevikuperspektiivist loobumiseks

Eakohaste tavapäraste käitumisnormide rikkumine? • Ümbritsevate inimeste , eeskätt täiskasvanute ootustele mittevastav käitumine - rikutud suhted valdavalt negatiivsed hinnangud - nende omaksvõtmine ja fikseerumine - negativistliku käitumise süvenemine - väljalangemine tavapärasest eakaaslaste grupist - konstruktiivsete eluoskuste arenemise pidurdumine, ebakonstruktiivsete toimetulekuviiside kinnistumine, automatiseerumine

Õiguskorra rikkumine? • Täiskasvanutepoolse mittesekkumise kogemuse kordumine - “karistamatuse tunne” ehk piiritunnetuse kadu - destruktiivse käitumisviisi automatiseerumine - oht kriminaalse identiteedi tekkeks • Õiguskaitseorganite sekkumine - uurimis- ja kohtusüsteem - karistused kas formaalsed (süveneb tunnetus, et tegelikult ei muutu miski) või ülemäära karmid (ohud kinnipidamiskohas)

Miks riskikäitumine? Ehk - mis tõukab noort vastanduma-eemalduma-vältima-rikkumalõhkuma? • Mis ajendab meid vastanduma? • Millal me tunneme, et oleme sunnitud eemalduma ja vältima? • Mis (milline seisund) tõukab meid rikkuma - lõhkuma - hävitama? • Kuidas ja millistena me end tunneme, kui oleme sellega hakkama saanud? Ja siis, kui toimunu tähendus meile äkki selgeks saab?

Riskikäituja taust? • Keskkond, nii füüsiline kui sotsiaalne/psühholoogiline tekitab tunde “see pole minu, ma ei saa sellega nõus olla; ma ei sobi siia, see pole minu koht” jms • noore ümber on midagi elutähtsat, millest ei saa aru, ei oska seal olla ja tegutseda, ja ei tea, mida peale hakata olukorras, kus peaks oskama, aga ei oska • noore ümber on midagi, mis tekitab viha seoses frustratsiooniga, millest pole võimalik vabaneda, kuna noorel on kindel tunnetus, et tema on sellest ilma ja ei saa seda kunagi. Enamasti on see midagi, mis teiste, nn normaalsete noorte jaoks on iseendastmõistetav.

Mis keskkond see on? • Kodu mikro- ja makrokeskkond • noore enda positsioon perekonnas • õnnestunud või ebaõnnestunud kohanemine koduvälises institutsioonis (lasteaed, kooli algklassid, põhikool) • pinnaline ja formaalne suhtluskeskkond koolis-omaealiste hulgas-kodus

Mis on destruktiivse (arengut takistavahäiriva) mõju peamised faktorid? • Emotsionaalse kontakti spetsiifilised häired varases eas tulemuseks vähene stressitaluvus, vähene suutlikkus käsitleda ärevust • ühekülgne emotsionaalne tagasiside täiskasvanutelt kinnistub selline käitumisviis, mis kindlustab selle tagasisideme, so võimaldab tunda end nähtavana, olemasolevana • konstruktiivse täiskasvanumudeli puudumine • täiskasvanute tingimuslikkuse, ükskõiksuse ja/või suutmatuse tajumine • tasakaalustamata/ebaselged/puudulikud/mittetoimivad piirid

Tulemus? • Valdavalt negatiivne enesehinnang, millega kaasneb ülekompensatsioon, mis põhjustab suhtlemisraskusi • vähene pingetaluvus ja seetõttu raskused ülesannete lahendamisel ja suhtlemisel • vähene pingetaluvus, puuduv konstruktiivne eeskuju ja positiivne tagasiside, sellest tulenev suutmatus õppida end ületama ja mobiliseerima • enese tundmine võõrana - Sobimatuna

Mis edasi, Sobimatu? • Noorukil tuleb niikuinii lahendada üleanne saada täiskasvanuks • grupeerumine (koos negativismi ja piiride otsimisega), eneseaktualisatsioon ja “edukaga” samastumine? ? Nn normaalsete noorte normaalsed viisid ei sobi Sobimatule • Sobimatu leiab oma, tavamaailma poolt negatiivsetena mõistetud viisid.

Kuidas lahendab Sobimatu oma arenguülesande? • Grupeerumine - teiste sobimatutega või ei leiagi oma gruppi • negativism ja piiride otsimine on rõhutatud, äärmuslikud • eneseaktualisatsioon toimub tavainimeste jaoks negatiivsel viisil • “edukas”, kellega samastuda, on tavainimeste jaoks negatiivse tähendusega

NB! Riskikäitumine võib olla (üsna kaua) varjatud! • Põgenemine reaalsusest (virtuaalsesse maailma, oma fantaasiatesse). Vanemate ja teiste täiskasvanute suhtumine on sageli ambivalentne • Liitumine marginaalsete noortega, et teha end nähtavaks - väga nõrga “mina” ja madala enesehinnanguga, mõjutatavad ja manipuleeritavad noored.

Mõistmine? Kuidas? • Abistajate psüühilised kaitsemehhanismid võivad olla takistuseks • Meie (õiged, tublid) - nemad (valed, …. ) • Moraali puudujääk - haigus - kompleksne probleem? ? • Kas klient on selleks, et abistaja tunneks end olevat oma töös hea, või abistaja on selleks, et leida viise, kuidas klienti toetada?