Riiklik ppekava 2011 www oppekava ee Doktorikooli seminar

Riiklik õppekava 2011 www. oppekava. ee Doktorikooli seminar 14. 03. 2013

Õppekava 2011 üldstruktuur • Kuni 1996: programmid eraldi I – IV klassile ja V– XI(XII) klassile (iga aine omaette brošüürina) • Õppekavad 1996 ja 2002: õppekavas kõik ained koos, I – XII klassile • Õppekava 2011: eraldi põhikooli õppekava (I – IX kl) ja gümnaasiumi õppekava (X – XII kl).

Eellugu • 2005. ja 2006. aastal koostatud õppekavad ei läinud käiku • 2008. a moodustati uued töörühmad, matemaatika töörühm TÜ õppekava arendamise keskuse juurde • Töörühma juht Sirje Pihlap, liikmed Hele Kiisel, Agu Ojasoo, Allar Veelmaa, Mati Väljas, Tõnu Tõnso, Jüri Afanasjev, Anu Palu, Lea Lepmann • EMS kiri HTMi Ain Tõnissonile 15. 05. 2008: • Matemaatika töörühma pöördumine Riigikogu kultuurikomisjoni poole oktoober 2008

Olulisemaid üldisi muutusi 2011. aasta kavas 1) Esmakordselt gümnaasiumi matemaatikas kaks riiklikku ainekava (kitsas 3+3+2 ja lai 5+5+4) 2) Suur tähelepanu on lõimingul (aine sees, ainete vahel, läbivad teemad) 3) Suurem tähelepanu on ÕPPIMISE PROTSESSIL (kujundav hindamine, üldpädevused, läbivad teemad) 4) Täpsemalt on matemaatika ainekavas esitatud IKT kasutamine 4

Muutused matemaatika nädalatundide arvudes 1960 - 2011 I kooliaste III kooliaste Gümnaa- Kokku sium 1963 6+6+6 18 6+5+4, 5 15, 5 4+4, 5 8, 5 (X-XI) 60 1996 9 - 13 12 - 15 9 42 - 52 2002 10 13 13 9 45 2011 10 13 13 8 – 14 44 – 50 5

Matemaatikatundide arv Soomes I II IV V VI VIII IX X XI XII kokku 3 3 4 4 4 3 3 3 2 1 36 lühike 4 4 3 41 pikk Meil kitsas 44, lai 50

Kitsas ja lai matemaatika 2011 (Eesti) 1. Arvuhulgad, avaldised, võrrandid, võrratused 2. Trigonomeetria 3. Vektor tasandil. Joone võrrand 4. Tõenäosusteooria ja statistika 5. Funktsioonid I 6. Funktsioonid II 7. Tasandilised kujundid. Integraal 8. Stereomeetria 1. Arvuhulgad, avaldised 2. Võrrandid, võrrandisüsteemid 3. Võrratused. Trigonomeetria I 4. Trigonomeetria II 5. Vektor tasandil. Joone võrrand 6. Tõenäosusteooria ja statistika 7. Funktsioonid I. Arvjadad 8. Funktsioonid II 9. Funktsiooni piirväärtus ja tuletis 10. Tuletise rakendused 11. Integraal. Planimeetria kordam 12. Geomeetria I 13. Geomeetria II 14. Matemaatika rakendused reaalsete protsesside uurimisel

Valikkursused matemaatikas ( igaüks 35 tundi) • • Loogika Majandusmatemaatika elemendid Arvuteooria elemendid II Diskreetse matemaatika elemendid II Planimeetria I (kolmnurk ja ring) Planimeetria II (hulknurk ja ring)

Lühike ja pikk kursus Soomes Lühike Pikk 1. Matemaatika põhikursus* 2. Probleemülesanded 2. Funktsioonid ja võrrandid I 3. Geomeetria 3. Funktsioonid ja võrrandid II 4. Matemaatilised mudelid 4. Geomeetria 5. Tõenäosusteooria, statistika* 5. Vektorid, analüütiline geomeetria 6. Majandusmatemaatika 6. Diferentsiaalarvutus I 7. Diferentsiaalarvutus II 8. Integraalarvutus 9. Tõenäosusteooria, statistika* 10. Diskreetne matemaatika

Sisumuutused matemaatika ainekavas 2011 1) Mõned teemad on nihkunud põhikoolist gümnaasiumi (lineaarvõrratus, murdvõrrand ja sellega lahenduvad tekstülesanded, negatiivse astendajaga aste, trigonomeetria). 2) Seetõttu mõned teemad põhikoolis nihkunud klass ülespoole (protsentarvutus, ruutvõrrand). 3) Mitmeid teemasid on lihtsustatud (juuravaldised, absoluutväärtusi sisaldavad võrrandid, kõik transtsendentsed võrrandid) 4) Välja on jäetud (ka laiast kursusest) vastuväiteline tõestus, matemaatiline induktsioon, absoluutväärtusega võrratused, tüvipüramiid, tüvikoonus

Sisumuutused matemaatika ainekavas 2011 5) Integraal on taas tagasi (ka kitsas polünoomi integreerimine, lihtsamad pindalad). 6) Ainekavasse on lisandunud analüütilist geomeetriat (vektor ruumis, tasandi võrrand, sirge võrrand ruumis), intervallmeetod võrratuste lahendamiseks, liitfunktsioon ja selle tuletis, erinevad arvusüsteemid, statistikast normaaljaotus

Mida ütlevad õppekava ja PGS • Riigieksamite ettevalmistamisel lähtutakse gümnaasiumi riiklikus õppekavas määratletud kõigile õpilastele kohustuslikest õpitulemustest. Matemaatikas valmistatakse ette kitsa matemaatika ja laia matemaatika riigieksam ning gümnaasiumilõpetaja valib ühe neist. • Riigieksamite vormid ja aja kehtestab haridus- ja teadusminister hiljemalt gümnaasiumi lõpueksamitele eelneva õppeaasta 25. maiks. • Riigieksam on sooritatud rahuldavalt, kui saavutatud on vähemalt 50 protsenti maksimaalsest tulemusest.

Mida ütlevad õppekava ja PGS • Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb rahuldavalt sooritada: 1) riigieksamid eesti keeles või gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud juhtudel eesti keeles teise keelena, matemaatikas ja võõrkeeles; 2) kooli õppekavas sätestatud õppesuunast tulenevat ainevaldkonda või ainevaldkondi ning sotsiaal- ja loodusvaldkonda hõlmav gümnaasiumi koolieksam; 3) õpilasuurimus või praktiline töö, välja arvatud kooli lõpetamisel eksternina.

Riigieksamite korraldus Soomes • Kooli lõpetamine ja riigieksamid on lahus. • Alates 2007. aastast on kõigile kohustuslik vaid emakeele eksam. Ülejäänud 3 riiklikku eksamit tuleb valida järgneva nelja eksami seast: teine kodumaine keel, võõrkeel, matemaatika, reaalained. • Matemaatika pikka kursust õppijad peavad kindlasti tegema matemaatika eksami (võivad ka lühikese eksami). Lühikest kursust õppijad võivad valida kahe variandi vahel: matemaatika või reaalained (usuõpetus, kiriku ajalugu, psühholoogia, filosoofia, ajalugu, füüsika, keemia, bioloogia, geograafia). • näiteks 2004. aastal valis matemaatika eksami 75% gümnaasiumi lõpetajatest (49% pika, 51% lühikese)

Matemaatikaeksamist Soomes • Eksam on kirjalik, kestab 6 tundi ja toimub kogu riigis samal ajal. • Eksamitööd hindab kõigepealt aineõpetaja koolis, seejärel vaadatakse eksamitöö üle ka üleriikliku eksamikomisjoni poolt (Helsingi Ülikooli juures), komisjon koostab ka eksamiülesanded. • Eksamil on eraldi variant pika ja lühikese kursuse jaoks. Ka tunnistusele märgitakse, millise kursuse eksamit õpilane teinud on. • Pikka kursust õppijad võivad teha ka lühikese kursuse eksami. • Tulemust hinnatakse 7 -pallisel skaalal: 6(L), 5(E), 4(M), 3(C), 2(B), 1(A), 0(I). • Eksamil tuleb 15 st ülesandest lahendada 10, mille eest võib maksimaalselt saada 60 punkti. Maksimaalse hinde 6 saab, kui on kogutud 42 -60 punkti.

Meie uus eksam 2014? ? ? • • Katsetöö mais 2012 X klassile - vaid kitsas kursus Katsetöö mais 2013 XI klassile – kitsas ja lai kursus Palju on veel küsitavat , sh eksami eesmärk Üldsuse hirmud kõrge künnise (50%) osas

Milline on Teie arvamus? • • • Sisu ja selle diferentseerimine - kõigile ühesugune eksam (kitsa kursuse sisuga) - kitsale ja laiale täiesti erinev eksam - esimene osa kõigile ühine (kitsa järgi) ja teine osa laia kursuse jaoks (soovijatele) Kas eksamil saab kasutada valemeid ? Kas töö sisaldab ka valikülesandeid või on kõik kohustuslikud ? Milline peaks olema künnis (1%, 20%, 50%, …)? Kas kontrollib kogu ainekava või antakse eelnevalt mingi valik teemadest? Kuidas siduda kõrgkooli sisseastumisega?

Täname tähelepanu eest!